Okutauluka omutete

Okutauluka omutete wononthele

Omapulo ovatangi

Omapulo ovatangi

Ezekiel kapitulu 37 ipopia ovimuti vivali viakala tyike. Oityi tyihangununa?

Jeova waundapesa omuuli wae Ezekia, opo aule okuti ovanthu vae mavakondoka Kotyilongo Tyalaelwe iya avelikuate okapandi ngelongo like. Eulo olio tupu liapopia okuti vana vafenda Huku mononthiki mbahulilila maveliwaneka avakala vala ovanthu veke.

Jeova wapopila omuuli wae Ezekiele ahoneke ko kovimuti vivali. kotyimuti tyike wahonekako okuti: “Opala Juda novana vae, novanthu enavo,” kotyikuavo ahonekako okuti: “Opala Jose, otyimuti tya Efraim, novanthu aveho enavo vomeumbo lio Isilayeli.” Ovimuti ovio vivali avikala “otyimuti tyike” pomaoko a Ezekiele.​—Ezequiel 37:15-17.

Oityi tyihangununa ondaka “Efraim”? Omuhoko wa Efraim ankho wavilapo vali pomihoko ekwi Viouhamba wo Isilayeli ankho ukala kokulio kuekumbi. Moluotyo, ohamba yotete yatumina mouhamba oo, o Jeroboau, watunda momuhoko wa Efraim. (Deuteronômio 33:13, 17; 1 Reis 11:26) Omuhoko wa Efraim, watuka momona wa Jose. (Números 1:32, 33) Jose wapelwe ononkhano onongwa na tate yae, Jako. Ngotyo tyaviuka “omuhoko wa Efraim” ulekese omihoko ekwi Viouhamba wokokulio kuekumbi. Menima 740 puetyi Kristu eheneye, konyima yetyi Ezekiele aula, ova Asilia avafindi ouhamba wo koutakelo wo Isilayeli tupu avatuala ovanthu koukonde. (2 Reis 17:6) Etyi palamba omanima amwe, ova Mbambilonia avafindi ova Asilia. Etyi Ezekiele ahoneka eulo liovimuti vivali, ova Isilayeli ovo ankho veliyandyana movilongo Vituminwa no Mbambilonia.

Menima 607 puetyi Kristu eheneye, ova Mbambilonia avafindi omihoko vivali vio kokumbili kuekumbi kuouhamba wo Judaa, iya avatuala ovanthu ko Mbambilonia. Tyafuile vatyindile vamwe vo kouhamba wo kokulio kuekumbi wo Isilayeli. Onohamba mbo Kokumbili kuekumbi mbatuka momuhoko wa Judaa. Ovanakwa ankho vakala mo Judaa mokonda ankho vaundapa mondyuo iya Huku mo Jelusalei. (2 Crônicas 11:13, 14; 34:30) Ngotyo otyimuti ine “o Judaa” tyilekesa omihoko vivali viouhamba wo kokumbili kuekumbi.

Onalupi ovimuti vivali viakala tyike? Otyo tyamoneka menima 537 puetyi Kristu eheneye, etyi vana ankho valekesa ouhamba wo kokumbili kuekumbi na vana valekesa ouhamba wo kokulio kuekumbi vatunda koukonde avakondoka ko Jelusalei opo vakatunge ondyuo ya Huku. Elongo lio Isilayeli ankho lieliyapuka mokueenda komanima omanyingi. Pahe, ova Isilayeli avahimbika okufenda vali Jeova kumwe. (Ezequiel 37:21, 22) Ewaneko olio liaulilwe na Isaia na Jeremia.​—Isaías 11:12, 13; Jeremias 31:1, 6, 31.

Oityi omuuli Ezekiele aula konthele yefendelo liotyotyili? Waula okuti Jeova malundu aveho vemufenda opo “vakale wike.” (Ezequiel 37:18, 19) Okuti eulo olio likahi nokufuisuapo mononthiki mbuno? Enga. Eulo liahimbika okufuisuapo mo 1919. Etyi enima olio lihenehikepo, Satanasi wahandele okuyapula ovanthu va Huku pala apeho. Mahi mo 1919, ovanthu va Huku vasukukiswa, nokuonganekwa nokuwanekwa.

Pomuvo opo, ovanthu ovanyingi va Huku ankho vena ekevelelo liokukala onohamba novanakwa na Jesus keulu. (Revelação 20:6) Ovo vekahi ngo tyimuti tya Judaa. Pomuvo opo, vana ankho vena ekevelelo liokukala nomuenyo wahapu pano pohi ankho kavehi. Mahi mokueenda kuomuvo, ombalulo yavo aihimbika okuliyawisa. (Zacarias 8:23) Ovo vaelekwa notyimuti tya Jose.

Hono, ovikundyi ovio vivali viumbila kumwe Jeova. Iya vina Ohamba ike vala Jesus Kristu. Meulo lia Ezekiele Jesus wihanua okuti “omuumbili wange David.” (Ezequiel 37:24, 25) Jesus waitilako ovalanduli vae ku Tate yae okuti: “Aveho vakale wike, ngetyi ove Tate, ukahi kumwe naame iya ame ndyikahi kumwe noove.” * (Tala onondaka pokatoi.) (João 17:20, 21) Tupu Jesus waulile okuti otyunda otyitutu tyo valongwa ovalembulwa mavakala “otyunda tyike” kumwe “nonongi mbae ononkuavo.” Ovo aveho valandula “omunthita wike vala.” (João 10:16) Ngetyi Jesus apopia, ovanthu aveho va Huku velikuata okapandi, tyilinge vena ekevelelo liokukakala keulu ine pano pohi!

^ palag. 10 Puetyi Jesus apopia konthele yenyingilikilo yononthiki mbahulilila, waavelele ovalongwa vae onongeleka ononyingi. Tala okuti tete wapopia “omupika wekolelo nokualunguka,” otyikundyi otyitutu tyo vakuatate ovalembulwa vena otyilinga tyo kuhongolela ovanthu va Huku. (Mateus 24:45-47) Konyima apopi ongeleka ipopia ovalembulwa aveho. (Mateus 25:1-30) Okuhulilila apopi konthele yavana mavakuatesako onondenge mba Kristu mavakakala nomuenyo wahapu pano pohi. (Mateus 25:31-46) Tyelifwa notyo, etyi eulo lia Ezekiele liahimbika okufuisuapo momuvo wetu, tete liapopia konthele ya vana vena ekevelelo liokukala nomuenyo wahapu keulu. Iya namphila omihoko ekwi vio Isilayeli kavilekesa vana mavakakala nomuenyo uhapu pano pohi, okuelikuata okapandi kapopiwa meulo olio ketuhinangelesa ewaneko likala pokati kovalembulwa na vana vena ekevelelo liokukala pano pohi.