Okutauluka omutete

Okutauluka omutete wononthele

Yumba Onthumbi Momilao via Jeova

Yumba Onthumbi Momilao via Jeova

“Ekolelo . . . elekeso liotyotyili liovipuka namphila kavimoneka.”​HEBREUS 11:1, okatoi.

OVIIMBO: 54, 125

1. Omokonda yatyi tupandulila Jeova wetuavela ekolelo?

EKOLELO otyipuka tyimwe tyina vala ovanthu vamwe. (2 Tessalonicenses 3:2) Mahi Jeova wavela ekolelo aveho vana vemuumbila. (Romanos 12:3; Gálatas 5:22) Tupandula unene Jeova mokonda utuavela ekolelo!

2, 3. (a) Ouwa patyi utundililako tyina tukala nekolelo? (b) Omapulo patyi matulilongesa?

2 Jeova waava Omona wae ehole unene, ngotyo aveho vena ekolelo mu Jesus vapondola okuevelwa ononkhali mbavo. Otyo tyavela omphitilo ovanthu vakale omapanga a Jeova nokukakala nomuenyo uhapu. (João 6:44, 65; Romanos 6:23) Jeova una okankhenda okanene nonthue! Namphila tuvakuankhali tupu tunkhia, mahi Jeova utala okuti tutyivila okulinga ovipuka oviwa. (Salmo 103:10) Wetukuatesako okulilongesa onondaka onongwa konthele ya Jesus notyilikutila tyeyovo. Tyina tuhimbika okukala nekolelo mu Jesus nokumuhetekela, tyituavela omphitilo yokukakala nomuenyo uhapu!​—Tanga 1 João 4:9, 10.

3 Mahi oityi vali tupondola okulilongesa konthele yekolelo? Okuti okunoñgonoka etyi Huku ekahi nokutulingila netyi makalinga komutwe wandyila, tyilekesa okuti tuna ekolelo? Tutalei oityi vali tuna okulinga.

“KALA NEKOLELO MOMUTIMA WOVE”

4. Tyina tuna ekolelo oñgeni otyo tyitukalesa?

4 Okukala nekolelo mu Jeova no mu Jesus, hakutavela vala kovipuka maveketulingila komutwe wandyila. Tupu tukala nehando enene liokutyinda omuenyo ngetyi vetulongesa. Nokukuatesako vakuetu vevenoñgonoke. Apostolu Paulu wati: “Inkha upopia mounyingi nomulungu wove muene, okuti Jesus o Tatekulu, iya momutima wove okala nekolelo liokuti Huku wemupindula pokati ko vokuankhia, mokayovolwa. Mokonda nomutima tukala nekolelo pala ouviuki, mahi nomulungu tupopila ounyingi pala eyovo.”​—Romanos 10:9, 10; 2 Coríntios 4:13.

5. Omokonda yatyi ekolelo liakolela? Oityi tuesukisa okulinga opo tukale nekolelo liapama. Popiapo ongeleka.

5 Tyayandyuluka nawa okuti, opo tukakale nomuenyo uhapu mouye omupe wa Huku, tuesukisa okukala nekolelo ­nokutualako okupameka ekolelo. Ekolelo likahi ngomuti watuikua. Tuesukisa okuutapelela opo utuame nokukula. Mahi inkha katuupake omaande, maukukuta. Tyelifwa notyo, onthue tuesukisa okulinga atyiho opo ekolelo lietu lipame nokutualako “okukula.”​—Tito 2:2; 2 Tessalonicenses 1:3; Lucas 22:32; Hebreus 3:12.

OMBIMBILIYA IPOPIA OITYI EKOLELO

6. Ononkhalelo patyi onombali ekolelo liapopiwa mu Hebreus 11:1?

6 Mu Hebreus 11:1, Ombimbiliya ipopia oityi ekolelo. (Tanga.) (1) Ekolelo “onthumbi yotyotyili yovipuka vikevelelwa.” Ovipuka “tukevelela” muakutikinya ovipuka Huku alaa komutwe wandyila. Mongeleka, onthue tuna onthumbi yokuti ovivi mavipu, otyo matyikamoneka mouye omupe. (2) Ekolelo “elekeso liotyotyili” ine otyilekeso “tyovipuka namphila kavimoneka.” Onthue tutyii okuti Jeova Huku, na Jesus, no noandyu, Nouhamba wa Huku oko vekahi namphila tuhapondola okuvemona. (Hebreus 11:3) Oñgeni tupondola okulekesa okuti tuna ekolelo momilao via Huku nomovipuka tuhapondola okumona? Tulinga ngotyo monkhalelo tutyinda omuenyo wetu novipuka tupopia nevi tulinga.

7. Oñgeni ongeleka ya Noe itukuatesako okunoñgonoka oityi tyihangununa okukala nekolelo? (Tala olutalatu pefo pahimbikila onthele.)

7 Oityi tulilongesila kekolelo lia Noe? Apostolu Paulu wapopia okuti, Noe “konyima alondolwa konthele yovipuka ankho vihamoneka, watungile owato pala okuyovola ombunga yae.” (Hebreus 11:7) Mokonda Noe ankho una ekolelo muetyi Jeova emupopila, atungu owato onene. Hamwe wapopilile ­vomunthele yae omokonda yatyi ekahi nokutunga owato. Nonthue tupondola okukala nga Noe ­wahatalamene. Ombimbiliya ipopia okuti Noe ankho “waivisile nouviuki.” (2 Pedro 2:5) Walondolele ovanthu okuti Huku maeta ombila onene maihanyeko onondingavivi. Noe tyafuile wapopile umwe atyiho ankho Jeova emutuma apopie: “Onthyulilo yohitu aiho yehikapo komaiho ange, tyetyi ohi aiho yeyula oungangala mokonda yavo,” iya “ame mandyieta ombila onene kombanda yo ohi, pala okunyimako atyiho tyokuna omuenyo mombuelo yeulu. Atyiho tyikahi kombanda yo ohi matyinkhi.” Noe ankho una okupopila ovanthu oityi vesukisa okulinga opo vahupe. Jeova wemupopila okuti: “Nyingila mowato.”​—Gênesis 6:13, 17, 18.

8. Oityi Tiagu apopia konthele yekolelo?

8 Tiago wahoneka konthele yekolelo. Tyafuile wahoneka etyi palamba vala katutu tunde apa Apostolu Paulu ahonekela omukanda ova Hebreu. Tiago wahoneka okuti: “Ndekese ekolelo liove tyihena ovilinga, iya ame novilinga viange mandyikulekesa ekolelo liange.” (Tiago 2:18) Tiago wahangununa okuti opo tukale nekolelo, tuesukisa okulinga vali ononkhono tyipona vala okutavela. Ovilulu vitavela okuti kuna Huku mahi kavilingi natyike opo vikale nekolelo mu Jeova. Mahi vimuyele. (Tiago 2:19, 20) Tyelikalela notyo, tyina omunthu umwe ena ekolelo ulinga ovipuka vihambukisua Huku. Ongotyo ankho Abraiau alinga. Tiagu wahoneka okuti: “Abraiau tate yetu kaihanenwe okuti omuviuki mokonda yovilinga, etyi apakula Isake omona wae komutala wotyilikutila? Tala okuti ekolelo liae liaundapela kumwe novilinga viae, nokuti ekolelo liae liakangulwa novilinga viae.” Tiagu konyima apopi okuti ekolelo lihena ovilinga kalisilivila, etyi ati: “Ngetyi olutu luhena omuenyo luankhia, nekolelo lihena ovilinga liankhia.”​—Tiago 2:21-23, 26.

9, 10. Oityi tyihangununa okukala nekolelo mo Mona?

9 Etyi palamba momanima 30, João ahoneka o evandyeliu yae nomikanda vali vitatu. Ngetyi ankho tyikahi ovahoneki ovakuavo vo Mbimbiliya na João wanoñgonoka nawa oityi ekolelo. Omikanda ahoneka, João wapopia ondaka yo Gregu ipitiyua mo Lunyaneka okuti “okukala nekolelo.”

Onthue tukala nekolelo Momona tyina tutavela Jesus

10 Mongeleka, João wahangununa okuti: “Una wokuna ekolelo mo Mona, una omuenyo uhapu. Ou wehetavela ko Mona kamakamona omuenyo. Mahi onyengo ya Huku maikala apeho kombanda yae.” (João 3:36) Opo tukale nekolelo mo Mona, tuesukisa okutavela Jesus. Mahi, omikanda viahonekwa na João, Jesus wapopia ovikando ovinyingi okuti opo tukamone omuenyo uhapu, tuesukisa okukala nekolelo mwe no mu Tate yae.​—João 3:16; 6:29, 40; 11:25, 26; 14:1, 12.

11. Oñgeni tupondola okulekesa okuti, tupandula Jeova mokonda yokuanoñgonoka otyili?

11 Jeova undapesa ospilitu sandu yae opo etukuateseko okunoñgonoka otyili konthele yae no Mona wae, nokutukuatesako okukala nekolelo muvo. (Tanga Lucas 10:21.) Oñgeni matulekesa okuti tupandula Jeova mokonda yovipuka aviho etulingila? Tuna okutualako nokusoka kwe opo tutualeko noupanga omuwa nae menyina lia Jesus “Onkhalamutwe Yavilapo no Muoyesi wekolelo lietu.” (Hebreus 12:2) Tupu tuesukisa okutualako okupameka ekolelo lietu putyina tulikuambela apeho ku Jeova nokulilongesa Ondaka yae.—Efésios 6:18; 1 Pedro 2:2.

Kala nekolelo putyina wovola ononkhalelo ambuho mbokupopila vakuenyi onondaka onongwa (Tala popalagrafu 12)

12. Inkha tuna ekolelo, oityi matulingi?

12 Tupondola okutualako okulekesa novituwa vietu okuti tuna ekolelo liapama momilao via Jeova. Mongeleka, tutualako okupopila ovanthu konthele Youhamba wa Huku nokuvekuatesako opo vakale ovalongwa va Jesus. Tupu tutualako okulinga “ovipuka oviwa pala ovanthu aveho, Mahi, haunene pala vana tufenda navo.” (Gálatas 6:10) Tuundapa unene opo “tulilule omunthu wokohale novituwa viae” mokonda onthue katuhande okulinga otyipuka natyike tyinyona oupanga wetu na Jeova.​—Colossenses 3:5, 8-10.

EKOLELO MU HUKU OLIO ELISESU LIETU

13. Omokonda yatyi tyakolela okukala “nekolelo mu Huku”? Oñgeni Ombimbiliya ipopia ekolelo, iya omokonda yatyi?

13 Ombimbiliya yati: “Tyihena ekolelo tyipuiya okuhambukiswa Huku. Mokonda una uhanda okufuena ku Huku, una okutavela okuti kuna Huku, nokuti oe makaavela ondyambi vana vemuovola tyotyili.” (Hebreus 11:6) Ombimbiliya tupu ilekesa okuti “ekolelo mu Huku” otyipuka tyimwe tyotete Omukristau ena okukala natyo. Onthele “yelisesu” lietu. (Hebreus 6:1) Mahi opo tukale nekolelo liapama, tuesukisa okukala vali novituwa ovikuavo viakolela unene opo oupanga wetu na Jeova utualeko.​—Tanga 2 Pedro 1:5-7; Judas 20, 21.

14, 15. Okueleka ohole nekolelo, omokonda yatyi ekolelo liesukisa vali?

14 Ovahoneki Vombimbiliya vahoneka vali unene konthele yekolelo tyipona ovituwa ovikuavo. Okuti otyo tyilekesa okuti ekolelo otyituwa tyakolela vali tuesukisa okukala natyo?

15 Paulu waeleka ekolelo nohole. Wahoneka okuti: “Inkha nali nekolelo aliho, andyivili okuhondovola onomphunda, mahi ndyitupu ohole, ñgeno ndyitupu esilivilo.” (1 Coríntios 13:2) Jesus wati “Otyitumino otyinene vali” ohole na Huku. (Mateus 22:35-40) Ohole itukuatesako okukala novituwa ovikuavo vihambukisua Huku. Mongeleka Ombimbiliya ipopia okuti ohole “itavela ovipuka aviho.” Ngotyo, ohole itukuatesako okukala nonthumbi ine okukala nekolelo, movipuka aviho Huku etupopila vikahi mo Mbimbiliya.​—1 Coríntios 13:4, 7.

16, 17. Oityi Ombimbiliya ipopia konthele yekolelo nohole? Povituwa ovio vivali otyipi vali tyakolela, iya omokonda yatyi?

16 Ekolelo nohole ovituwa viesukisa unene iya ovahoneki Vombimbiliya vevipopila kumwe. Paulu wavela ondundo ovakuatate vae opo “vavale ondyakulilo yekolelo no yoluembia.” (1 Tessalonicenses 5:8) Petulu wahoneka konthele ya Jesus okuti: “Namphila kamunemumone, muna ohole nae. Namphila kamumuete vali, mahi muna ekolelo mwe.” (1 Pedro 1:8) Tiagu waita ovakuatate vae ovalembulwa okuti: “Tehelelei vakuatate vange ononthyolwa. Kaholovonene Huku vana vokuahepa komaiho ouye, opo vakale ovahona mekolelo, novapiñgani vouhamba, una alaa kuvana vena ohole nae?” (Tiago 2:5) João wahoneka okuti Huku wetutuma “tukale nekolelo menyina liomona wae Jesus Kristu nokukala nohole na vakuetu.”​—1 João 3:23.

17 Mahi tupu Paulu wahoneka okuti: “Pahe, ekolelo, nekevelelo, nohole, evi vitatu vitualako. Mahi, otyinene puvio ohole.” (1 Coríntios 13:13) Komutwe wandyila kamatukesukisa vali okukala nekolelo momilao via Huku vipopia ouye omupe mokonda mavikafuisuapo. Matukakala nomuenyo ukahi nawa ngetyi Ombimbiliya ipopia. Mahi apeho matukasukisa okukala nohole na Huku novanthu. Ohole tuna navo maitualako okukula.

JEOVA UYAMBA EKOLELO LIETU

18, 19. Mokonda ovanthu va Huku vena ekolelo hono, ouwa patyi tyieta? Olie watokala okunkhimanekwa mokonda youwa oo?

18 Ovanthu va Jeova hono vena ekolelo Mouhamba wa Huku iya veukuatesako. Velihole poyavo. Mokonda ospilitu ya Huku ihongolela omuenyo wavo. (Gálatas 5:22, 23) Otyo tyaeta tyi? Ovakuatate no nomphange valamba ponomiliau etyinana mouye auho, vena ombembwa newaneko momawaneno avo. Tyimoneka nawa okuti ekolelo nohole ovituwa vimwe viakolela.

19 Tuna vala ewaneko olio mokonda tukuatehiwako na Huku yetu. Tuesukisa okumupandula. (Isaías 55:13) Onthue tupandula unene Jeova utuavela ombembwa newaneko opo “tuyovolwe nekolelo.” (Efésios 2:8) Jeova matualako okukuatesako ovanthu ovanyingi opo vakale nekolelo mwe. Konyima, ovanthu mavakakala pano pohi, vamakala ovaviuki, nokuhena onkhali, iya ovanthu vehambu mavakankhimaneka Jeova pala apeho!