Okutauluka omutete

Okutauluka omutete wononthele

Tuapolwa menthiki

Tuapolwa menthiki

“[Jeova] wemuihana menthiki opo muye motyitei tyae.”​1 PEDRO 2:9.

OVIIMBO: 95, 74

1. Oityi tyamonekapo mokueenda kuehanyauno lio Jelusalei?

MENIMA 607 puetyi Kristu eheneye, Ohamba Yombambilonia Nambukondonosole kumwe nomafualali ae avalwisa epundaumbo lio Jelusalei. Ombimbiliya ipopia okuti ohamba oyo yaipaa ovakuendye nomitunga. “Kavakalele nokankhenda novakuendye no vamphembela, no nombuale no vokuvela.” Konyima, “ayokopo ondyuo ya Huku yotyotyili ahanyaunapo ovimato vio Jelusalei; ayoko onondyuo ambuho mukala ovipuka viakolela.”​—2 Crônicas 36:17, 19.

2. Elondolo patyi Jeova avelele ovanthu vae? Oityi ankho tyipondola okumoneka nova Judeu?

2 Ova Judeu ankho kavapondola okuhuva nehanyauno lio Jelusalei. Mokueenda kuomanima omanyingi, Huku watumine ovauli valondole ovanthu vae okuti inkha vatualako nokuhemutavela, mavaluiswa nova Mbambilonia. Ova Judeu ovanyingi mavaipawa nomutunga, iya vana vahupa avatualwa koukonde ko Mbambilonia. (Jeremias 15:⁠2) Oñgeni ovikonde ankho vikala? Okuti Ovakristau vakaleliale motyitateka ngotyo? Inkha vakaleliale, onalupi?

OKUKALA KOUKONDE

3. Oñgeni tutyii okuti omuenyo koukonde mo Mbambilonia ankho welikalela nomuenyo woupika mo Egitu?

3 Jeova ankho wapopilile ova Judeu okuti tyina vamatualwa koukonde, vena okutavela onkhalelo oyo yomuenyo nokulinga atyiho vevila. Jeova atumu Jeremia apopie okuti: “Tungei onondyuo amukalamo. Tuikei omiti amuli ovinyango viatyo. Ovolei ombembwa motyilongo nemukalesa ovikonde, tupu veitileiko mo malikuambelo ku Jeova, mokonda ombembwa yavo ihangununa ombembwa yenyi.” (Jeremias 29:5, 7) Ova Judeu valandulile onondonga mba Jeova, vakalele nomuenyo ukahi nawa koukokonde. Ova Mbambilonia vayekele ova Judeu valinge oungendi movilongo ovikuavo. Pomuvo opo, Ombambilonia epundaumbo liokulingila onondando. Omikanda vimwe viokohale vipopia okuti ova Judeu vamwe velilongesile okulinga ovitanda nokupangiya ovipuka puetyi veli koukonde. Ova Judeu vamwe ankho ovahona. Otyo tyilekesa okuti, omuenyo wavo puetyi ovikonde Mombambilonia welikalela unene nomuenyo wova Isilayeli, puetyi ankho ovapika mo Egitu omanima omanyingi okualamba.​—Tanga Êxodo 2:23-25.

4. Kumwe nova Judeu onomphuki, ovalie vali vamuene ononkhumbi? Omokonda yatyi ankho katyapepukile okufuisapo ovipuka aviho viapopiwa Movitumino?

4 Ova Judeu vamwe ankho vekahi koukonde ankho vaumbila Huku nekolelo. Namphila ankho vahalingile natyike tyapenga, avamono ononkhumbi kumwe nelongo aliho. Ova Judeu ankho vena ovipuka vesukisa, mahi oñgeni ankho vapondola okufenda Jeova? Ondyuo ya Huku nomutala wovilikutila ankho viahanyuapo iya ovanakwa tupu ankho kavapondola okuundapa monkhalelo yaonganekwa nawa. Mahi ova Judeu vekolelo valingile atyiho opo valandule Ovitumino via Huku. Mongeleka, Daniele na Sadrake na Mesake na Abedeneku vaanyene okulia ovikulia ova Judeu vailikwa. Iya Ombimbiliya ipopia okuti Daniele ankho ulikuambela ku Huku ononthiki ambuho. (Daniel 1:8; 6:10) Mahi, mokonda ankho vekahi nokutuminwa novanthu vafenda ovikahuku, ngotyo ankho katyapepukile kova Judeu okufuisapo ovipuka aviho ngetyi tyipopia Ovitumino.

Omilao via Huku apeho vifuisuapo!

5. Ekevelelo patyi Jeova avela ovanthu vae, iya omokonda yatyi kovanthu vamwe ngoti ankho kamatyifuisuapo?

5 Okuti ova Isilayeli vapondola okukondoka okufenda vali nawa Huku nokufuisapo atyiho tyikahi movitumino? Pomuvo opo, ankho katyitavela mokonda ova Mbambilonia nalumwe vayekele ovikonde viavo. Mahi Jeova Huku ankho walaa okuti ovanthu vae mavayovoka koukonde, iya konyima avayovoka umwe. Etyi Huku apopia apeho tyifuisuapo!​—Isaías 55:11.

OKUTI OVAKRISTAU NAVO VAKALELE OVAPIKA MO MBAMBILONIA?

6, 7. Omokonda yatyi tuesukisila okupilulula enoñgonoko lietu?

6 Okuti Ovakristau navo vakalele ovikonde mo Mbambilonia? Mokueenda kuomanima omanyingi, Omutala Womulavi ankho uhangununa okuti Ovakristau vekolelo ankho vekahi ngatyina vekahi moukonde ko Mbambilonia okuhimbikila mo 1918 avayovoka mo 1919. Monthele ei nei mailandulako, matulilongesa omokonda yatyi tuesukisila okupilulula enoñgonoko lietu.

Etyi Ovilwa Viotete Viouye Auho vihenehikepo, ovaumbili ovalembulwa va Huku ankho velipungale ko nongeleya mbomatutu

7 Soka vali kuetyi: Ombambilonia Onene enyina lio nongeleya ambuho mbomatutu. Mahi ovanthu va Huku kavakalele ovapika vonongeleya mbomatutu mo 1918. Tyotyili, pomuvo opo ovalembulwa ankho vekahi nokumoneswa ononkhumbi. Mahi ononkhumbi ombo mbaetwa novatumini, kambaetelwe no nongeleya mbomatutu. Etyi Ovilwa Viotete Viouye Auho vihenehikepo, ovaumbili vekolelo va Huku ankho vekahiale nokulipunga ko nongeleya mbomatutu. Otyo tyilekesa nawa okuti ovanthu va Jeova kavakalele ovikonde Mombambilonia Onene mo 1918.

ONALUPI OVANTHU VA HUKU VAKALA OVIKONDE MOMBAMBILONIA ONENE?

8. Oityi tyamonekele etyi ono apostolu mbankhia? (Tala olutalatu pefo pahimbikila onthele.)

8 Mo Pendekoste yenima 33, Ovakristau ovanyingi ovape avalembulwa nospilitu sandu. Avakala “mombunga yaholovonwa, no vanakwa vouhamba, elongo liasukuka.” (Tanga 1 Pedro 2:9, 10.) Puetyi ono apostolu vena omuenyo valingile atyiho opo vakuateseko omawaneno. Mahi etyi ono apostolu vankhia, ovanthu vamwe vomewaneno avahimbika okulongesa omatutu iya ankho kavahande ovanthu valandule otyili. Ovalume ovo ankho vehole unene omalongeso a Aristóteles noa Platão iya avahimbika okulongesa omalusoke avo kovanthu avahalongesa etyi tyikahi Mondaka ya Huku. (Atos 20:30; 2 Tessalonicenses 2:6-8) Ovalume ovo ankho vena ovilinga viakolela mewaneno. Namphila Jesus apopilile ovalanduli vae okuti: “Onwe amuho muvakuatate” vamwe avahimbika okulipakako okukala ononkhalamutwe.​—Mateus 23:8.

Ovakristau ovalembulwa ankho vekahi ngotiliku Jesus apopia, iya ankho valinga atyiho vevila mefendelo lia Huku

9. Hangununa oñgeni Ovakristau vokuayapuka motyili vahimbika okuundapela kumwe novatumini vo Roma. Oityi tyaeta?

9 Menima 313 konyima ya Kristu, Omutumini wo Roma Constantino etavela okuhonekesa onongeleya mbomatutu. Konyima yotyo, ongeleya aihimbika okuundapela kumwe noutumini wo Roma. Mongeleka, Constantino eliongiya no nonkhalamutwe ononyingi mbo nongeleya, eliongiyo olio aliihanwa okuti Concílio de Niceia. Konyima yeliongiyo olio, omutumini wo Roma atuala koupika elombe litiwa Arius mokonda ankho kalietavelele okuti Jesus o Huku. Pakala vala katutu, Teodósio akala omutumini wo Roma, iya Ongeleya yo Katolika aikala ongeleya yevilapo mo Roma. Ovahipululi vapopia okuti o Roma yakala no “Vakristau” moutumini wa Teodósio. Mahi tupu pomuvo opo, vana vatyitukilapo otyili avetavela omalongeso omatutu, avahulu Kombambilonia Onene. Mahi ankho kuna Ovakristau ovalembulwa vatuaileko nekolelo. Ankho vekahi ngotiliku Jesus apopia. Ovalembulwa ovo ankho vekahi nokulinga atyiho vevila mefendelo lia Huku, mahi kavehi ovanthu vatehelela etyi ankho vapopia. (Tanga Mateus 13:24, 25, 37-39.) Ankho ongatyina vekahi koukonde Mombambilonia!

10. Omokonda yatyi ovanthu vamwe vahimbika okuanya omalongeso onongeleya?

10 Pomuvo opo, ovanthu ovanyingi ankho vapondola okutanga Ombimbiliya mo Gregu nomo Latina. Ankho vapondola okueleka Ondaka ya Huku nomalongeso onongeleya. Tyina ovanthu vamwe vaimbuka okuti etyi onongeleya mbulongesa omatutu vetyianya. Mahi ankho kavapondola okupopila vakuavo etyi vasoka, mokonda ankho vapondola okuipawa.

11. Oityi ongeleya yalinga tyatyilika ovanthu okutanga Ombimbiliya?

11 Mokueenda kuomuvo, ovanthu ovanyingi ankho kavapopi vali o Gregu ine Latina. Mahi omalombe no nonkhalamutwe ononkhuavo mbongeleya avahayeke omunthu nawike apitiye Ondaka ya Huku melaka ovanthu vapopia. Mokonda yotyo, ankho omalombe vala novanthu vakuavo valongeswa monosikola, ovo vala vatanga Ombimbiliya, nongotyo vamwe po nonkhalamutwe ankho kavetyivili okutanga nawa nokuhoneka nawa. Ovanthu ankho vehetavela etyi ongeleya ilongesa ankho vakoyeswa. Mokonda yotyo, Ovakristau ovalembulwa vekolelo ankho veliongiya ovikundyi ovitutu iya vamwe kavetyivili okuenda komaliongiyo aeho. Ngetyi ova Judeu vatuailwe koukonde ko Mbambilonia, “elongo liasukuka” ine ovalembulwa, ankho kavapondola okufenda Huku monkhalelo yaongana. Ombambilonia Onene ankho iyunga omienyo vio vanthu!

EKEVELELO PALA OVAKRISTAU

12, 13. Omahunga patyi evali alekesa okuti Ovakristau votyotyili vena ekevelelo liokuti mavayovoka? Hangununa.

12 Okuti Ovakristau votyotyili ankho vena ekevelelo liokufenda Huku tyahailikwa no monkhalelo yaviuka? Enga! Ankho vena ekevelelo, mokonda yomahunga evali akolela. Liotete opuetyi kuahindwa omakina yokulinga omikanda. Mo 1450 puetyi omakina yehenehindwe, ankho Ombimbiliya veihoneka komaoko, ankho otyilinga tyimwe tyalema unene. Ankho papondola okulamba omanima ekwi opo omunthu omunongo ahoneke Ombimbiliya aiho! Tupu, ankho vahoneka kotyipuka tyitiwa pergaminho ine kombandwa yotyinyama. Mokonda yotyo ono Ombimbiliya ankho kambuhi, tupu ankho mbulanda onombongo ononyingi. Mahi, nomakina omunthu omunongo ankho upondola okulinga monthiki omafo ena 1.300!

Omakina yahindwa yokulinga omikanda, novalume vamwe vakola omutima vapitiya Ombimbiliya tyavela ekevelelo liokuyovoka moukonde wo Mbambilonia (Tala pono palagrafu 12, 13)

13 Ehunga ekuavo liavali, okupitiya Ombimbiliya. Mo 1500, ovalume vehehi vakola omutima avapitiya Ondaka ya Huku melaka lipopiwa novanthu ovanyingi. Valinga ngotyo namphila ankho vetyii okuti vapondola okuipawa. Ononkhalamutwe mbonongeleya avatili unene owoma. Omokonda yatyi? Ankho vatila owoma mokonda vetyii okuti tyina ovanthu vamahimbika okutanga Ombimbiliya melaka liavo muene, mavevepulu okuti: ‘Mombimbiliya opi muahonekwa elongeso lio Pulgatolio? Opi pahonekwa okuti tuna okufeta onombongo tyina elombe lilinga elongomona liomunthu wankhia? Opi Mombimbiliya papopia ono papa?’ Omalongeso omanyingi onongeleya ankho elikuata kumwe nomalongeso Aristotele noa Platau, ovalume vakaleleko omanima omanyingi puetyi Kristu eheneye. Ononkhalamutwe ononyingi mbonongeleya ankho kavahande okupulwa novanthu. Ovanthu aveho ankho vaanya omalongeso avo vaipawa. Ononkhalamutwe mbo nongeleya ankho vahanda ovanthu vayekepo okutanga Ombimbiliya nokuvelinga omapulo, mahi ovikando ovinyingi ankho vetyivila okuvetyilika. Mahi, ovanthu vamwe vehehi avehetavela omuenyo wavo uyungwe no Mbambilonia Onene. Ankho vavasa otyili tyikahi Mondaka ya Huku iya ankho vahanda okunoñgonoka vali! Avetyivili okuliyovola monongeleya mbomatutu.

Ovalume vehehi vakola omutima avapitiya Ondaka ya Huku melaka lipopiwa novanthu ovanyingi

14. (a) Oityi tyalingile ovanthu ankho vahanda okulilongesa Ombimbiliya? (b) Hangununa oñgeni omukuatate Russell aovola otyili.

14 Ovanthu ovanyingi ankho vetyihole tyokutanga nokulilongesa Ombimbiliya nokutomphola konthele yetyi velilongesa. Ankho kavahande vala okutavela kuetyi tyipopia ononkhalamutwe mbonongeleya. Mokonda yotyo, vamwe availukila kovilongo vahailikwa okulilongesa Ombimbiliya. Otyilongo tyimwe puovio o Estados Unidos. Motyilongo otyo mo 1870, Charles Taze Russell navakuavo avahimbika okulilongesa Ombimbiliya. Ponthyimbi, omukuatate Russell ankho uhanda okunoñgonoka ongeleya ilongesa otyili. Ehimbika okueleka etyi onongeleya ononyingi mbulongesa netyi Ombimbiliya ipopia. Liwa-liwa aimbuka okuti onongeleya ombo ambuho kambukahi nokulandula nawa-nawa Ondaka ya Huku. Alo umwe atomphola no nonkhalamutwe ononyingi mbonongeleya konthele yotyili vavasa Mombimbiliya. Omukuatate Russell ankho ukevelela vetavele otyili avasa notyikundyi tyae Mombimbiliya, nokuketyilongesa monongeleya mbavo. Mahi ononkhalamutwe ombo avahalekesa esuko. Ovalilongesi Vombimbiliya avaimbuka okuti kavapondola okufenda Huku kumwe novanthu vonongeleya mbomatutu.​—Tanga 2 Coríntios 6:14.

15. (a) Onalupi Ovakristau vanyingila moukonde wo Mbambilonia? (b) Omapulo patyi matukumbulula monthele mailandulako?

15 Monthele ei, tuelilongesa okuti Ovakristau votyotyili vakala moukonde Mombambilonia etyi ono apostolu vankhia. Mahi nkhele tuesukisa okunoñgonoka omakumbululo omapulo aa: Oñgeni tutyii okuti ovalembulwa ankho vayovoka moukonde wo Mbambilonia Onene etyi enima 1914 lihenehikepo? Okuti Jeova ankho kahambukilwe novaumbili vae, mokonda ankho kavekahi nokuundapa unene movilinga viokuivisa mokueenda Kovilwa Viotete Viouye Auho? Okuti pomuvo opo ovakuatate vamwe vayekelepo okukala ovakuatyili mokonda kavetyivilile okukoleleya mononkhumbi iya Jeova eveyale? Inkha Ovakristau vakalele moukonde wonongeleya mbomatutu konyima yononkhia mbono apostolu, onalupi vayovoka? Aa omapulo amwe omawa, maakumbululwa monthele mailandulako.