Ochan ta banti te bintik yichʼoje

Baan ta sleojiʼbal

Chajpanbil ta stʼunel te tojobtesel ya yakʼ te libro te talem ta stojol Dios

Chajpanbil ta stʼunel te tojobtesel ya yakʼ te libro te talem ta stojol Dios

«Te Jehová ta scuenta spʼijil yoʼtan la yaʼbe yichʼo-ip te bahlumilal, la yacʼ ayinuc te chʼulchan ta scuenta bin snaʼoj» (PROVERBIOS 3:19).

KʼAYOJIL 105 SOK 107

1, 2. 1) ¿Bin ya yalik chaʼoxtul ants winiketik ta swenta te bitʼil ay jun organisasion yuʼun te Diose? 2) ¿Bin ya kiltik ta articulo ini?

AY CHAʼOXTUL te machʼatik ya yalik te maba puersauk te ya kichʼtik tojobtesel yuʼun jun organisasion ta yichʼel ta mukʼ te Diose. Ya yalik te tikʼ-a te jun koʼtantik ta stojole. ¿Melelbal-abi?

2 Ta articulo ini ya kiltik te bitʼil te Jehová spisil chajpanbil ya spas te yaʼtel sok chajpanbil yuʼun ta lek te lum yuʼune (ilawil te recuadro «¿Bin ya skʼan ya yal?»). Jaʼnix jich ya kiltik bin ya skʼan ya jpastik kʼalal te organisasion yuʼun Jehová ya yalbotik te ay bin ya jpastike (1 Corintios 14:33, 40). Ta sbabial siglo, te jchʼuunjeletik ya stʼunik te tojobtesel te ya yakʼ te sJun Diose. Te bitʼil jich la spasike, juʼ yuʼunik scholel te lek yachʼil kʼop yuʼun te Ajwalinel ta bayal lugaretik. Ta ora ini, te Testigoetik jaʼnix jich ya kakʼ stojobtesotik te Biblia sok ya jchʼuuntik spasel te bintik ya kichʼtik kʼanel ya jpastik yuʼun te organisasion yuʼun te Diose. Jaʼ yuʼun ya xjuʼ kuʼuntik scholel te lek yachʼil kʼop yuʼun te Ajwalinel ta swolol Balumilal. Jaʼnix jich ya kakʼtik te maʼyuk yabakul te kongregasione, te junuknax ayotik sok te ayuk lamalkʼinal kuʼuntike.

TE JEHOVÁ YA SMULAN TE CHAJPANBIL SPISILE

3. ¿Bin ya yakʼ jchʼuuntik te ya smulan Jehová te chajpanbil spisile?

3 Kʼalal ya jnopilan ta koʼtantik te bintik spasoj te Jehovae, ya kiltik ta jamal te ya smulan te chajpanbil spisile. Te sjun Proverbios 3:19 ya yal te sok «spʼijil yoʼtan» la spas te Balumilal sok ta swenta te «bin snaʼoj» la spas te chʼulchan. Jaʼukmeto jtebnax ya jnaʼtik ta swenta te bintik spastiklanoje. Jaʼ yuʼun te Biblia ya yal te jaʼnax «tut sajsaj-cʼop te la jcaʼiybetic scʼoblal» (Job 26:14). Manchukme jich-abi, te bintik jteb jnaʼojtik ta swenta spisil te bintik ay ta Balumilal sok te bintik solem kʼaxel ta chʼulchan ya yakʼ xkʼot ta koʼtantik ta jamal te kʼax chajpanbil yuʼun spisile (Salmo 8:3, 4). Jnop kaʼiytik ta swenta te bayal ta miyon ekʼetik te chajpanbil ta lek te bitʼil ya stij sbaik ta chʼulchane. Jaʼnix jich jnop kaʼiytik ta swenta te planetaetik te ya xbeenik ta sjoyobal te Kʼajkʼale. Te bin chajpto-a te bin chajpanbile, jich ay, melel jich la skʼan te Jehovae. Snopel ta koʼtantik te jaʼ la spas Jehová te chʼulchan sok te Balumilal sok bayal spʼijile, ya stij koʼtantik ta yakʼbeyel yutsilal, yichʼel ta mukʼ soknix te jun koʼtan ya kakʼ jbatik ta stojole (Salmo 136:1, 5-9).

4. ¿Bin yuʼun te jpʼijil winiketik maba juʼem yuʼunik yakʼbeyel sujtib bayal jojkʼoyeletik te tulanik skʼoplale?

4 Te jpʼijil winiketik bayal bintik snaʼojik ta swenta te Balumilal sok te bintik solem kʼaxel ta chʼulchane. Ta swenta-abi bayal bintik ya xjuʼ ya jpastik ta ora ini. Jaʼukmeto maba juʼem yuʼunik yakʼbeyel sujtib bayal jojkʼoyeletik te tulanik skʼoplale. Jich bitʼil, ma xjuʼ ya yalik ta jamal bin-utʼil chiknaj spisil te bintik ay ta Balumilal sok te bintik solem kʼaxel ta chʼulchan ni jaʼuk te bin yuʼun ay kuxlejalil ta Balumilale. Sok jteb ma spisiluk te ants winiketik ma xjuʼ yuʼunik scholbeyel skʼoplal bin yuʼun te ants winiketik ma skʼan ya xlajike (Eclesiastés 3:11). ¿Bin yuʼun bayal ants winiketik ma snaʼbeyik sujtib te jojkʼoyeletik-abi? Jun swentaile jaʼ yuʼun te bayal jpʼijil winiketik sok yantik ants winiketik ya yalik te maʼyuk Dios soknix ya yakʼik ta nopel te ya skʼatpʼun sba te bin kuxul ta yan chajp te bin kuxule. Jaʼukmeto te Dios ya yakʼbotik sujtib ta libro te talem ta stojol, jaʼ te Bibliae.

5. ¿Bin ejemploetik ya yakʼik ta ilel te puersa ya jtuuntestik te leyetik te ya swentain te bin-utʼil ya x-aʼtej te bintik pastiklanbile?

5 Te Jehová la spas spisil te leyetik te ya swentain te bin-utʼil ya x-aʼtej te bintik pastiklanbil sok maba ya xjelon te leyetik-abi. Te electricista, plomero, ingeniero, te machʼa ya stij abion, machʼa ya spas operasion sok yantikxan ants winiketik puersa ya stuuntesik te leyetik-abi swenta jich ya xjuʼ yuʼunik spasel te yaʼtelike. Jich bitʼil, te machʼatik ya spas operasion ya snaʼik banti ay te oʼtanile. ¿Bin yuʼun? Melel ma sjel sba ta yawil te koʼtantik ta jpisiltik. Sok jnaʼojtik teme ay machʼa ya xwil tal ta toyol yananix chʼay koel ta lum sok yaniwan xlaj yuʼun. ¿Bin yuʼun? Jaʼ ta skaj te ay bin ya xnitawan koel ta Balumilal te ley yuʼun gravedad sbiile. Jich yuʼun teme ma jkʼan ya xlajotike, ya skʼan ya kichʼtik ta mukʼ te leyetik te ya swentain te bin-utʼil ya x-aʼtejik te bintik pastiklanbile.

TE BINTIK CHAJNPANBIL YUʼUN TE DIOS

6. ¿Bin yuʼun snujpʼ te ya skʼan Jehová te lek chajpanbil te bitʼil ya x-ichʼot ta mukʼ yuʼun te lum yuʼune?

6 Yan-nax ta ilel bin-utʼil te Jehová la schajpan spisil te bintik ay ta Balumilal sok te bintik solem kʼaxel ta chʼulchane. Jich yuʼun snujpʼ te bitʼil te Jehová ya skʼan te lek chajpanbil te bitʼil ya x-ichʼot ta mukʼ yuʼun te lum yuʼune. Ta melel, te Jehová yakʼojbotik te Biblia swenta ya snojptesotik bin-utʼil ya skʼan ya kichʼtik ta mukʼe. Jaʼnax ya jtatik stseʼelil koʼtantik teme ya jtʼuntik te tojobtesel ya yakʼbotik te Jehová sok te organisasion yuʼune.

7. ¿Bin ya jnoptik ta swenta te bin-utʼil tsʼibaybil te Bibliae?

7 Te Biblia jaʼ jun mukʼul majtʼanil te yakʼojbotik te Diose. Ay machʼatik te ya yilbeyik skʼoplal te Biblia te ya yalik te jaʼnaxlaj jtsojb libroetik yuʼun judioetik sok jchʼuunjeletik sok te maba snitojbey sba skʼoplalike. Jaʼukmeto te Dios la snop stukel machʼatik ya stsʼibayik te libroetik yuʼun te Biblia, bin-ora sok bin-a te ya stsʼibayike. Jaʼ yuʼun spisil te libroetik yuʼun te Biblia snitojbey sba skʼoplalik sok ya skoltayotik ta snaʼel bin ya skʼan ya snojptesotik te Diose. Ta Génesis kʼalalto ta Apocalipsis, te Biblia ya yakʼ ta ilel te ya xchiknaj jun tsʼumbalil te ya schaʼpas ta nichimal kʼinal te Balumilale. Jaʼnix jich ya snojptesotik te jaʼ Jesucristo te tsʼumbalil-abi sok te ya yakʼ ta ilel ta swenta te Ajwalinel yuʼune te jaʼnax ay ta swenta te Jehová te ya swentainotike (kʼopona te sjun Génesis 3:15; Mateo 6:10 sok Apocalipsis 11:15).

8. ¿Bin ya yakʼ ta ilel te leknax chajpanbilik ta lek te israeletike?

8 Te Dios kʼax lek la schajpan-euk te nasion yuʼun Israel. ¿Bin-utʼil la spas? Jaʼ ta swenta te Ley la yakʼbeye. Jich bitʼil, ayin antsetik te «yacʼoj sbahic ta aʼbatinel ta yochibal te Nahilpacʼ Templo yuʼun tahojibal» (Éxodo 38:8). Jaʼnix jich te Dios la yal te bin ya skʼan ya spasik te kʼalal ya xbajtʼik ta yan lugar sok bin-utʼil ya skuchik bael te Nailpakʼ Templo yuʼunike. Ta patil bael, te ajwalil David la schajpan ta lek te yaʼtelik te sacerdoteetik sok te levitaetik te ya spasik ta temploe (1 Crónicas 23:1-6; 24:1-3). Kʼalal te israeletik ya schʼuunbeyik skʼop te Jehovae, ya x-akʼbotik bendision yuʼun. La smulanik yutsil te bitʼil chajpanbil ta lek te yaʼtelik, jun-nax ayik sok te ay lamalkʼinal yuʼunike (Deuteronomio 11:26, 27; 28:1-14).

9. ¿Bin-utʼil chajpanbil te kongregasion ta sbabial sigloe?

9 Te kongregasionetik ta sbabial siglo jaʼnix jich lek chajpanbilik. Ta kʼajkʼal-abi ay jtsojb jwolwanejetik, te jaʼik jtsojb winiketik te ya swentainik te kongregasionetike. Ta sjajchibal jaʼiknax-a te jpuk-kʼopetik te jtsojb jwolwaneje. Jaʼukmeto ta patil ochik yantik ancianoetik (Hechos 6:1-6; 15:6). Te Jehová la yakʼ ta swenta te jtsojb jwolwanejetik sok te jchʼuunjeletik te ya xkoltayotik yuʼun te akʼa stsʼibayik kartaetik te banti ya yal bin ya skʼan ya yichʼ pasele sok tsitsel ta stojol te kongregasionetike (1 Timoteo 3:1-13; Tito 1:5-9). ¿Bin-utʼil la staik lekilal te kongregasionetik yuʼun te la stʼunik te bintik albil yuʼun te jtsojb jwolwanejetike?

10. ¿Bin kʼot ta pasel kʼalal te kongregasionetik ta sbabial siglo la stʼunik spasel te bintik albil yuʼun te jtsojb jwolwanejetike? (Ilawil te lokʼomba ta sjajchibal te articulo).

10 (Kʼopona te sjun Hechos 16:4, 5). Ta sbabial siglo, chaʼoxtul hermanoetik ya yulaʼtayik-a te kongregasionetik swenta ya yakʼik ta naʼel te bin staojik ta nopel «te jpuc-cʼopetic soc te ancianohetic te ayic ta Jerusalén». Jich bitʼil te kongregasionetik la stʼunik spasel te bintik albil yuʼun te jtsojb jwolwanejetik te ya skʼan pasel jich «la yichʼ xan yip schʼuhunel yoʼtanic te iglesia, soc behbe pʼohlel jujun cʼahcʼal». ¿Bin-utʼil ya xjuʼ ya jtʼunbeytik stalelik ta kongregasione?

¿YABAL JPASTIK TE BINTIK YA KICHʼTIK ALBEYELE?

11. ¿Bin ya skʼan ya spasik te hermanoetik te ay yaʼtelik ta kongregasion te kʼalal ya yichʼik albeyel yuʼun te organisasion yuʼun Dios te bintik ya skʼan pasele?

11 Te machʼatik ochemik ta Komite yuʼun Betel o Komite ta mukʼul lum te ya yil te aʼtelil yuʼun Jehovae, te superintendenteetik yuʼun circuito, te siervo ministerialetik sok te ancianoetik ya skʼan ya schʼuunik spasel te bin ya yal te organisasion yuʼun te Diose. Ta melel, te Biblia ya yal te ya skʼan ya jchʼuuntik te machʼatik ya swentainotike (Deuteronomio 30:16; Hebreos 13:7, 17). Teme jun koʼtantik ta stojol te Jehovae, maba ya jkʼaxuntaytik kʼop sok maba chopol ya kalbeytik skʼoplal te bintik ya kichʼtik albeyel ya jpastike. Mame jkʼayinbeytik stalel te Diótrefes te maba la yichʼ ta mukʼ te hermanoetik te ya swentainik te kongregasione (kʼopona te 3 Juan 9, 10). Te kʼalal ya jtʼuntik spasel te bin ya kichʼtik albeyele, jich ya xkoltaywanotik te ayuk lamalkʼinal sok te jun-nax ya x-ayinotik ta kongregasione. Jaʼ yuʼun akʼa jojkʼoybey jbatik ini: «¿Yabal jtijbey yoʼtan te hermanoetik swenta junuk yoʼtanik ya yakʼ sbaik ta stojol te Jehovae? ¿Yabal jchʼuun ta oranax te bintik ya yal te organisasion yuʼun Dios?».

12. ¿Bin-utʼil ya yichʼik akʼbeyel yaʼtelik ta ancianoil o ta siervo ministerial te hermanoetike?

12 Mato jaluk te Jtsojb Jwolwanejetik la sjelik te bin-utʼil ya yichʼik akʼbeyel yaʼtelik ta ancianoil sok ta siervo ministerial te hermanoetik ta kongregasion. Te La Atalaya la schol te bitʼil te jtsojb jwolwanejetik ta sbabial siglo jaʼ la yakʼbeyik ta skʼab te superintendenteetik te akʼa yakʼik te aʼtelil ta ancianoil o ta siervo ministerial (ilawil te seccion «Preguntas de los lectores» ta La Atalaya 15 yuʼun noviembre 2014). Jaʼ yuʼun kʼalalto ta septiembre 2014 te superintendenteetik yuʼun circuito la yichʼik akʼbeyel ta skʼabik te jaʼ ya yakʼik te aʼteliletik-abi. Kʼalal te ancianoetik ya yalbeyik skʼoplal jtul hermano te ya xjuʼ x-och ta aʼtel ta anciano o ta siervo ministerial, te superintendente yuʼun circuito ya spas tulan ta snaʼbeyel sba te hermano-abi soknix te sfamiliae. Jaʼ yuʼun yaniwan xlokʼ ta scholel skʼop Dios sok te hermanoe (1 Timoteo 3:4, 5). Ta patil te superintendente ya stsob sba sok te ancianoetik, jich pajal ya yilbeyik skʼoplal ta lek te versiculoetik yuʼun Biblia te banti ya yalbey skʼoplal te bintik ya yichʼ kʼanel ta swenta te ancianoetik sok te siervo ministerialetik (1 Timoteo 3:1-10, 12, 13; 1 Pedro 5:1-3).

13. ¿Bin-utʼil ya kakʼtik ta ilel te ya jchʼuunbeytik skʼop te ancianoetike?

13 Te ancianoetik ya stuuntesik te Biblia swenta ya stojobtesotik, melel ya skʼanik te lek ya x-ayin sok te kanantaybil te kongregasione. Yame skʼan te ya jchʼuunbeytik skʼopik sok te ya jtʼuntik te tojobtesel yuʼunik, melel jaʼ ta swenta jlekilaltik (1 Timoteo 6:3). Ta sbabial siglo, ay chaʼoxtul jchʼuunjeletik te ya spasik chikan te bin ya skʼan yoʼtanike. Maba ya skʼan ya x-aʼtejik sok ya schʼik sbaik ta skuxlejal yantik. La yichʼik tojobtesel yuʼun te ancianoetik, jaʼukmeto maba la skʼan sjelik te stalelike. Te Pablo la yalbey te hermanoetik bin-utʼil ya skʼan ilel machʼatik jich stalelike. Jich la yalbey: «Naʼbeyahic sba machʼa a soc ma me xajoquinic». Te hermanoetik maba ya skʼan te pajal ya skʼasesik kʼajkʼal sok te machʼa jich stalele, jaʼukmeto maba ya skʼan te ya yilik jich bitʼil jkontra yuʼunik (2 Tesalonicenses 3:11-15). Ta ora ini, te ancianoetik jaʼnix jich ya skoltayik te jchʼuunjeletik te ya skʼaxuntaybeyik smantal te Diose. Jich bitʼil, ya yakʼbeyik tsitsel jtul hermano te yak ta smulanel sba sok jtul te machʼa ma x-abatin ta stojol te Jehová (1 Corintios 7:39). ¿Jaxan teme maba ya skʼan ya sjel te stalele? Te ancianoetik yaniwan yakʼik jun discurso te banti ya yichʼ cholbeyel skʼoplal te bitʼil te talelil-abi ya xjuʼ ya yakʼ ta bolkʼoptayel te kongregasion. Teme ay jich ya yakʼik jun discurso te ancianoetik ta jkongregasiontike, ¿binwan ya jpastik? Jaxan teme ya jnaʼbeytik sba machʼa-a te hermano te jaʼ ta swenta te la yichʼ akʼel te discursoe, ¿yatobal jokin jbatik sok? Teme maʼuke, jich ya xjuʼ ya jkoltaytik swenta ya yil te yak ta utsʼinel yuʼun te stalel sok te maba ya smulan te Jehovae. Jichniwan te hermano ya snop te ya sjel te stalele [1] (Ilawil te nota ta slajibal te articulo).

KAKʼTIK TE MAʼYUK YABAKUL TE KONGREGASION, TE JUN X-AYINOTIK SOK AYUK LAMALKʼINAL

14. ¿Bin-utʼil ya xkoltaywanotik swenta maʼyuk yabakul te kongregasione?

14 Te sKʼop Dios ya yal te bin ya skʼan ya jpastik ta jpisiltik swenta maba ya x-ayin te bin chopol ta kongregasione. Jnoptik te bin kʼot ta pasel ta lum Corinto. Te Pablo kʼax kʼux ta yoʼtan te hermanoetik te ayik ta nainel tey-ae. Bayalik ta jtul-abi jaʼ la yichʼik nojptesel yuʼun te Pablo ta swenta smelelil yuʼun te Biblia (1 Corintios 1:1, 2). Jich yuʼun jnop kaʼiytik bin-utʼil la yaʼiy sba te kʼalal la snaʼ te ay jtul winik te yak ta spasel mulweje sok te maʼyuk bin ya yal te kongregasion yuʼun-abi. Te Pablo jich la yalbey te ancianoetik te akʼa spasike: «Acʼa yichʼ aqʼuel ta scʼab Satanás te winic». Ya skʼan te ya slokʼesik ta kongregasion te winik-abi (1 Corintios 5:1, 5-7, 12). Ta ora ini, te ancianoetik ya skʼan ya slokʼesik ta kongregasion te machʼa maba ya skʼan ya sujtes yoʼtan ta swenta te tulan mulile. Teme ya jchʼuuntik te Biblia ta swenta te bin yilel ya skʼan ya kiltik te machʼa yichʼoj lokʼesel ta kongregasion. Jichme ya xkoltaywanotik swenta maʼyuk yabakul te kongregasione (ilawil te recuadro «¿Bin ya skʼan ya yal?»). Sok yaniwan jkoltaytik swenta ya sujtes yoʼtanik sok ya skʼanbeyik perdon te Jehovae.

15. ¿Bin-utʼil ya kakʼtik te ayuk lamalkʼinal sok te junuk-nax ayotik ta kongregasione?

15 Ta kongregasion yuʼun Corinto ay yan kʼop tey-a. Ay chaʼoxtul jchʼuunjeletik te yakik ta yikʼel bael ta stojol juez te yermanotake. Jaʼ yuʼun te Pablo jich la sjojkʼoybey: «¿Ma bal haʼuc lec xan te ya xcuhch awuʼunic te bin ma stojiluc ta pasel ta atojolic?» (1 Corintios 6:1-8). Ta ora ini, ay chaʼoxtul hermanoetik te ay spasojik negosioetik sok yantik hermanoetik, sok chʼayem stakʼinik o jich ya yaʼiyik te yichʼojik loʼlayel yuʼun te hermanoetike. Jaʼ yuʼun ay baemik ta stojol juez. Teme ay jich ya xkʼot ta pasele, te ants winiketik yaniwan sbolkʼoptayik te Jehová sok te organisasion yuʼune. Jaʼnix jich, ya yakʼ te ya xjajch kʼop ta yutil kongregasion. Te sKʼop Dios ya yal te ya skʼan te lamaluk koʼtantik sok te hermanoetike, manchukme ya xchʼay takʼin kuʼuntik [2] (ilawil te nota ta slajibal te articulo). Te Jesús la yakʼ ta nopel bin-utʼil ya xjuʼ ta chajpanel te kʼopetik sok te kʼalal jkʼaxel maba akuerdo ayotik sok te yantik ta skaj tulan kʼope (kʼopona te sjun Mateo 5:23, 24 sok 18:15-17). Jchʼuunbeytik te mantaliletik yuʼune. Jich ya kakʼtik te ayuk lamalkʼinal sok te jun-nax ayotik ta kongregasion.

16. ¿Bin yuʼun te jun-nax ayik te j-abatetik yuʼun Diose?

16 Te Biblia ya yal: «Ilawil, buen lec soc bayel yutsil te jun yoʼtan sbahic te machʼatic yermano sbahique» (Salmo 133:1). Te israeletik lek chajpanbil te bitʼil ayinike sok jun-nax la yakʼ sbaik kʼalal la schʼuunbeyik skʼop te Jehová. Te Dios jich la yal ta swenta te bitʼil ya x-ayinik te j-abatetik yuʼun ta pajel chaʼbeje, la yal: «Hich ya jtsob tal te bin utʼil tuminchijetic ta corral» (Miqueas 2:12). Jaʼnix jich te Jehová la yal te jun-nax ya x-abatinik ta stojol te j-abatetik yuʼun ta skaj te ya xbajtʼ snopik te smelelil yuʼun te Bibliae. Jich la yal: «Ya cacʼ te ya xlecub te scʼop te pueblohetic, scuenta yuʼun spisilic ya scʼopombeyic te sbihil te Jehová, yuʼun pajal ya yacʼ sbahic ta aʼbatinel ta stojol» (Sofonías 3:9). ¿Mabal jichuk te ya kaltik bayal wokol ta swenta te jun-nax ya xjuʼ ya kichʼtik ta mukʼ te Jehovae?

Te ancianoetik ya skoltayik te «machʼa la sta smul». (Ilawil te parrafo 17).

17. ¿Bin ya skʼan ya spas te ancianoetik teme jtul hermano ya spas tulan mulil?

17 Teme ay machʼa ya spas tulan mulile, te ancianoetik ya skʼan te oranax ya stojobtesik sok yutsil yoʼtanik. Melel ya snaʼik te ya skʼan te Jehová te ya skanantayik te kongregasion ta swenta te bintik chopole, yuʼun jich maʼyuk yabakul-a sok jun-nax ya x-ayin (Proverbios 15:3). Te Pablo kʼax kʼux la yaʼiy ta yoʼtan te hermanoetik yuʼun te Corinto. Jich yuʼun la stojobteslan te kʼalal la yil te jich ya skʼan pasele. Jaʼ jich la spas ta sbabial karta te la stsʼibay ta stojolike. Te ancianoetik ta Corinto oranax la schʼuunik spasel te tsitsel la yakʼ te Pabloe. ¿Bin yuʼun te jich ya jnaʼtike? Melel cheʼoxeb u ta patil, te Pablo la yaltiklanbey lek skʼoplalik ta schebal karta te la stsʼibay ta stojolike. Jich yuʼun «teme ay machʼa la sta smul» ta ora ini, te ancianoetik ya skʼan ya stojobtesik sok yutsil yoʼtanik (Gálatas 6:1).

18. 1) ¿Bin yuʼun lek te la stʼunik te tojobtesel yuʼun te sKʼop Dios te kongregasionetik ta sbabial sigloe? 2) ¿Bin ya kiltik ta yan articulo?

18 Jich bitʼil te jchʼuunjeletik ta sbabial siglo la schʼuunik te tojobtesel yuʼun te sKʼop Diose, te kongregasionetik-abi maʼyuk yabakul-ayinik, jun-nax ayinik sok ta lamalkʼinal (1 Corintios 1:10; Efesios 4:11-13; 1 Pedro 3:8). Ta swenta-abi, te hermanoetik juʼ yuʼunik scholel te lek yachʼil kʼop «ta stojol spisilic te ayic ta yeʼtal chʼulchan» (Colosenses 1:23). Jaʼnix jich ta ora ini te j-abatotik yuʼun Dios jun-nax ayotik sok chajpanbil ta lek te kaʼteltik, sok ya jcholtik te lek yachʼil kʼop ta swolol Balumilal. Ta yan articulo yame kilbeytik skʼoplal yantik prueba te ya yakʼik ta ilel te binxan ya skʼan koʼtantik spasele, jaʼ te ya kichʼtik ta mukʼ te Jehová te jaʼnax mukʼ Ajwalil stukel sok te ya jchʼuunbeytik te tojobtesel te ya yakʼ ta libro te talem ta stojol, jaʼ te Bibliae (Salmo 71:15, 16).

^ [1] (parrafo 13): Ilawil te libro Organizados para hacer la voluntad de Jehová, pajina 134 kʼalal ta 136.

^ [2] (parrafo 15): Ilawil te libro «Ayinanikme ta stojol te skʼuxul yoʼtan te Diose», pajina 255, sbabial nota. Tey ya ataxan skʼoplal ta swenta jtul hermano te ya skʼan ya yakʼbey demanda yan hermano.