Go long ol haf insaed long hem

Go long lis blong ol haf

?Bambae Yu Folem Ol Woning Ya Long Olgeta Hat Blong Yu?

?Bambae Yu Folem Ol Woning Ya Long Olgeta Hat Blong Yu?

“Oli raetem blong givim woning long yumi ya we yumi stap laef long wan taem we en i klosap.”1 KORIN 10:11, NW.

SINGSING: 49, 127

1, 2. ?From wanem yumi stap tokbaot fo king blong Juda?

SIPOS YU luk wan man we i glis mo i foldaon long rod, ating bambae yu lukaot gud taem yu wokbaot long rod ya. Long sem fasin, sipos yumi lukluk gud long ol mastik we ol narafala oli mekem long laef blong olgeta, bambae yumi lukaot gud blong yumi no mekem sem mastik. Taswe, yumi save lanem plante samting from ol mastik blong ol man long Baebol.

2 Long las stadi, yumi tokbaot fo king blong Juda. Olgeta ya oli mekem wok blong Jehova long fulhat blong olgeta. Nating se i olsem, oli mekem sam bigfala mastik. Stori blong olgeta i stap long Baebol, blong yumi save tingting dip long hem mo lanem sam impoten samting. ?Yumi lanem wanem, mo olsem wanem blong yumi no mekem sem mastik olsem olgeta ya?—Ridim Rom 15:4.

WAES BLONG MAN I LIDIM YU BLONG KASEM TRABOL

3-5. (1) Nating se tingting blong Asa i strong long Jehova, ?hem i mekem wanem mastik? (2) ?Wanem samting we maet i pulum Asa blong trastem man taem i faet agensem Bahasa?

3 Bambae yumi tokbaot Asa fastaem. Taem wan milian man Itiopia i kam faet agensem Juda, Asa i trastem Jehova. Be taem hem i faet agensem Bahasa, king blong Isrel, hem i no moa trastem Jehova. Asa i wantem blokem wok blong Bahasa, taem Bahasa i stap mekem impoten taon ya Rama, we i klosap long Juda, i kam wan strong ples. (2 Kronikel 16:1-3) Ale, Asa i pem king blong Siria blong i givhan long hem. Taem ol ami blong Siria oli kam faet agensem ol taon long Isrel, wantaem nomo Bahasa “i no moa wok long Rama, hem i lego wok ya i stap, i gobak.” (2 Kronikel 16:5) Taswe, maet Asa i ting se desisen we hem i mekem blong singaot king blong Siria i wan gudfala desisen.

4 ?Be wanem tingting blong Jehova? Jehova i no glad long Asa, from we Asa i no trastem hem. Ale, hem i sanem profet Hanani i go blong stretem Asa. (Ridim 2 Kronikel 16:7-9.) Hanani i talem long hem se: “I stat naoia, oltaem nomo bambae i gat faet long kantri blong yu.” I tru se Asa i winim taon ya Rama, be hem mo ol man blong hem oli mas gohed blong faet agensem ol enemi, gogo kasem we hem i ded.

5 Long las stadi, yumi luk se Jehova i glad long Asa. Asa i mekem mastik, be tingting blong hem i stap strong long Jehova. (1 King 15:14) Nating se i olsem, be taem Asa i mekem wan nogud desisen, hem i no save ronwe long frut blong hem. ?From wanem hem i trastem hem wan mo ol narafala man, be i no trastem Jehova? Maet hem i ting se hem mo ol ami blong hem oli waes, mo oli save trikim ol enemi. No maet hem i lesin long nogud advaes blong narafala.

Nomata wanem i hapen, yumi no mas trastem tingting blong yumi, be yumi mas trastem Jehova

6. ?Yumi lanem wanem from mastik blong Asa? Tokbaot wan trabol we yu save fesem.

6 ?Yumi lanem wanem from mastik blong Asa? Nomata wanem i hapen, yumi no mas trastem tingting blong yumi, be yumi mas trastem Jehova. Yumi mas askem help blong hem, taem yumi gat ol smol problem mo ol bigfala problem tu. I gud yumi wanwan i askem se: ?Samtaem mi trastem mi wan mo mi traem winim wan problem long rod we mi ting se i beswan? ?Mi tingbaot samting we Baebol i talem fastaem, mo mi yusum save ya blong winim problem? Traem tingbaot sipos famle blong yu i no wantem se yu kam long miting mo asembli. ?Bambae yu askem long Jehova blong i givhan long yu, blong yu save rod blong winim trabol ya? Tingbaot sipos yu lusum wok blong yu longtaem finis, be naoia yu faenem wan narafala wok. ?Bambae yu talem long bos se yu gat ol miting evri wik, nating se hemia i save jenisim desisen blong hem blong givim wok long yu? Nomata wanem problem we yu yu fesem, yu mas tingbaot advaes blong Ol Sam se: “Yu mas givim laef blong yu long Hae God, yu mas trastem hem, nao bambae hem i halpem yu.”—Ol Sam 37:5.

JUSUM GUD OL FREN

7, 8. ?Wanem ol mastik we Jehosafat i mekem, mo wanem i kamaot from? (Yu luk pija long stat blong stadi.)

7 Jehosafat we i pikinini blong Asa, hem tu i gat ol gudfala fasin we Jehova i glad long olgeta. Taem hem i trastem Jehova, hem i mekem ol gudfala wok. Be hem i mekem sam nogud desisen tu. Wan long olgeta, hemia taem hem i mekem rod blong boe blong hem i mared long gel blong rabis King Ehab. Biaen, Jehosafat i joen wetem Ehab blong faet agensem Siria, nating se profet Mikaea i givim woning se hem i no mas mekem. Long faet ya, ol ami blong Siria oli agensem Jehosafat mo klosap hem i ded. (2 Kronikel 18:1-32) Taem hem i kambak long Jerusalem, profet Jehu i talem long hem se: “!Man ya we yu go givhan long hem, fasin blong hem i nogud olgeta! !Hem i no laekem Hae God nating, i agens long hem! ?Olsem wanem? ?Yu ting se i stret blong yu mekem olsem?”—Ridim 2 Kronikel 19:1-3.

8 ?Jehosafat i lanem samting from ol trabol we hem i kasem mo from woning blong profet? Nogat. Hem i lavem Jehova yet mo i wantem mekem Jehova i glad, be hem i fren bakegen wetem wan man we i no wosipim Jehova, hemia King Ahasia, pikinini blong Ehab. Jehosafat i joen wetem Ahasia blong wokem ol sip. Be ol sip ya oli brobrok bifo we ol man oli save yusum.—2 Kronikel 20:35-37.

9. ?Wanem i save hapen sipos yumi fren gud wetem ol man we oli no lavem Jehova?

9 ?Yumi lanem wanem from stori blong Jehosafat? Jehosafat i mekem samting we i stret, mo oltaem hem i traehad “blong mekem olsem we Hae God i wantem.” (2 Kronikel 22:9) Be hem i fren gud wetem ol man we oli no lavem Jehova, mo hem i kasem bigfala trabol we klosap hem i ded from. Baebol i talem se: “Sipos man i go joen long ol waes man, bambae hem i save kam waes, be sipos hem i go mekem fren wetem ol man we oli no gat hed, bambae hem i spolem hem nomo.” (Ol Proveb 13:20) Yumi wantem tokbaot Jehova long ol man we oli no wosipim hem. Be i denja blong fren tumas wetem olgeta.

?Yu bilif se God i save mekem rod blong yu kasem lav mo ol fren we yu nidim?

10. (1) Sipos yu wantem mared, ?yu save lanem wanem long stori blong Jehosafat? (2) ?Oltaem yu mas tingbaot wanem?

10 Sipos yu wantem mared, ?yu save lanem wanem long stori blong Jehosafat? Maet yu stat blong laekem wan man no woman we i no lavem Jehova. Ating sam famle oli stap talem se yu mas mared bifo we yu kam olfala. I tru se Jehova i wokem yumi blong lavem narafala mo blong narafala i lavem yumi. Maet yu ting se bambae yu neva faenem wan man no woman we i wosipim Jehova. Be sipos yu no faenem wan, ?yu save mekem wanem? Yu save tingting dip long trabol we Jehosafat i kasem taem hem i jusum ol fren we oli no lavem Jehova. Fastaem Jehosafat i askem long Jehova blong i lidim hem. (2 Kronikel 18:4-6) Be taem hem i mekem fren wetem Ehab we i no lavem Jehova, hem i no moa lesin long woning we Jehova i givim. Hem i sud tingbaot, se “oltaem, Hae God i stap luklukgud long olgeta samting long wol ya, blong i save givim paoa long ol man we oli ona long hem long olgeta tingting blong olgeta.” (2 Kronikel 16:9) Oltaem yu mas tingbaot se Jehova i wantem givhan long yu. Hem i kasem save long trabol blong yu, mo hem i lavem yu. ?Yu bilif se God i save mekem rod, blong yu kasem lav mo ol fren we yu nidim? !Yu save sua long samting ya!

Yu no mas frenem wan man no woman we i no wosipim Jehova (Yu luk haf 10)

YU NO MAS KAM FLAS

11, 12. (1) ?Olsem wanem Hesekia i soemaot samting we i stap long hat blong hem? (2) ?From wanem Jehova i fogivim hem?

11 ?Yu lanem wanem long stori blong Hesekia? Jehova i givhan long Hesekia blong i kasem save samting we i stap long hat blong hem. (Ridim 2 Kronikel 32:31.) Taem Hesekia i sik, God i talem long hem se bambae hem i kam gud bakegen, mo i givim wan saen blong soemaot samting ya. Jehova i mekem sado long ol step blong haos i arier, i gobak ten step. Biaen, ol haeman blong Babilon oli wantem faenemaot moa long saed blong saen ya, ale oli sanem sam man oli go luk Hesekia. (2 King 20:8-13; 2 Kronikel 32:24) Jehova i no talem long Hesekia wanem we hem i mas mekem. Baebol i talem se Jehova i “letem hem i folem tingting blong hem,” from we i wantem luk wanem samting we Hesekia bambae i mekem. Ale Hesekia i girap, i soem long ol man Babilon ya, olgeta sas samting we hem i gat. Long rod ya, hem i soemaot wanem i stap long hat blong hem.

12 Sore tumas, Hesekia i kam flas. From samting ya, hem “i no tinghevi nating long gudfala samting ya we Hae God i mekem long hem.” Baebol i no talem from wanem hem i kam flas, maet from we hem i winim ol ami blong Asiria long faet, no from we Jehova i tekemaot sik blong hem, no from we hem i kam rij mo ol man oli ona long hem. Fastaem, Hesekia i mekem wok blong Jehova long olgeta hat blong hem, be taem hem i kam flas, Jehova i no moa glad long hem. Biaen, Hesekia i “mekem tingting blong [hem] i stap daon,” nao God i fogivim hem.—2 Kronikel 32:25-27; Ol Sam 138:6.

Samting we yu mekem taem narafala i presem yu, i save soemaot wanem i stap long hat blong yu

13, 14. (1) Tokbaot samting we i save soemaot wanem i stap long hat blong yu. (2) Taem ol narafala oli presem yu, ?yu mas mekem wanem?

13 ?Yu lanem wanem long stori blong Hesekia mo mastik blong hem? Tingbaot we Hesekia i kam flas jes afta we Jehova i givhan long hem blong i winim Asiria long faet mo i tekemaot sik blong hem. Taem ol gudfala samting oli hapen long yu no ol narafala oli presem yu, ?yu mekem wanem? Samting we yu mekem i save soemaot wanem i stap long hat blong yu. Yu traem tingbaot wan brata we i wok had blong rerem wan tok mo i mekem tok ya long fored blong plante man. Afta, plante oli kam talem gudfala toktok blong presem hem. ?Bambae hem i mekem wanem?

14 Oltaem yumi mas tingbaot tok blong Jisas se: “Taem yufala i mekem olgeta samting we hem i talem long yufala blong yufala i mekem, yufala i mas talem se, ‘Be yumi ya, yumi man blong wok nomo blong hem. I stret nomo blong yumi mekem olsem.’” (Luk 17:10) Taem Hesekia i kam flas, hem i no moa tinghevi long ol gudfala samting we Jehova i mekem long hem. Taswe, taem ol narafala oli presem yu from wan gudfala tok we yu mekem, ?wanem bambae i givhan long yu blong yu no kam flas? Yu mas tingting dip long ol gudfala samting we Jehova i mekem long yu. Mo yu save tokbaot hem mo ol samting we hem i mekem blong givhan long yu. Hem nao i givim Baebol mo tabu spirit, blong yu yu naf blong mekem tok ya.

LETEM JEHOVA I LIDIM OL DESISEN BLONG YU

15, 16. ?Josaea i mekem wanem we hem i ded from?

15 ?Yumi lanem wanem long stori blong Josaea? Josaea i wan gudfala king, be hem i mekem wan mastik we hem i ded from. (Ridim 2 Kronikel 35:20-22.) ?Wanem mastik? Josaea i statem wan faet agensem King Neko blong Ijip, nating se king ya i no mekem wan samting long hem. Neko i talem stret long Josaea se: “Mi mi no kam blong mekem faet long yu.” Baebol i talem se “God i givim” tok ya long Neko. Be Josaea i no wantem harem tok ya, ale hem i go mekem faet long king ya, nao hem i ded. ?From wanem hem i faet agensem Neko? Baebol i no talem.

16 Josaea i sud faenemaot sipos ol tok ya we Neko i talem i kamaot long Jehova. ?Hem i save faenemaot olsem wanem? Hem i save askem long Jeremaea we i wan profet blong Jehova. (2 Kronikel 35:23, 25) Mo tu, Josaea i sud tingbaot ol samting ya fastaem: Neko i no stap kam long Jerusalem, be hem i stap go long taon ya Kakemis blong faet agensem ol enemi blong hem. Mo tu, Neko i no tok nogud long Jehova mo ol man blong hem. Josaea i no tingting gud long ol samting ya bifo we i mekem desisen blong hem. ?Yu lanem wanem? Taem yu gat wan problem mo yu mas mekem desisen, yu mas tingting gud fastaem long samting we Jehova i wantem.

17. Taem yu gat wan problem, ?olsem wanem blong no mekem mastik olsem Josaea?

17 Blong mekem wan desisen, yu mas tingbaot ol rul blong Baebol we oli save givhan long yu, mo olsem wanem blong folem ol rul ya. Samtaem i gud blong lukaot moa save long ol buk blong yumi, no askem advaes long wan elda. Hem i save mekem yu yu tingbaot sam rul blong Baebol. Traem tingbaot wan sista we man blong hem i no wan Witnes. Long dei we sista i plan blong go prij, man blong hem i talem se i no wantem we hem i go. (Ol Wok 4:20) Man ya i wantem tekem hem i go samples, from we tufala i no spenem plante taem tugeta long ol wik we i pas. Ale sista i lukluk sam vas blong Baebol, blong i save mekem wan waes desisen. Hem i save se hem i mas obei long God, mo Jisas tu i talem se yumi mas go pulum ol man oli kam disaepol blong hem. (Matiu 28:19, 20; Ol Wok 5:29) Be sista ya i tingbaot tu se hem i mas ona long man blong hem, mo se ol man blong God oli mas kwaet man. (Efesas 5:22-24; Filipae 4:5) ?Olsem wanem? ?Man blong hem i stap traem blong blokem hem blong i no prij, no i jes wantem spenem taem wetem hem? Yumi ol man blong Jehova, yumi wantem mekem ol desisen we oli waes mo we oli mekem Jehova i glad.

GOHED BLONG MEKEM WOK BLONG GOD LONG OLGETA HAT

18. Taem yu tingting dip long stori blong ol fo king ya blong Juda, ?yu lanem wanem?

18 Yu tu, yu save mekem sem mastik olsem ol fo king ya blong Juda. Maet yu (1) trastem prapa tingting blong yu, (2) jusum ol fren we oli no lavem Jehova, (3) kam flas, (4) mekem desisen bifo we yu tingbaot samting we God i wantem. Be yu no mas ting se neva yu save mekem Jehova i glad. Hem i luk ol gudfala samting long hat blong yu, olsem we hem i luk long ol fo king ya. Hem i luksave se yu lavem hem tumas mo yu wantem mekem wok blong hem. Mo hem i putum stori blong ol man ya long Baebol, blong yu no mekem bigfala mastik olsem olgeta. !I gud yu tingting dip long ol stori ya, mo yu talem tangkiu long Jehova from!