Okutauluka omutete

Okutauluka omutete wononthele

Tualako Okutala Kotyipuka Tyakolela Vali

Tualako Okutala Kotyipuka Tyakolela Vali

Opo ovanthu vanoñgonoke okuti ove, utiwa Jeova, ove vala Omukulami kombanda yohi aiho.”​SALMO 83:18.

OVIIMBO: 922

1, 2. (a) Otyipuka patyi ovanthu aveho vesuka natyo? (b) Omokonda yatyi otyipuka otyo tyakolela kuonthue?

KOVANTHU ovanyingi hono, onombongo otyipuka vesuka natyo unene. Ombo vala vasoka. Vamanena omuvo wavo mokuovola onombongo ine okupaka nawa onombongo venambo-ale. Vakuavo vasoka okuti otyipuka tyakolela vali ombunga yavo, nekongoko ine ovipuka vahanda okulinga momuenyo.

2 Mahi pena otyipuka tyimwe tyakolela vali unene kovipuka ovikuavo. Otyipuka otyo outumini wavilapo wa Jeova. Tyakolela unene tutualeko okusoka koutumini wa Jeova. Inkha katulunguka, tupondola okukala novilinga ovinyingi ine okusukalala novitateka vietu muene, atulimbuako otyipuka tyakolela vali. Inkha tukuatesako outumini wa Jeova, matutyivili vali okutetulula ovitateka via kese nthiki momuenyo wetu tupu atufuene vali ku Jeova.

OMOKONDA YATYI OTYIPUKA OTYO TYAKOLELA?

3. Oityi Satanasi apopia konthele youtumini wavilapo wa Huku?

3 Satanasi Eliapu wakatulile omapulo inkha onkhalelo ya Jeova yokutumina yaviuka. Satanasi ankho uhanda ovanthu vasoke okuti Outumini wa Jeova kawaviukile iya oe utumina nawa. Satanasi walekesa okuti ovanthu mavakala vali nawa inkha vatuminwa nae. (Gênesis 3:​1-5) Tupu ukahi nokulekesa okuti petupu omunthu omukuatyili ku Huku, tupu inkha vakala novitateka, mavaanye outumini Wae. (Jó 2:​4, 5) Mahi Jeova wayeka omuvo opo alekese okuti omuenyo uhena ehongolelo lio Outumini wa Huku kausilivila.

4. Omokonda yatyi outumini wavilapo otyipuka tyimwe tyakolela?

4 Tyotyili, etyi Eliapu liapopia konthele ya Jeova omatutu. Mahi, omokonda yatyi avelela Satanasi omuvo opo alekese inkha etyi apopia otyili? Epulo olio liakutikinya ovanthu aveho, tyilinge keulu ine pano pohi. (Tanga Salmo 83:18.) Andau na Eva vaanyene outumini wa Jeova, tupu atyikatula omapulo omakuavo. Vamwe vapondola okusoka okuti etyi Eliapu liapopia tyaviuka. Mokueenda kuomanima omanyingi ankho uhanda okupaka momitwe vio vanthu novio no andyu okuti kamavakala nombembwa yotyotyili newaneko. Mahi tyina outumini wa Jeova wa mankhimanekwa ovanthu aveho mavakakala noutumini ukahi nawa pala apeho. Mouye auho mamukakala ombembwa yahapu.​—Efésios 1:9, 10.

5. Oñgeni onthue tuakutikinyua moutumini wavilapo?

5 Outumini wavilapo wa Huku maukankhimanekwa, iya outumini wa Satanasi no wovalume maukahanyuako. Makukesala vala Ouhamba wa Huku maukatuminwa na Mesiya. Ovanthu vekolelo mavalekesa nawa okuti, ovanthu vapondola okutualako nekolelo nokukuatesako outumini wa Huku noukuatyili. (Isaías 45:23, 24) Okuti tuhanda okukala umwe po vanthu ovo vekolelo? Enga! Mahi tuesukisa okunoñgonoka omokonda yatyi tyakolela okulinga ngotyo.

OKUSUKUKISA ENYINA LIA HUKU TYAKOLELA VALI TYIPONA EYOVO

6. Okusukukisa enyina lia Huku tyakolela vali kutyi?

6 Okusukukisa enyina lia Huku tyakolela vali tyipona omahando etu. Mahi otyo katyilekesa okuti eyovo lietu litupu esilivilo ine katyilekesa okuti Jeova kemetutekula. Oñgeni tutyii?

Outumini wa Jeova wakolela unene tyipona ehambu lietu neyovo lietu

7, 8. Oñgeni okusukukiswa koutumini wavilapo wa Jeova tyituetela ouwa?

7 Jeova uhole unene ovanthu. Mokonda utuhole unene waava Omona wae opo tukale nomuenyo uhapu. (João 3:16; 1 João 4:9) Inkha Jeova kakafuisapo omilao viae komutwe wandyila, Satanasi no nondyale ononkhuavo mba Huku mavasoko okuti vaviukisa. Satanasi wapopia okuti Jeova ukemba, waavela vala ovipuka oviwa ovanthu iya outumini wae kaukahi nawa. Onondyale vakuela omilao via Jeova iya vapopia okuti: “Tatekulu watile meya, pahe ñga ulipi? Tunde etyi ovakuaukulu vetu vankhia ovipuka vikahi nokutualako ngetyi ankho vikahiale konthyimbi yovipuka aviho.” (2 Pedro 3:3, 4) Mahi Jeova utualako nomulao wae. Utyii okuti okusukukisa enyina liae muakutikinya eyovo liovanthu vokutavela. (Tanga Isaías 55:10, 11.) Jeova utumina nohole. Tupondola okukala nonthumbi yokuti utuhole tupu upanda ovaumbili vae vekolelo.​—Êxodo 34:6.

8 Namphila outumini wavilapo wa Jeova otyipuka tyakolela, mahi katyilekesa okuti eyovo lietu litupu esilivilo. Jeova wesuka unene nonthue. Onthue tuesukisa okutualako okusoka kotyipuka tyakolela vali nokukuatesako outumini wa wavilapo Jeova noukuatyili.

OÑGENI JOB APILULULA ONKHALELO ATALA OVIPUKA

9. Oityi Satanasi apopia konthele ya Job? (Tala olutalatu pefo pahimbikila onthele.)

9 Tyakolela unene tutale ovipuka monkhalelo yelikuata kumwe noutumini wavilapo wa Jeova. Onthue tupondola okutyiimbuka tyina tutanga omukanda wa Jó, umwe pomikanda vio Mbimbiliya viatetekelwa okuhonekwa. Tutangamo okuti Satanasi wapopia okuti inkha Job umona ononkhumbi mayekepo okuumbila Huku. Satanasi alo umwe waita ku Huku opo amonese ononkhumbi Job. Jeova kamonesile ononkhumbi Job, mahi wayekele Satanasi alole Job, apopi okuti: “Atyiho ena tyikahi pomaoko ove.” (Tanga Jó 1:7-12.) Pakala vala katutu, ovaundapi novipako via Job aveho avankhi. Konyima ovana vae aveho ekwi avaipawa notyiponga. Satanasi ankho uhanda Job asoke okuti Huku oe ukahi nokumuetela ovitateka ovio. (Jó 1:13-19) Konyima, Satanasi apake Job ouvela umwe omunene wiihama unene nokutoyesa. (Jó 2:⁠7) Ovipuka avivilipo etyi omukai wa Job nomapanga ae vetatu vapopia ovipuka visoyesa.​—Jó 2:9; 3:11; 16:2.

10. (a) Oñgeni Job alekesa okuti omukuatyili ku Huku? (b) Omokonda yatyi Job ankho esukisila okuviyulwa?

10 Etyi Satanasi apopia otyili? Au. Namphila Job amonene ononkhumbi, nalumwe ayekelepo Jeova. (Jó 27:5) Mahi, mononthiki mbumwe, Job walimbuileko etyi tyakolela vali asoko vali kwe. Ankho utualako nokupopia okuti utupu etyi alinga tyapenga. Job tupu ankho uhanda okunoñgonoka omokonda yatyi amonena ononkhumbi. (Jó 7:20; 13:24) Onthue tupondola okunoñgonoka oñgeni Job elitehelela. No ngotyo, Jeova ankho utyii okuti Job una omalusoke ahaviukile, iya aviyula Job. Oñgeni emuviyula?

11, 12. Jeova wakuatesako Job okulinga tyi? Oityi Job alinga?

11 Tupondola okutanga oityi Jeova apopila Job movikapitulu 38 alo 41 viomukanda wa Job. Jeova kapopilile Job omokonda yatyi amonena ononkhumbi. Mahi, Jeova ankho uhanda okumukuatesako opo anoñgonoke okuti omututu vali tyipona Huku. Walongesa Job opo aimbuke okuti kuna ovipuka viakolela vali ­tyipona ovitateka viae. (Tanga 38:18-21.) Onondaka mba Jeova mbakuatesako Job okupilulula olusoke lwae.

12 Okuti Job wasokele okuti omokonda yatyi Jeova apopila vala naame konyima yo nonkhumbi ambuho namona? Au, Job kasokele ngotyo. Job wanoñgonokele tupu wapandele onondonga Jeova emuavela. Alo umwe wapopia okuti: “Nayala etyi napopia. Ndyilivela tyokulipaka eheke netwe.” (Jó 42:1-6) Konyima, omukuendye umwe utiwa Eliuu akuatesako Job okupilulula onkhalelo yae yokusoka. (Jó 32:5-10) Konyima Job atehelela nawa elondolo lio luembia, Jeova emuavela tyina emuviyula apilulula onkhalelo yae yokusoka. Jeova amono okuti Job wapilulula onkhalelo yae pahe ayeke ovanthu vanoñgonoke oukuatyili wa Job.​—Jó 42:7, 8.

13. Oñgeni onondonga mba Jeova mbakuatesako Job alo umwe konyima yononkhumbi mbae?

13 Onondonga mba Jeova mbatuaileko okukuatesako Job alo umwe etyi ononkhumbi mbae mbukahi nokupwa. “Jeova ayambe Job akala novipuka viapona puevi ali navio.” Mokueenda kuo nonthiki “akala novana ovakuendye epandu-vali, no vakainthu vetatu.” (Jó 42:12-14) Namphila Job ankho ehole ovana vae, ankho nkhele usoka kovana vae vokuankhia. Nalumwe alimbuileko ovipuka viamonekele nombunga yae. Namphila Job anoñgonoka omokonda yatyi amonena ononkhumbi, pamwe tyafuile ankho ulipula omokonda yatyi Huku ayekela amoneswe ononkhumbi. Inkha Job pamwe ankho usoka ngotyo tupu ankho uhinangela etyi Jeova emupopila. Ankho tyipondola okumupameka nokumukuatesako okukala nomalusoke aviuka.​—Salmo 94:19, okatoi.

Oñgeni tupondola okutala vali koutumini wa Jeova tyipona kovitateka vietu? (Tala popalagrafu 14)

14. Oityi tulilongesila kongeleka ya Job?

14 Okusokolola kuetyi tyaendele na Job tyipondola okutukuatesako okupilulula onkhalelo yetu yokusoka tupu tyitupameka. Omukanda wa Job ulinga onthele yonondaka Jeova ahoneka, “pala okutulongesa, opo tukale nekevelelo, mokonda yekoleleyo lietu neungumaneso lio Vihonekwa.” (Romanos 15:4) Otyo tyitulongesa okuti katupondola okusoka vali unene kovitateka vietu atuyekepo okusoka koutumini wavilapo wa Jeova. Nga Job, nonthue tuna okukuatesako outumini wavilapo wa Jeova nokukala nekolelo mwe tyina tuna ovitateka.

15. Oñgeni tulekesa oukuatyili wetu tyina tukahi movitateka?

15 Etyi tyaenda na Job tyipondola okutukuatesako, mokonda otyo tyilekesa nawa okuti ovitateka tuna ha tyilekeso tyokuti Jeova wetunumanena. Ovitateka vituavela omphitilo yo kukuatesako outumini wavilapo wa Jeova. (Provérbios 27:11) Tyina tukoleleya, tuhambukiswa Jeova iya ekevelelo tuna lio komutwe wandyila lipama. (Tanga Romanos 5:3-5.) Ongeleka ya Job itulekesa nawa okuti “Jeova una oluembia olunene nokankhenda.” (Tiago 5:11) Inkha tukuatesako outumini wavilapo wa Jeova, Jeova meketuyamba. Okunoñgonoka otyipuka otyo, tyitukuatesako “okukoleleya noumphwa-lundo nehambu.”​—Colossenses 1:11.

TUALAKO OKUSOKA KOVIPUKA MAVIYA

16. Omokonda yatyi tuesukisila okuhinangela okuti outumini wavilapo wa Jeova otyipuka tyimwe tyakolela?

16 Tyotyili tyipondola okupuiya okusoka koutumini wavilapo wa Jeova tyina tukahi movitateka. Alo umwe ovitateka ovitutu vipondola okumoneka ngoti ovinene unene. Ngotyo, apeho tuesukisa okuhinangela okuti tuna okukuatesako outumini wavilapo wa Huku alo umwe tyina tuna ovitateka.

Okuundapa unene movilinga via Jeova tyipondola okutukuatesako okusoka kovipuka viakolela vali

17. Oñgeni okuundapa unene movilinga via Jeova tyitukuatesako okutala kovipuka viakolela vali unene?

17 Okuundapa unene movilinga via Jeova tyipondola okutukuatesako okusoka kovipuka viakolela vali. Mongeleka, omphange umwe utiwa Renee ankho wiihama unene omutwe uhatalama, tupu ankho una ouvela utiwa cancêr. Namphila ankho ekahi kosipitali, ankho waava oumbangi kovanthu vaundapa mosipitali no kovavei vakuavo no kovanthu veya okutala ovavei. Otyikando tyimwe etyi Renee akala mosipitali onosimanu onombali notyihupe, aivisa onoola 80. Namphila Renee ankho etyii okuti mankhi, mahi nalumwe alimbuilueko etyi tyakolela vali. Okukuatesako outumini wavilapo wa Jeova tyemuavelele ombembwa.

18. Etyi tyaendele na Jennifer tyitulongesa tyi konthele yokukuatesako outumini wa Jeova?

18 Nonthue tupondola okukuatesako outumini wavilapo wa Jeova alo umwe tyina tuna ovitateka. Omphange umwe utiwa Jennifer wakevelele ononthiki ononthatu o aviau potyipale tyono aviau. Mokonda o aviau ankho kaimoneka, Jennifer anumana elitehelela okuti omulike. Ankho upondola okuhimbika okulivela onombei. Mahi, Jennifer elikuambela ku Jeova opo emukuateseko okuivisa ku vakuavo navo vekahi nokukevela o aviau. Konyima aivisa ovanthu ovanyingi tupu aave omikanda ominyingi. Jennifer wati: “Naimbuka okuti nayambwa na Jeova tupu wandyavela ononkhono mbokupopia konthele yenyina liae monkhalelo imwe ikahi nawa.”

19. Oityi tyipunga ovafendi votyotyili?

19 Ovanthu va Jeova ovo vala vanoñgonoka esilivilo lioutumini wa Jeova. Enoñgonoko olio lipunga ovafendi votyotyili. Ngotyo, atuho tuna okulinga atyiho tuvila opo tukuateseko outumini wa Jeova.

20. Oñgeni Jeova atala atyiho tulinga opo tukuatesako outumini wae?

20 Jeova weete tupu upanda atyiho tulinga opo tukuateseko outumini wae putyina tumuumbila noukuatyili nokukoleleya movitateka. (Salmo 18:25) Monthele mailandulako, matulilongesa omokonda yatyi wesukisa okukuatesiwako outumini wavilapo wa Jeova noñgeni tupondola okutyilinga vali nawa.