Rwa ḇeri ḇe roi swewar na

Rwa ḇeri ḇe sasyos sarser

Napnapes Nun ’Askiḇa, Mḇoi Nun Sumber’

Napnapes Nun ’Askiḇa, Mḇoi Nun Sumber’

”Mkokara awer ḇo mkoḇo, Yarama fa Yun aski faro supswan ine; Yarama fa Yun askiḇa, mḇoi Yun sumber.”​—MATIUS 10:34.

DOYA: 125, 135

1, 2. (a) Aski risuru rosai bisa kosma ro kirine? (b) Rosai ḇefnai fa kirine kosma aski ḇekakuya ḇaim? (Mam sonin ro randak artikel ine.)

KOKAME komarisen kokenem kuker aski ma koḇeḇirḇar ḇa. Inja, kokofen kasumasa snar kosma ”saswar-ḇaḇye ro Allah”. Ineiso sneḇaḇir ḇeknon ḇefaduru kakara ma sḇeḇaḇir koḇena ro roi ḇefrur fa koḇoryae na. (Filipi 4:6, 7) Snaro koḇuk farsamsyom koḇena faro Yahwe I kwar kosma ”aski kuker Allah”. Ine kyurfasna kona fasfesepen ḇefanam kaku kuker I.​—Roma 5:1.

2 Ḇape, oras yaḇaim faro Allah fa ḇyuk ḇaḇeaski ro supswan ḇesiper ine. Kokenem ro ras-ras ḇepupesna, inja kosma samswen ḇebor ḇefrur fa koḇeḇirḇar. Snonkaku ḇerarmomen sya sisya sḇarek fasfes kuker ko. (2 Timotius 3:1-4) Ko kako koḇensewar fa kopampum Setan ma farkarkor ḇesasar ḇyena. (2 Korintus 10:4, 5) Ḇape, imbude roi ḇefrur fa kokara samswen yaiso roi ḇedwarek ḇerama ro kina ḇesyom Yahwe ḇa sya. Imbude skoryaye kakyar koḇena ḇaido sikofen koiso ḇefnai ḇaḇesisye ro kina yadori. Iba syadiwer, simewer sor koḇe karyer seja wer snaro kosyom ḇe Yahwe I. Inja, rosai mamam koḇena faro roi ḇedwarek ḇerama ro kina koḇesya? Ma, rariso kosma aski pdef rofyor kosma roi ḇeradirya?

RARISO MAMAM KOḆENA FARO ROI ḆEDWAREK ḆERAMA RO KINA KOḆESYA?

3, 4. (a) Rosai nari kosmaya rofyor koso Yesus farkarkor ḇyena? (b) Fafisu ḇemnis rariso ḇefnai samswen kaku fa koso Yesus i?

3 Yesus ifawi snonkaku syakam ḇa nari simarisen faro farkarkor ḇyukna. I kako ifawi nari sino sisya sipampum manfamyan ḇyesya, inja sifandun ḇaḇeḇri. Roi ḇedwarek ine bisa nafnai fa seaskiḇa. Yesus doḇe, ”Mkokara awer ḇo mkoḇo, Yarama fa Yun aski faro supswan ine; Yarama fa Yun askiḇa, mḇoi Yun sumber. Snar Yarama fa Yararwas romawa sya bur sikmas si, inai sya bur sisnas si, Imbikin sya bur imbanyo sesi, ma kina ro rum oso nari sembroḇ yaesi.”​—Matius 10:34-36.

4 Rosai Yesus imbe fyasnaḇairna rofyor doḇe ”Mkokara awer ḇo mkoḇo, Yarama fa Yun aski”? Imarisen insama snonkaku sya sifawi nari sisma roi ḇesamswen rofyor sḇemanfamyan faro i. Kakuḇae, Yesus ryama ḇe supswan ine snar imbe ifrur kina sya sḇesisyeyae ḇa, ḇape imbe ḇyuk farkarkor kuker Allah. (Yohanes 18:37) Ḇape, manfamyan ḇyesya fandun fa sifawi nari sisma samswen snar siso i, iba syadiwer rofyor bati ma kina sesya simewer srower napnapesya.

5. Rosai nari manfamyan Yesus ḇyesya sismana?

5 Yesus doḇe manfamyan ḇyesya fandun fa sifarmku pdef snar nari sisma roi ḇedwarek ḇerama ro kina sesya. (Matius 10:38) Manfamyan Yesus ḇyesya simarisen sifrur doryaḇ i. Inja, rofyor kina sesya skoryaesi ḇaido simewer sor siḇe kina seja wer raryano, nari sifarmku pdef. Ḇape, ḇaḇyak nari sismana nabor syadi ro roi siburna.​—Wasya Markus 10:29, 30.

6. Rosai koswarepenya rofyor kina koḇesya simewer kosyom Yahwe I?

6 Kina koḇesya simewer kosyom Yahwe I raryano, nari kofasna saswar ḇesi pdef. Ḇape, koswarepen fandun fa koswar syadi Allah ma Yesus su ro mansei monda. (Matius 10:37) Koswarepen kako Setan bisa ḇyuk saswar koḇena faro karyer koḇansi nafnai fa kosouser faro Yahwe I ḇa. Mkorama kofarkor fafisu ḇeḇeso ḇefrur samswen ko ma nyan ya rariso fa kowarponna.

SWA BENA KAKYAR OSERḆA

7. Rariso mamam koḇena rofyor swa koḇedi nya kakyar oser kuker koḇa?

7 Refo ḇyuk swarapepen ḇeko snar snonkaku ḇefarḇuk kwar sya nari ”sisrow kandera nabor”, ḇaido roi ḇesamswenna. (1 Korintus 7:28) Swa koḇedi nya kakyar oserḇa kuker ko ido, ine bisa nafnai stres ma makakwarek ḇesyadi ro farḇakḇuk koḇena. Ḇape, fandun fa kona mamam ḇemnis kuker Yahwe mamam Ḇyeja faro rosai kosmana. Ikofen koḇesisye awer ḇaido kofrurmuk awer fakawin koḇena snar swa koḇesya ima isyom Yahwe I ḇa. (1 Korintus 7:12-16) Imbude snonswa ya isyom Yahwe I ḇa ma fyarkin kina ḇyejaḇa raryano, binswa fandun fa ḇyesyowi i ḇe bukor ro kina. Ma, imbude binswa iso ḇesyom Yahwe I ḇa ido, snonswa ya fandun fa iswari ma syewar rosai swari fyandunna.​—Efesus 5:22, 23, 28, 29.

8. Rosai nari kokaraya rofyor swa koḇedi idwarek farsamsyom koḇena?

8 Rosai kofrurya rofyor swa koḇedi idwarek farsamsyom koḇena? Imbesrar oso swa ḇyedi ikofen ipok fa ḇyedinas ro ras nakamḇa. Rofyor kosma roi ḇemnis radine ido, kokarapan, ’Swa yedi imewer yasyom ḇe Yahwe wer ke? Rariryaḇa ido, bisa yaso marisen ḇyena ke?’ Rofyor kofasna kakara ḇepyum ido, farḇakḇuk koḇena nari neaski syadi.​—Filipi 4:5.

9. Rariso kofarkor romawa koḇesya fa sesyowi sinan ḇesyom Yahwe ḇa sya?

9 Imbude samswen ḇeko fa kofarkor romawa koḇesya rofyor swa koḇedi isyom Yahwe I ḇa. Imnis raris, fandun fa kofarkor si insama sisouser Refo parenta ḇyena fa ’Sesyowi sna-kma sesi.’ (Efesus 6:1-3) Ḇape, rosai kofrurya rofyor swa koḇedi iso wos ḇefarkin ro Refoya ḇa? Bisa koḇuk farari ḇepyum ḇe romawa sya kuker koḇesyowi pdef swa koḇedi. Kokarapan rari-rari ḇepyum ḇyena, ma kokofenḇair ḇe i koḇesyowi kaku roi ḇepyum ifrur kwarna. Kawos awer ro ḇarpon romawa sya roi ḇesasar swa koḇedi ifrurna. Ḇape, kokofenbos ḇesi snar snonkaku oser-oser fandun fa ifrur snemuk ro mankundi imbe isyom Yahwe I ke roḇa. Rari ḇepyum ro romawa sya bisa nafnoḇek swa koḇedi fa imarisen ifarkor kuker Yahwe I.

Rofyor swafya isya ido, kofarkor napnapes ḇe romawa koḇesya (Mam paragraf 10)

10. Rariso sinan Kristen sya bisa sifarkor romawa sesya fa siswar Yahwe I?

10 Swa bena kakyar oserḇa imbude imarisen insa romawa ḇyesya sifrur ras ḇeba kafir ḇaido sifarkor farkarkor ḇeknam ro Refo ḇa. Imbude snonswa oso idwarek swari fa ḇyuk farkarkor Refo ḇe romawa suḇesya. Ḇape, rofafisu ḇesamswen ḇemnis radirya, binswa ya na ḇyensewar kaku fa fyarkor napnapes ḇe romawa ḇyesi. (Farfyar ro Manwawansya [Kisah] 16:1; 2 Timotius 3:14, 15) Imnis raris, snonwa oso bena kakyar oserḇa imbude imewer swari ḇyuk farkarkor Refo ḇe romawa suḇesya ḇaido duni ḇe fananjur. Binswa ya nari ḇesyowi swari snemuk ḇyeja. Ḇape, rofyor swafya isya ido nari fyawar pdef kakyar ḇyeja ḇe romawa ḇyedi. Rarirya ido, romawa ya bisa fyarkor kuker Yahwe I ma mamam Ḇyeja faro roi ḇekaku ma ḇesasarna. (Kisah 4:19, 20) Ḇarpurya, romawa ani iso ḇefrur snemuk ro mankundi imbe isyom Yahwe I ke roḇa. * (Mam fas-fas kasun ro sop.)—Ulangan 30:19, 20.

KINA ḆEDWAREK KO RO IBADAT ḆEKAKU

11. Rosai ḇeḇejadi rofyor kina koḇesya sna kakyar oser kuker koḇa?

11 Rofyor kofarkor randak kuker Saksi-Saksi Yahwe sya, imbude kokofen ḇeriḇa ḇe kina koḇesya. Ḇape, rofyor kakyar koḇena syambraḇ, kofawi kaku fandun fa kokofenḇair ḇesi marisen koḇena fa kofarmyan ḇe Yahwe I. (Markus 8:38) Imbude kina koḇesya sidwarek ko snar kosouser pdef faro Allah. Mkorama kofarkor roi ḇeḇeso bisa kofrurna insama kofaduru pdef ḇaḇeaski ro kina koḇedi ma kosouser pdef faro Yahwe I.

Koḇesewar fa kofawi mnis kakara ro kina koḇesya ido, na kofawi nyan fa kofarkor napnapes faro si

12. Rosai ḇefnai fa kina koḇesya sidwarek ko fa kosyom Yahwe, ḇape rariso kofasnaḇair snar kofawi mnis kaku sneḇaḇir sena?

12 Koḇensewar fa kofawi mnis sneḇaḇir ro kina bena kakyar oserḇa. Nari komarisen kaku snar kofawi napnapes ḇero Refoya. Ḇape, kina koḇesya imbude skara sankar ko kwar ḇaido koryur kuker agama ḇekakuḇa. Imbude skara koswar si werḇa snar kofrur ras ḇeba kuker si werḇa. Iba syadiwer, simkak nari koḇekandera rofyor komar kwar. Fandun kaku fa kofawi mnis sneḇaḇir sena ma korower pyum rosai sawosna insama kofawi rosai ḇefnai fa simkakwarek ko. (Amsal 20:5) Manwawan Paulus ḇyensewar fa ifawi mnis kaku ”snonkakusya kam” insama bisa ḇyuk farkarkor kuker ankankinem ḇeḇye ḇesi. Koḇesewar fa kofawi mnis kakara ro kina koḇesya ido, imbude na kofawi nyan fa kofarkor napnapes faro si.​—1 Korintus 9:19-23.

13. Rosai fandun fa koswarepen ya rofyor kawos kuker kina bena kakyar oserḇa sya?

13 Kawos kuker mayaryaren. Refoya doḇe, ”Iḇye mkawawos kuker saswar.” (Kolose 4:6) Imbude ine napyanḇa. Ḇape, bisa kor rur ḇesren ro Yahwe fa ifnoḇek ko insama kofasna mayaryaren ma ḇaḇenaḇye faro kina koḇesya. Ipyum syadi ya kawos awer si snaro kakyar ḇekakuḇa sena. Rofyor imbe komsor faro rosai sikofen ma sifrurna ido, bisa kofarari manwawansya. Paulus doḇe, ”Rofyor nkoḇe ḇefras, nkomunsu na kuker ḇok; rofyor sḇewayam nko, nkokḇaḇ; rofyor snonkaku sfamamai nko, nkomunsu na kuker wos ḇemyaren.”​—1 Korintus 4:12, 13.

14. Rosai fainda ro rari ḇeḇye?

14 Kofasna pdef rari ḇeḇye ya. Rosai ḇefnai fa ine ḇyefandun kaku? Kawos kuker mayaryaren bisa nafnoḇek ko fa kofaduru aski kuker kina koḇesya raryano, rari ḇeḇye kofasnana nḇefainda nabor syadiwer. (Wasya 1 Petrus 3:1, 2, 16.) Koḇuk farari ḇepyum ḇe kina kobansi snar Saksi Yahwe sna farḇakḇuk ḇeaski, siswar romawa sesya, sikenem imnis farkankin ro Refo ma sikenem kuker aski ma payamyum. Kina koḇesya simewer srower napnapes raryano, bisa kosma aski pdef snar kofawi rari ḇeḇye koḇena nafrur fa Yahwe imarisen.

15. Rosai na kofrur ḇeponya insama kawawosyae awer kuker kina koḇesya?

15 Kofrur fasasos ḇepon. Kokarapan fafisu rosai nari ḇefnai awawos kuker kina koḇesya. Ramnai, kun snemuk rosai nari kofrur ya. (Amsal 12:16, 23) Roi ine iso imbesrar oso ro Australia ifrurna. Mambanyo ḇyedi idwarek fafaya i ma fyorno ido imasasor. Inja rofyor sura sumamfar mambanyo ḇyedi ḇaim, i kuker swari suyor fafnoḇek ro Yahwe insama sumsor ḇa fyor kmari dawos kuker kakyar suḇena. Sufasos ḇepon topik-topik ḇepyum bisa suyawosna. Su kako sukara oras riḇeso nari suyawos kuker kmari, snaro suyawos kawan ido nari nafnai awawos kuker agama.

Saswar koḇena faro Yahwe fandun fa syambraḇ syadi ro saswar koḇena faro kina koḇesya

16. Rariso koḇinkwanbur sneḇaḇir ḇesasar snar kokara kofrur fafko kina koḇesya?

16 Kakuḇae, jadifa koḇinkwanbur kakara ḇeḇeseyae kuker kina bena kakyar oserḇa. Inja, rofyor ine ḇeḇejadi ido, imbude na koḇaḇir kosasar snar koswar kina koḇesya ma komewer kofrur si fa sifafko. Ḇape, koswarepen saswar koḇena faro Yahwe fandun fa syambraḇ syadi ro saswar koḇena faro kina koḇesya. Rofyor kina koḇesya siḇaḇir roi ine ido, nari sifawi kaku snar fararmyan ḇe Yahwe ima roi ḇefandun kaku. Koswarepen, kopok kodif mansei monda fa srower napnapesya. Ḇape, bisa kofasnaḇair ḇesi fainda kosmana snar kofarmyan ḇe Yahwe I. Ma, kakuya Yahwe isya ḇyuk swaf ḇemnis kako ḇesi fa saksyom ḇe Yahwe I.​—Yesaya 48:17, 18.

ROFYOR MIN RO KINA KOḆESYA IḆUR YAHWE I

17, 18. Rofyor min ro kina koḇesya ibur Yahwe ido, rosai na kofrur insama kosambraḇ pdef?

17 Rofyor min ro kina koḇedi sepecat i ḇaido ḇyinkwanḇur sidang ya ido, ine nari nafrur fa koduf fafayaḇa imnis ra skus ko kuker inoi. Rariso kosamḇraḇ pdef rofyor koḇesneso?

18 Komyaren pdef fa kofarmyan ḇe Yahwe I. Rofyor koḇesaneso radirya ido, fandun fa kosambraḇser kakyar koḇena. Kowasya Refo ro ras ḇe ras, kofrur fasasos ma korama ḇe fananjur, koḇaryas pdef, ma koḇenadi kor samambraḇ ro Yahwe I. (Yudas 20, 21) Kofrur roi anna kam kwar mḇoi, saneso koḇena nakrenbur ko ḇaim ido, rosai na kofrurya? Kosusu awer! Koraryaḇ pdef fa kofarmyan ḇe Yahwe I. Ḇarpurya, bisa kofara kakara ma sneḇaḇir koḇena. Iso roi manḇefas Mazmur 73 ismana. Fafisu oso isma samswen fa fyara kakara ma sneḇaḇir ḇyena ḇa. Ḇape, snar fyarmyan pdef ḇe Yahwe inja bisa nya kakara ḇemnis. (Mazmur 73:16, 17) Ko kako bisa kakmnis rarirya.

19. Rariso koḇesyowi disiplin ḇerama ro Yahwe I?

19 Kobesyowi disiplin ḇerama ro Yahwe I. Allah ifawi disiplin nun fainda faro snonkaku syakam, ine kako faro snonkaku sepecat sya. Rofyor snonkaku koswar oso isma disiplin ido, ine bisa nafrur fa koduf kaku. Ḇape, disiplin ismana bisa nafnoḇek i fa kyaḇer ḇe Yahwe I ro ras-ras naiwama. (Wasya Ibrani 12:11.) Rofyor kowaf kyaḇer wer ḇe Yahwe I, fandun fa koso Yahwe parenta Ḇyena fa ’kokenem awer’ kuker snonkaku sepecat kwar sya. (1 Korintus 5:11-13) Kofawi ine napyanḇa. Ḇape, fandun fa kawos awer kuker si ro telfon, SMS, syapram, e-mail, ḇaido media sosial rofyor kona fandun mankenemḇa.

Nari kokyar pdef snonkaku koswar ani kyaḇer ḇe Yahwe I

20. Rosai fandun fa kokyar pdefna?

20 Kamk nako saneraro koḇena! Saswar ima ”fyarmku roḇarpon ro roi ḇeḇor nakam”. Inja, nari kokyar pdef snonkaku koswar ani kyaḇer ḇe Yahwe I. (1 Korintus 13:7) Rofyor komam min ro kina koḇedi ifrur fararwei ro kenem ḇyeja ido, bisa koḇenadi insama syambraḇ pdef kuker fafnoḇek ro Refoya ma imarisen isma undangan ro Yahwe I: ”Mkokaḇer muma ḇe aya.”​—Yesaya 44:22.

21. Rosai fandun fa kofrurya rofyor kina koḇesya sidwarek ko snaro koso Yesus i?

21 Yesus doḇe koswar syadi i ro koswar snonkaku mansei monda. Ma, Yesus ikyar manfamyan ḇyesya nari sḇeḇri fa sisoasuser pdef faro i rofyor sisma roi ḇedwarek ro kina sesya. Inja, rofyor kina koḇesya simsor ko snar koso Yesus ido, fandun fa kokyar faro Yahwe I. Kor fafnoḇek Ḇyeja insama kosambraḇ pdef. (Yesaya 41:10, 13) Koḇeaski snar kofawi Yahwe ma Yesus sumarisen faro ko ma suḇuk ḇaḇyak snar soasuser koḇena.

^ par. 10 Infa wafawi nabor syadiwer kuker nyan ya rariso wafarkor romawa oso kamam ḇaido awin ḇyedi isyom Yahwe I ḇa ido, mam ro Pertanyaan Pembacaro Menara Pengawal 15 Agustus 2002.