Go long ol haf insaed long hem

Go long lis blong ol haf

Trutok i ‘No Karem Pis i Kam, Be i Karem Naef Blong Faet’

Trutok i ‘No Karem Pis i Kam, Be i Karem Naef Blong Faet’

“Yufala i no mas ting se mi kam blong mekem pis long wol ya. Mi mi no karem pis i kam, be mi karem naef blong faet.”—MATIU 10:34.

SINGSING: 123, 128

1, 2. (1) ?Wanem kaen pis we yumi save gat naoia? (2) ?From wanem fulwol i no save gat pis yet? (Yu luk pija long stat blong stadi.)

YUMI evriwan i wantem pis long laef blong yumi, yumi no wantem wari. Taswe, yumi talem tangkiu tumas long Jehova from we hem i givim ‘pis blong hem.’ Pis ya, hem i kwaet tingting we i save blokem ol tingting we oli mekem yumi harem nogud. (Filipae 4:6, 7) Mo tu, yumi gat “pis wetem God” from we yumi givim laef blong yumi i go long hem. Hemia i min se yumi fren gud wetem hem.—Rom 5:1.

2 Be i no stret taem yet blong God i putum pis long fulwol. Yumi stap long ol las dei, taswe i gat plante trabol we i mekem yumi wari. Mo i gat plante man raonabaot long yumi we oli wantem mekem trabol mo faet. (2 Timoti 3:1-4) Mo tu, yumi mas faet agensem Setan mo ol giaman tijing we oli kamaot long hem. (2 Korin 10:4, 5) Be samting we i had moa, hemia taem sam famle oli agensem yumi. Maet oli jikim yumi from bilif blong yumi, o maet oli sakem nogud tok ya se yumi mekem famle i seraot. Maet oli talem tu se, sipos yumi no lego Jehova, bambae oli no moa luk yumi olsem wan famle blong olgeta. Taswe, ?wanem tingting we yumi mas gat taem famle i agensem yumi? ?Mo olsem wanem yumi save holem kwaet tingting?

STRET TINGTING TAEM FAMLE I AGENS

3, 4. (1) ?Ol tijing blong Jisas oli mekem wanem long ol man? (2) ?Wetaem bambae i no isi blong folem Jisas?

3 Jisas i save se i no evri man we bambae oli glad long ol tijing blong hem. Hem i save tu se ol disaepol blong hem bambae oli nidim strong tingting, from we sam man bambae oli agensem olgeta. Fasin agens ya i save spolem pis insaed long famle. Jisas i talem se: “Yufala i no mas ting se mi kam blong mekem pis long wol ya. Mi mi no karem pis i kam, be mi karem naef blong faet, from we mi mi kam blong mekem ol man oli seraot. Man i agensem papa blong hem, mo gel i agensem mama blong hem, mo woman i agensem mama blong hasban blong hem. Yes, bambae man i gat ol enemi blong hem, we olgeta oli famle blong hem nomo.”—Matiu 10:34-36.

4 ?From wanem Jisas i talem se, “Yufala i no mas ting se mi kam blong mekem pis”? Hem i wantem we ol man oli save se taem oli kam disaepol blong hem, bambae oli kasem trabol. Bigfala tingting blong Jisas i blong tijim ol man long trutok long saed blong God, i no blong mekem ol famle oli seraot. (Jon 18:37) Be ol disaepol oli mas save se samtaem bambae i no isi blong folem hem, antap moa taem ol fren o famle oli no laekem trutok.

5. ?Wanem trabol i stap kasem ol disaepol blong Jisas?

5 Jisas i talem se ol man we oli folem hem, oli mas rere blong stanap strong taem famle i agensem olgeta. (Matiu 10:38) Ol disaepol blong Jisas oli wantem mekem hem i glad, taswe oli stanap strong taem famle i jikim olgeta o maet i sakemaot olgeta. Nating se oli lusum ol famle blong olgeta, be oli save kasem plante moa bakegen.—Ridim Mak 10:29, 30.

6. ?Yumi no mas fogetem wanem, taem famle i agensem yumi?

6 Nating se sam famle oli agensem yumi, yumi lavem olgeta yet. Be yumi no fogetem se, yumi mas lavem Jehova mo Kraes moa, i bitim eni narafala man. (Matiu 10:37) Yumi no mas fogetem tu se, Setan i save pulum yumi blong yumi lavem famle moa i bitim Jehova. Bambae yumi tokbaot sam samting we oli save traem yumi, mo olsem wanem blong stanap strong.

HASBAN O WAEF WE I NO WOSIPIM JEHOVA

7. ?Wanem tingting we yu mas gat sipos man o woman blong yu i no wosipim Jehova?

7 Baebol i givim woning se ol man mo woman we oli mared, “bambae oli kasem trabol.” (1 Korin 7:28) Sipos yu yu mared long wan man o woman we i no wosipim Jehova, hemia i save mekem se yu kasem moa trabol mo wari. Be yu mas gat tingting olsem Jehova. Hem i talem se yu no mas lego o divosem man o woman blong yu we i no wosipim Jehova. (1 Korin 7:12-16) Sipos man blong yu i no wosipim Jehova mo i no lidim famle blong mekem tru wosip, be yu mas respektem hem yet olsem hed blong famle. Sipos woman blong yu i no wosipim Jehova, be yu mas lavem hem yet mo lukaot gud long hem.—Efesas 5:22, 23, 28, 29.

8. Sipos man blong yu i no wantem se yu spenem tumas taem long wosip, ?wanem ol kwestin we yu save askem?

8 ?Yu mas mekem wanem, sipos man blong yu i no wantem se yu spenem tumas taem long wosip? Man blong wan sista i talem se sista ya i save go prij long sam dei nomo evri wik. Sipos i hapen olsem long yu, i gud yu askem se: ‘?Man blong mi i stap blokem mi fulwan long wosip blong Jehova? ?I rong blong folem tingting blong hem?’ Sipos i no rong, nao yu folem tingting blong hem, bambae yu no gat tumas trabol long mared blong yu.—Filipae 4:5.

9. ?Olsem wanem blong tijim pikinini blong i ona long papa o mama blong hem we i no wosipim Jehova?

9 Maet i no isi blong tijim pikinini taem man o woman blong yu i no wosipim Jehova. Traem tingbaot: Yu mas tijim hem blong i obei long ol tok blong Baebol se i mas “ona long papa mo mama” blong hem. (Efesas 6:1-3) ?Be olsem wanem sipos man o woman blong yu i no folem ol rul blong Baebol? Taem yu ona long hem, yu stap soemaot wan gudfala eksampol long pikinini. Yu save tingbaot ol gudfala fasin blong hem, mo yu talem tangkiu long hem from ol gudfala samting we hem i mekem. Yu no mas talem ol tok we i daonem hem long fored blong pikinini. Be yu eksplenem long pikinini se evri man i mas jusum se hem i wantem wosipim Jehova o nogat. Sipos yu tijim pikinini blong i ona long papa o mama blong hem we i no wosipim Jehova, gudfala fasin blong pikinini i save pulum hem blong i wantem save moa long Jehova.

Tekem evri janis blong tokbaot Baebol long pikinini (Haf 10)

10. ?Olsem wanem Kristin papa o mama i save tijim pikinini blong i lavem Jehova?

10 Sam papa o mama we oli no wosipim Jehova, oli wantem se pikinini i mas joen long ol lafet blong wol mo lanem ol tijing blong giaman skul. Sam man oli no wantem nating se woman blong olgeta i tijim pikinini long Baebol. Nating se i olsem, woman i save traehad yet blong tijim pikinini. (Ol Wok 16:1; 2 Timoti 3:14, 15) Traem tingbaot sipos wan man i no wantem se woman blong hem i stadi Baebol wetem pikinini mo i tekem hem i go long miting. Bambae woman i respektem desisen ya, be bambae hem i tekem evri janis tu blong tokbaot bilif blong hem long pikinini. Long rod ya, pikinini bambae i kasem save long Jehova mo ol samting we Jehova i talem se i stret mo i no stret. (Ol Wok 4:19, 20) Taem pikinini i kam bigwan moa, hem nomo i mas jusum se hem i wantem wosipim Jehova o nogat. *Dutronome 30:19, 20.

WAN FAMLE BLONG YU I AGENSEM TRU WOSIP

11. ?Wanem i save mekem trabol i kamaot long famle?

11 Taem yu stat blong stadi Baebol wetem ol Witnes blong Jehova, maet yu no bin talem long famle blong yu. Be taem bilif blong yu i kam strong moa, yu luksave se yu mas talem long olgeta se yu wantem kam wan man blong Jehova. (Mak 8:38) Maet oli no glad mo i gat trabol i kamaot. Naoia, bambae yumi tokbaot sam samting we yu save mekem, blong gat pis wetem famle blong yu mo holem strong long Jehova.

Sipos yu traehad blong kasem save long tingting blong famle blong yu, maet bambae yu luksave rod blong tijim hem long trutok

12. ?Wanem tingting we wan famle blong yu i save gat? ?Olsem wanem blong kasem save long hem?

12 Traem kasem save long tingting blong hem. Yu yu glad tumas blong save trutok blong Baebol. Be maet wan famle blong yu i ting se sam narafala oli trikim yu o yu joen long wan krangke skul. Maet hem i ting se yu no moa lavem hem from we yu no joen wetem hem blong mekem ol lafet blong wol. Maet hem i fraet se wan nogud samting bambae i hapen long yu taem yu ded. Yu mas traem kasem save long tingting blong hem, mo lesin gud long ol tok blong hem. Olsem nao, bambae yu save from wanem hem i wari. (Ol Proveb 20:5) Aposol Pol i traehad blong kasem save long tingting blong “enikaen man,” blong i save tijim ol man long gud nius. Sipos yu traehad blong kasem save long tingting blong famle blong yu, maet bambae yu luksave rod blong tijim hem long trutok.—1 Korin 9:19-23.

13. ?Yu mas toktok olsem wanem long wan famle we i agensem yu?

13 Toktok long kwaet fasin. Baebol i talem se: “Ol tok blong yufala i mas kaen.” (Kolosi 4:6) Maet hemia i no isi. Be yu save prea long Jehova blong i givim tabu spirit, nao yu save toktok long kwaet fasin long famle blong yu. I nogud yu rao long hem from ol giaman bilif. Sipos hem i mekem o talem samting we yu harem nogud long hem, yu save folem eksampol blong ol aposol. Pol i talem se: “Taem ol man oli tok nogud long mifala, mifala i stap blesem olgeta, taem oli ronem mo kilim mifala, mifala i stanap strong wetem longfala tingting, taem oli tok blong spolem nem blong mifala, mifala i ansa long kwaet fasin.”—1 Korin 4:12, 13.

14. ?Wanem gudfala samting i kamaot taem yu mekem ol gudfala fasin?

14 Gohed blong mekem ol gudfala fasin. ?From wanem samting ya i impoten? From we, ol gudfala fasin oli save gat moa paoa blong mekem pis, i bitim we yu toktok long kwaet fasin nomo. (Ridim 1 Pita 3:1, 2, 16.) Eksampol blong yu i mas soemaot long ol famle blong yu se ol Witnes blong Jehova oli glad long mared blong olgeta, oli lukaot gud long ol pikinini blong olgeta, oli folem ol rul blong Baebol, mo oli harem gud long laef blong olgeta. Nating sipos famle blong yu i neva wosipim Jehova, be yu save harem gud from we ol gudfala fasin blong yu oli mekem Jehova i glad.

15. ?Olsem wanem blong blokem rao?

15 Tingbaot samting we bambae yu talem. I gud yu tingbaot sam samting we i save mekem rao i kamaot, mo samting we yu save mekem blong blokem. (Ol Proveb 12:16, 23) Wan sista long Ostrelia i mekem olsem. Papa blong man blong hem i agensem trutok mo i stap kros long tufala from. Taswe, bifo we tufala i ring long hem, tufala i prea long Jehova se bambae tufala i no tok kros long hem. Tufala i tingbaot ol gudfala samting blong tokbaot wetem hem. Mo tu, tufala i makem stret taem blong finisim storian ya, olsem nao, bambae i no longfala tumas, we i save kam wan rao long saed blong bilif.

Yu mas lavem Jehova moa i bitim famle blong yu

16. ?Olsem wanem blong winim filing blong harem nogud, from we wan famle i no glad long yu?

16 I tru se, i no evri taem we yu save blokem rao wetem famle blong yu we i no wosipim Jehova. Taswe taem yutufala i rao, maet yu harem nogud from we yu lavem hem mo yu wantem mekem hem i glad. Be yu mas tingbaot se yu mas lavem Jehova moa i bitim famle blong yu. Taem famle blong yu i kasem save samting ya, maet hem i luksave se i impoten blong wosipim Jehova. Yu no save fosem hem blong i bilif long trutok. Be yu save soemaot long hem olsem wanem ol tok blong Jehova oli givhan long yu. Jehova i stap givim sem janis long hem olsem we i givim long yu, hemia blong mekem wok blong hem.—Aesea 48:17, 18.

?OLSEM WANEM SIPOS WAN FAMLE BLONG YU I LEGO JEHOVA?

17, 18. ?Olsem wanem sipos wan famle blong yu i lego Jehova?

17 Taem kongregesen i putumaot wan famle blong yu o hem nomo i lego trutok, hemia i had. Maet yu harem nogud tumas, olsem we wan man i stikim yu long naef. ?Olsem wanem yu save stanap strong?

18 Putum tingting i stap nomo long wok blong Jehova. Taem yu harem nogud olsem, yu mas mekem bilif blong yu i strong. Ridim Baebol evri dei, rere gud from ol miting mo joen long olgeta, gohed blong prij, mo prea long Jehova blong i givim paoa blong yu stanap strong. (Jud 20, 21) ?Olsem wanem sipos yu mekem ol samting ya, be yu harem nogud yet? !Yu gohed nomo! Yu putum tingting blong yu i stap nomo long wok blong Jehova. Sloslo, samting ya bambae i givhan long tingting mo filing blong yu. Hemia samting we i hapen long man we i raetem Sam 73. Hem i fesem wan hadtaem long laef blong hem, we tingting mo filing blong hem i kam nogud. Be hem i gohed blong wosipim Jehova, nao tingting blong hem i kam gud bakegen. (Ol Sam 73:16, 17) Sem samting i save hapen long yu tu.

19. ?Olsem wanem yu respektem rod blong Jehova blong stretem ol man blong hem?

19 Respektem rod blong Jehova blong stretem ol man blong hem. God i save se taem hem i stretem wan man, bambae hem i givhan long hem mo long famle blong hem tu. Hemia i sem mak taem kongregesen i putumaot wan man. Sipos hem i wan famle blong yu, bambae yu harem nogud tumas, be samting ya i save stretem tingting blong hem, nao hem i save kambak long Jehova. (Ridim Hibrus 12:11.) Be go kasem taem ya, yu mas respektem ol tok blong Jehova se yu no moa joen wetem man we kongregesen i putumaot. (1 Korin 5:11-13) Hemia i no isi. Nating se i olsem, yu no mas toktok long hem long telefon, sanem teks mesej, raetem leta o imel long hem, o yusum Intenet blong toktok.

Yu holem strong tingting se famle blong yu bambae i kambak long Jehova

20. ?Yu mas gat strong tingting long wanem samting?

20 !Holem strong tingting se hem i save kambak! Taem yu gat lav, yu “hop long olgeta samting,” taswe yu holem strong tingting se famle blong yu bambae i kambak long Jehova. (1 Korin 13:7) Sipos yu luk se hem i stap mekem sam jenis long laef blong hem, yu save prea from hem, blong i kam strong bakegen mo i obei long tok ya blong Jehova se: “!Yufala i mas kambak bakegen long mi!”—Aesea 44:22.

21. ?Yu mas mekem wanem taem famle i agensem yu from we yu folem Jisas?

21 Jisas i talem se yumi mas lavem hem moa i bitim eni narafala man. Mo Jisas i save se ol man blong hem bambae oli naf blong holemstrong long hem taem ol famle blong olgeta i agensem olgeta. Taswe, taem famle i agensem yu from we yu folem Jisas, yu mas trastem Jehova. Yu askem long hem blong i mekem yu yu stanap strong. (Aesea 41:10, 13) Taem yu save se Jehova mo Jisas tufala i glad long yu mo bambae tufala i givim pei long yu from we yu holemstrong long tufala, yu harem gud.

^ par. 10 Blong kasem save moa olsem wanem blong tijim pikinini taem man o woman blong yu i no wosipim Jehova, yu luk “Wan Kwestin” long Wajtaoa blong 15 Ogis 2002.