Okutauluka omutete

Okutauluka omutete wononthele

Okuyakulilwa Nekolowa Nomakalosa Ovilwa

Okuyakulilwa Nekolowa Nomakalosa Ovilwa

“Otyo matyimoneka—inkha tyili-tyili mutehelela ondaka ya Jeova Huku yenyi.”​ZACARIAS 6:15.

OVIIMBO: 6122

1, 2. Oñgeni ova Judeu mo Jerusalei ankho vekahi etyi Zakaria amona emonekelo liomukai uli mosesu?

ETYI Zakaria amona emonekelo liomukai uli mosesu, tyafuile wahuvile unene. Mahi Zakaria wapamekelue nomulao wa Jeova wokuti mahanyeko onondingavivi. Mahi tyotyili natyike tyapilulukile. Ovanthu ovanyingi ankho ovakalavi iya valinga ovipuka viapenga. Iya ondyuo ya Huku mo Jelusalei ankho kaipepi okupwa okutungwa. Omokonda yatyi ova Judeu vayekelepo liwa-liwa otyilinga ankho Jeova evetuma okulinga? Okuti ankho vakondoka ko Jelusalei opo vakaovole vala omasuka-suka avo?

2 Zakaria ankho utyii okuti ova Judeu vakondokele ko Jelusalei, ankho vena ekolelo mu Jeova. Jeova ‘wevekuatesileko’ opo vahasukalale nomaumbo avo nomalumono avo ko Mbambilonia. (Esdras 1:2, 3, 5) Namphila ankho vakala mo Mbambilonia, mahi avetavela okukakala kotyilongo tyimwe, oku ankho ovanyingi puvo vehei. Omokonda yatyi vatundila ko Mbambilonia? Omokonda ankho vahanda okukakuatesako okukatunga ondyuo ya Jeova. Okutunga ondyuo ya Huku inkha ankho hatyipuka-ko tyakolela, ñgeno ova Judeu kavaendele onokilometu 1.600 opo vakatunge ondyuo ya Huku ko Jelusalei.

3, 4. Ovitateka patyi viakalele nova Judeu etyi vakondoka ko Jelusalei?

3 Oñgeni oungendi wavo waendele? Tyina ankho vekahi moungendi, tyipondola ova Judeu ankho velipula oñgeni matyikala omuenyo wavo ko Jelusalei. Ovakulu vamwe vamuene etyi ankho tyehiwa ondyuo ya Huku kohale, tyafuile vevepopila okuti o Jelusalei ankho epunda-umbo limwe ewa. (Esdras 3:12) Inkha ñgeno nove ankho ukahi nokulinga oungendi navo, oñgeni ñgeno wakala etyi wamona o Jelusalei otyikando tyo tete? Okuti ñgeno wanumana tyina utala onondyuo mbahanyua nomiti viayova unene? Ove upondola okueleka ovimato ovio ankho viapama unene novio Mbambilonia. Mahi no ngotyo, ova Judeu kavasoyele. Ankho kavasoyele mokonda yatyi? Omokonda ankho mokueenda kuoungendi wavo, Jeova wevekuatesileko nokuvehongolela. Etyi vehika ko Jelusalei otyipuka tyo tete valinga, okutunga omutala wovilikutila apa ankho patungilwe ondyuo ya Huku kohale, opo vaave ovilikutila ku Jeova kese nthiki. (Esdras 3:1, 2) Ankho vena ombili onene, nokuafwapo pala okuundapa. Iya otyo ankho tyimoneka okuti natyike tyipondola okuvesoyesa

4 Ova Judeu vatungile ondyuo ya Huku, tupu avatungu omapunda-umbo avo nomaumbo avo. Ankho vena okukala nomapia opo vakale nokulia pala onombunga mbavo. (Esdras 2:70) Tyafuile ankho vali novilinga ovinyingi. Tupu onondyale ankho mbuvetyilika okutunga. Oundyale oo, waenda omanima 15 iya ova Judeu katutu-katutu avakala tyasoya. (Esdras 4:1-4) Tupu, mo 522 etyi Kristu eheneye, ohamba yo Pérsia aivepopila opo vahatunge vali ondyuo naike mo Jelusalei. Otyo ankho tyimoneka ngatyina uti mo Jelusalei kamamukala ondyuo naike.​—Esdras 4:21-24.

5. Oñgeni Jeova akuatesako ovanthu vae?

5 Jeova ankho utyii okuti ova Judeu vesukisa okukala no nonkhono no mutima wakola. Moluotyo, Jeova aavela Zakaria emonekelo liahulilila opo akale nonthumbi yokuti Uvehole iya uhambukilwa ononkhono valinga opo vemuumbile. Walaele okuveyakulila inkha vatualako okulinga etyi ankho evetuma. Konthele yokutunga ondyuo ya Huku, Jeova wati: Otyo matyimoneka inkha tyili-tyili mutehelela ondaka ya Jeova, Huku yenyi.”​—Zacarias 6:15.

EMBAMBA LIO NOANDYU

6. (a) Oñgeni emonekelo lia tyinana lia Zakaria liahimbika? (Tala olutalatu pefo pahimbikila onthele.) (b) Ononkhambe ombo ankho mbuna ovivala vielikalaila mokonda yatyi?

6 Emonekelo lia tyinana liahulila-ko lia Zakaria, tyafuile liapamekele ekolelo liova Judeu aveho. (Tanga Zacarias 6:1-3.) Hetekela okusoka etyi Zakaria amuene. “Pokati konomphunda onombali mbo cobre” patunda omakalosa ekuana ovilwa. Omakalosa oo ankho ekahi nokukokwa no nonkhambe mbuna ovivala vielikalela iya otyo ankho tyikuatesako okupunga ovalie ovasingi va kese nkhambe. Zakaria apulu okuti: “Ava ovalie?” (Zacarias 6:4) Nonthue tuhanda okunoñgonoka ovalie, mokonda emonekelo olio lielikuata no nonthiki mbetu.

7, 8. (a) Oityi onomphunda onombali mbulekesa? (b) Omokonda yatyi onomphunda ombo mbalingilwa no cobre?

7 Mombimbiliya, onomphunda ombo onombali ankho mbulekesa omauhamba ine omautumini. Onomphunda ankho Zakaria amuene memonekelo, mbelifwa no nomphunda onombali mbuli meulo lia Daniele. Imwe po nomphunda ombo, ilekesa outumini wavilapo wa Jeova kombanda yohi aiho iya onkhuavo ilekesa Ouhamba wa Mesiya wehimbika mo 1914 etyi Jesus akala Ohamba keulu. (Daniel 2:35, 45) Onomphunda ombo mbukuatesako okufuisapo ehando lia Huku pano pohi.

Jeova nkhele utualako nokuundapesa onoandyu mbae pala okuyakulila nokupameka ovanthu vae

8 Omokonda yatyi onomphunda ombo mbo cobre mbakalela? Omokonda o cobre ankho otyipuka tyimwe tyikahi nawa unene. Moluotyo Jeova apopila ova Isilayeli opo vatunge ondyuo yae no cobre. (Êxodo 27:1-3; 1 Reis 7:13-16) Onomphunda ombo mbalingilwa no cobre opo mbulekese Outumini wavilapo wa Jeova Nouhamba wa Mesiya, maukaetela ononkhano onongwa ovanthu aveho.

9. Ovalie ovasingi vomakalosa iya otyilinga patyi ankho vena?

9 Ovasingi vo makalosa ovilwa ovalie? Ovasingi onoandyu iya tyafuile mbelitepauka ovikundyi. (Tanga Zacarias 6:5-8.) Mbukahi nokutunda ku “Tatekulu yohi aiho” notyilinga tyakolela unene. Onoandyu ombo ankho mbatumwa ponomphangu mbumwe opo mbuyakulile ovanthu va Huku, haunene “voko tyilongo tyokoutundilo” ine oko Mbambilonia. Emonekelo olio ankho opala Jeova alekese ovanthu vae okuti nalumwe mavakondoka vali ko Mbambilonia opo vakale ovapika. Pahe soka oñgeni otyo tyapamekele ovanthu ankho vatunga ondyuo ya Huku pononthiki mba Zakaria! Ankho vetyii okuti onondyale mbavo kamambutyivili okuvetalameka okutunga.

10. Oñgeni emonekelo lia Zakaria konthele yovasingi vomakalosa litukuatesako hono?

10 No hono, nkhele Jeova utuma onoandyu opo mbupameke ovanthu vae nokuvehongolela. (Malaquias 3:6; Hebreus 1:7, 14) Tunde mo 1919, etyi ovanthu va Jeova vayovoka koukonde mo Mbambilonia Onene, eongano lia Jeova litualako okukula namphila pena onondyale. (Apocalipse 18:4) Mahi onondyale kamambutyivili okulitalameka, mokonda eongano lia Jeova liyakulilwa nembamba lio noandyu. Moluotyo, katupondola okukala nowoma wokuti onondyale mambutalameka eongano lia Jeova. (Salmo 34:7) Mahi, matutualako okukala nehambu novilinga ovinyingi meongano lia Jeova. Emonekelo lia Zakaria litukuatesako okuimbuka okuti tukahi nokuyakulilwa no nomphunda onombali, outumini wa Jeova, no wa Jesus.

11. Omokonda yatyi tuehesukisile okuwela owoma tyina omautumini amaluisa ovanthu va Huku?

11 Apa katutu ovatumini ouye wa Satanasi mavaovola okuhanyako ovanthu va Huku. (Ezequiel 38:2, 10-12; Daniel 11:40, 44, 45; Apocalipse 19:19) Eulo lia Ezekiele lipopia okuti ovatumini ovo, mavakakala no nonkhono mbuyala ohi ngatyina omakaka opo vetuluise. (Ezequiel 38:15, 16) * (Tala okatoi.) Maveya tyanumana unene, opo valuise ovanthu va Huku. Mahi okuti tupondola okukala nowoma navo? Au, katupondola okuwela owoma! Mokonda embamba lio noandyu mba Jeova likahi ponthele yetu. Mokueenda kuononkhumbi ononene onoandyu mba Jeova mambuyakulila ovanthu vae iya ambuipaa-ko kese una utyitukilapo efendelo liasukuka lia Jeova. (2 Tessalonicenses 1:7, 8) Nkhele soka oñgeni matyikala onthiki oyo! Mahi olie mahongolela embamba liovita via Jeova vio keulu?

OHAMBA NOMUNAKWA WAHOLOVONUA NA JEOVA

12, 13. (a) Oityi Jeova atuma Zakaria okulinga? (b) Oñgeni tutyii okuti omulume utiwa Ondyovo, ulekesa Jesus Kristu?

12 Zakaria oe vala wamuene omamonekelo etyinana. Konyima yemonekelo liahulilila-ko, Zakaria alingi otyipuka tyimwe tyakuatesileko ova Judeu okutunga ondyuo ya Huku. (Tanga Zacarias 6:9-12.) Jeova wapopila Zakaria opo atyinde oolu no palata iya novalume vetatu ova Judeu ankho vatunda ko Mbambilonia, Heldai na Tobia na Jedaía. Novipuka ovio Zakaria ankho upondola okutunga “ekolowa limwe enene.” (Zacarias 6:11, okatoi) Pomuvo opo ankho ukahi nokutumina ova Judeu o Zorobabel watuka meanda lia David. Iya pahe okuti ankho Zakaria upondola okupaka ekolowa komutwe wa Zorobabel? Au. Jeova ankho wapopila Zakaria opo ekolowa elipake komutwe Womunene-nakwa, Josue. Iya otyipuka otyo tyafuile tyahuvisile unene ova Judeu.

13 Okuti nekolowa olio, Josue wakalele ohamba yavo? Au. Ankho kapondola okukala ohamba yavo mokonda katundile meanda lia David, tupu ankho kafuilepo pala okukala ohamba. Ekolowa ankho apakwa otyilekeso tyetyi matyikamoneka komutwe. Jeova ankho makoyo ohamba yapeho nomunakwa, maihanwa okuti Ondyovo. Otestu ya Isaías 11:1 noya Mateus 2:23 (okatoi) mbupopia okuti Ondyovo oyo, o Jesus Kristu.

14. Ohamba Omunene-nakwa wavilapo Jesus oityi ekahi nokulinga?

14 Jesus oe Ohamba tupu oe Omunene-nakwa wavilapo. Oe uhongolela embamba lio noandyu mba Jeova, tupu vaundapa unene opo ovanthu va Huku velitehelele tyapama mouye uno wovivi. (Jeremias 23:5, 6) Apa katutu Kristu mafindi omalongo aeho opo akuateseko outumini wa Huku nokuamena ovanthu va Jeova. (Apocalipse 17:12-14; 19:11, 14, 15) Mahi tyina Jesus ine Ondyovo ehenehanyeko ouye uno wovivi, nkhele una otyilinga tyimwe otyinene malingi.

MATUNGU ONDYUO YA HUKU

15, 16. (a) Otyilinga patyi tyokutunga Jesus ekahi nokulinga hono? (b) Oñgeni ohi maikala konthyulilo Yomanima Ovityita Ekwi?

15 Tyehe okukala vala Ohamba ine Omune ne-nakwa, Jesus tupu waholovonwa opo “atunge ondyuo ya Jeova.” (Tanga Zacarias 6:13.) Omo 1919 ahimbika otyilinga tyokutunga ondyuo ya Huku etyi ayovola ovanthu va Huku mo Mbambilonia Onene. Jesus wehimbika okutunga ondyuo ya Huku nekuateso “liomupika wekolelo nokualunguka.” Waholovona otyikundyi otyo tyo vakuatate opo vahongolele otyilinga tyilingwa pano pohi tyokutunga ondyuo ya Huku. (Mateus 24:45) Jesus tupu ukahi nokukangula ovanthu va Huku opo vemuumbile monkhalelo yasukuka.​—Malaquias 3:1-3.

16 Jesus novo 144.000 onohamba novanakwa mavakatumina omanima ovityita ekwi. Mokueenda kuomuvo mavakakuatesako ovanthu vekolelo okukala tyehena nkhali. Tyina onohamba ombo novanakwa vamamanuhula otyilinga tyavo, ovafendi votyotyili va Jeova mavatualako okukala pano pohi. Tyotyili, eongano lia Jeova malisukukiswa pala apeho

KUATESAKO OVILINGA VIOKUTUNGA

17. Oityi Jeova apopia opo ova Judeu vahakale nondima iya nowoma? (b) Oñgeni ova Judeu vakala etyi veiva onondaka mba Zakaria?

17 Oñgeni onondaka mba Zakaria mbakalesile ova Judeu pomuvo wavo? Jeova walaele okuti mevekuatesako nokuvehongolela opo vamanuhule okutunga ondyuo ya Huku. Omulao oo, auveavela ekevelelo. Mahi ankho vapondola okulipula oñgeni ovanthu vehehi vapondola okulinga otyilinga otyinene. Zakaria wati tyihe Tobia na Heldai na Jedaía ovanthu ovanyingi “maveliave opo vakuateseko otyilinga tyokutunga ondyuo ya Jeova.” (Tanga Zacarias 6:15.) Ova Judeu ankho vena onthumbi yokuti Jeova makuatesako otyilinga tyavo tyokutunga. Etyi pakala vala katutu Jeova evekuatesako okutetulula otyitateka, etyi Ohamba yo Pérsia ankho yatuma okutalameka otyilinga tyavo. Otyo ankho tyikahi ngomphunda onene, mahi Jeova eihanye-po. Moluotyo, mo 515 etyi Kristu eheneye ondyuo ya Huku aimanuhulwa okutungwa. (Esdras 6:22; Zacarias 4:6, 7) Mahi, tyimoneka nawa okuti onondaka mba Jeova mbukahi nokufuisapo hono.

Jeova nalumwe malimbwa ovilinga tumulingila, nohole tumulekesa! (Tala pono palagrafu 18, 19)

18. Oñgeni Zacarias 6:15 ikahi nokufuisapo hono?

18 Hono, ovanthu ovanyingi vekahi nokufenda Jeova. Tupu, vena ehambu liokuavela Jeova “ovipuka viavo viakolela” nomutima auho ngomuvo wavo, nonokhono mbavo nomalumono avo. Mononkhalelo mbo, vekahi nokukuatesako ondyuo onene ya Huku yopaspilitu. (Provérbios 3:9) Jeova upanda atyiho etyi ovaumbili vae valinga. Hinangela okuti Heldai na Tobias na Jedaía vaavelele opalata noolu opo Zakaria alinge ekolowa. Iya ekolowa olio alipakwa mondyuo ya Huku, opo “livehinangelese” otyiawa ankho valinga pala efendelo lio tyotyili. (Zacarias 6:14; okatoi) Jeova nalumwe malimbwa ovilinga tumulingila, nohole tumulekesa.​—Hebreus 6:10.

Tuna ehambu liokukala meongano liapama iya malitualako pala apeho

19. Oñgeni omamonekelo a Zakaria apondola okutukalesa?

19 Kononthiki mbuno mbahulila, ovanthu va Jeova valinga ovilinga vimwe ovinene opo vakuateseko efendelo lio tyotyili. Mahi atyiho otyo tutyivila vala mokonda tukahi nokukuatesuako na Jeova na Jesus, ononkhalamutwe mbetu. Tuna ehambu mokonda tulinga onthele yeongano limwe liapama, lituyakulila iya litualako apeho. Iya tuna onthumbi yokuti omulao wa Jeova konthele yefendelo lio tyotyili maufuisuapo. Tuna “okutehelela ondaka ya Jeova Huku yetu,” nokupandula kese tyilinga tuna-tyo meongano liae. Ngotyo, Ohamba yetu Omunene-nakwa wavilapo iya no noandyu mavatualako okutuyakulila. Atuho tupondola okukuatesako efendelo lio tyotyili. Tuna onthumbi yokuti Jeova Huku, ongombo yovita metuyakulila alo konthyulilo youye​—pala apeho!

^ palag. 11 Opo unoñgonoke vali konthele yotyo, tala “Omapulo Ovatangi” Momutala Womulavi 15 ya Kapepo yo 2015 pomafo 29-30.