Okutauluka omutete

Okutauluka omutete wononthele

Okankhenda — Otyituwa Tyiimbukilwa Muetyi Tupopia no Muetyi Tulinga

Okankhenda — Otyituwa Tyiimbukilwa Muetyi Tupopia no Muetyi Tulinga

ONTHUE tulitehelela nawa tyina vakuetu vena okankhenda nonthue. Tyitupameka okuimbuka okuti tyili-tyili vesuka nonthue. Mokonda tulitehelela nawa tyina vakuetu vena okankhenda nonthue, oñgeni tupondola okukala notyituwa otyo?

Omunthu una okankhenda usuka na vakuavo, iya otyo tyiimbukilwa ku etyi apopia no ku etyi alinga. Kakala vala nonthilo na vakuavo, mahi uvehole iya wovola okunoñgonoka onkhalelo velitehelela. Tyakolela vali, okankhenda kalinga onthele yovinyango viospilitu sandu ya Huku. (Gálatas 5:22, 23) Mokonda Jeova uhanda tukale nokankhenda, tutalei oñgeni oe nomona wae valekesile okuti vena okankhenda iya no ñgeni tupondola okuhetekela ongeleka yavo.

JEOVA UNA OKANKHENDA NOVANTHU AVEHO

Jeova una okankhenda novanthu aveho, alo umwe na vana “vahapandula no nondingavivi.” (Lucas 6:35) Mongeleka, Jeova “utundisa ekumbi liae konondingavivi no konondalawa, tupu ulokesa ombila kovaviuki na vana vehevaviuki.” (Mateus 5:45) Okankhenda ka Jeova kaetela ouwa alo umwe vana vehetavela okuti oe watunga ovipuka aviho. Iya vamwe povanthu ovo vena umwe ehambu.

Otyipuka tyimwe tyilekesa okuti Jeova una okankhenda, otyetyi alingilile Andau na Eva. Etyi valinga onkhali, liwa-liwa “avanyiki omafo opo vavale mokonda ankho vemuhoyo.” Mahi Jeova ankho utyii nawa okuti Andau na Eva mavesukisa omuvalo wakola, mokonda kondye yotyikunino tyo Endene ankho makumene “omakete, nohongo.” Ngotyo Jeova evetungila “omivalo omilale vialingwa nombandwa.” — Gênesis 3:7, 17, 18, 21.

Namphila Jeova ena okankhenda novanthu aveho, mahi haunene una okankhenda novaumbili vae ovakuatyili. Mongeleka, pomuvo womuuli Zakalia, oandyu imwe ankho yasukalala unene mokonda ova Isilayeli vayekelepo okutunga ondyuo ya Jeova mo Jerusalei. Jeova watehelele nawa oandyu oyo iya eikumbulula “nokankhenda no nondaka mbupameka.” (Zacarias 1:12, 13) Tupu Jeova ongotyo alingile Eliya. Ankho wasoya unene iya alo umwe aiti Jeova emuipae. Jeova alekesa okuti wesuka unene nonkhalelo Eliya elitehelela etyi atuma oandyu opo imupameke. Tupu wapopilile Eliya okuti ankho kekahi aike. Onkhalelo Jeova alekesa okuti wesuka na Eliya yemukuatesileko okutualako notyilinga tyae. (1 Reis 19:1-18) Mahi povaumbili va Jeova vo kohale, olie usoka okuti wahetekelele nawa-nawa okankhenda kae?

JESUS WAKALELE NOKANKHENDA

Ovanthu aveho ankho vamona okuti Jesus una okankhenda. Jesus nalumwe alingile vakuavo omapita ine okuvekuluminya okulinga etyi ahanda. Mokonda ankho usuka unene na vakuavo evepopila okuti: “Endyuei kuame amuho mualemenwa, nokuaponwa iya ame mandyimupameka. . . . Mokonda okanga yange yapepuka.” (Mateus 11:28-30) Mokonda Jesus ankho utekula vakuavo nokankhenda, ovanthu ankho vemulandula kese omphangu ankho enda nako. Okankhenda ka Jesus kemulundile okuavela ovanthu okulia, nokuvehakula iya nokuvelongesa “ovipuka ovinyingi” konthele ya Tate yae. — Marcos 6:34; Mateus 14:14; 15:32-38.

Jesus ankho ulinga ononkhono mbokunoñgonoka oñgeni vakuavo velitehelela iya otyo tyemulundile okukala nokankhenda navo. Alo umwe tyina ankho tyihapepukile, Jesus wakuatesileko aveho ankho vemuovola. (Lucas 9:10, 11) Soka vala ku etyi tyaendele nomukai ankho una ouvela upuiya okuhakula. Mokonda ankho uhanda okuveluka, ayame kovikutu vya Jesus. Mahi Ovitumino Viapelwe Moisesi ankho vipopia okuti omunthu una ouvela ngoo kapondola okukala pokati ka vakuavo. (Levítico 15:25-28) Oityi Jesus alingile? Kemupopile omapita. Etyi Jesus aimbuka okuti omukai watila owoma, akala nokankhenda nae. Omukai oo ankho una ouvela omanima 12. Jesus emupopila okuti: “Mona wange ekolelo liove liekuvelula. Enda nombembwa iya veluka kouvela wove omuvi.” (Marcos 5:25-34) Tyimoneka nawa okuti Jesus ankho una okankhenda!

OMUNTHU UNA OKANKHENDA UKUATESAKO VAKUAVO

Monongeleka tuelilongesa, tuanoñgonoka okuti inkha tukala nokankhenda, matulingi ovipuka vikuatesako vakuetu. Otyo Jesus wetyiyandyulula nawa etyi apopia onthengele-popia yomulume omu Samaliya. Omu Judeu umwe wavetelue no nongangala, avemupolo ovipuka viae iya avemusi enthuvia. Omu Samaliya umwe ankho ulamba ondyila, amono omulume oo wavetua iya emukuatesako, namphila ova Samaliya nova Judeu ankho veliyele. Okankhenda, oko kemulundile okukuatesako omulume oo. Asekuna povipute viae iya emutuala kondyuo yokuhikila ovaenda. Omu Samaliya afete onombongo ku hekulu yondyuo opo akuateseko omu Judeu okuveluka, iya nkhele asipo vali onombongo ononkhuavo. — Lucas 10:29-37.

Okankhenda maketulundu okupameka vakuetu muetyi tulinga, netyi tupopia. Ombimbiliya itupopila okuti: “Otyiho tyiihamesa omutima womunthu, mahi ondaka ikahi nawa ihambukiswa omutima.” (Provérbios 12:25, okatoi) Tyina tupopila vakuetu onondaka mbuvepameka, ngotyo tukahi nokuyawisa kehambu liavo. * (Tala onondaka pokatoi.) Onondaka onongwa tuvepopila mambulekesa okuti tuesuka navo iya mambuvekuatesako okutualako okukoleleya movitateka valambela. — Provérbios 16:24.

OITYI MATYITUKUATESAKO OKUKALA NOKANKHENDA?

Atuho tupondola okukala nokankhenda na vakuetu mokonda tuatungwa otyifuika tya Huku. (Gênesis 1:27) Mongeleka, efualali limwe litiwa Julio, liahindikilile apostolu Paulu okuenda ko Roma. Julio “wakalele nokankhenda na Paulu iya emuyeke opo akatalelepo omapanga ae” mepunda-umbo lyo Sídon. (Atos 27:3) Moungendi wavo wokuenda ko Roma, owato wavo auhanyauka iya ovanthu vomepunda-umbo lyo Malta “avakala nokankhenda navo,” alo umwe avanthiakana otupia opo vaunguluke. (Atos 28:1, 2) Ovanthu ovo valingile ovipuka oviwa. Mahi opo omunthu ahambukiswe Jeova, wesukisa okukala nokankhenda na vakuavo ononthiki ambuho.

Jeova uhanda apeho tukale nokankhenda. Otyo etuavelela ondundo “yokulivaleka” okankhenda. (Colossenses 3:12) Mahi okukala notyituwa otyo katyapepukile. Omokonda yatyi? Omokonda hamwe onthue tuna ohonyi, katuliyumbu onthumbi ine hamwe tusoka unene kuonthue muene. Hamwe tyitupuiya unene okulingila ovipuka oviwa vana vetulinga onya. Mahi inkha tulikuambela okuita ospilitu sandu iya atulingi ononkhono mbokuhetekela Jeova, metukuatesako okukala nokankhenda na vakuetu. — 1 Coríntios 2:12.

Oñgeni matunoñgonoka etyi tuesukisa okuviukisa opo tukale nokankhenda? Lipula okuti: ‘Okuti ndyitehelela nawa tyina vakuetu vapopia iya andyilingi ononkhono mbokunoñgonoka onkhalelo velitehelela? Okuti ndyiimbuka tyina vakuetu vesukisa ekuateso? Onalupi nakalele nokankhenda nomunthu uhembunga yange ine uhepanga liange?’ Linga ononkhono mbokunoñgonoka nawa vakuenyi, haunene ovakuatate vomewaneno liove. Inkha ulinga ngotyo, moimbuka ovitateka vekahi nokulambela, netyi vesukisa. Konyima yotyo, ovola okuvelingilako ovipuka oviwa, ngetyi ove uhanda okulingwa. (Mateus 7:12) Tupu, ita ekuateso lya Jeova opo ayambe ononkhono ukahi nokulinga mbokutekula vakuenyi nokankhenda. — Lucas 11:13.

OÑGENI OKANKHENDA KAKUATESAKO OVANTHU?

Etyi apostolu Paulu apopia ovituwa viemukuatesako movilinga viokuivisa, tyimwe puvio okankhenda. (2 Coríntios 6:3-6) Ovanthu ankho vemuhole unene mokonda ankho uvelingilako ovipuka oviwa tupu ankho uvepameka. Ankho velitehelela okuti Paulu wesuka umwe navo. (Atos 28:30, 31) Tyelifwa notyo, inkha tukala nokankhenda novanthu, vamwe puvo mavahande okunoñgonoka otyili. Tyina tukala nokankhenda novanthu aveho, alo umwe vana vetulinga onya, otyo tyipondola okuhika komitima viavo iya atyivelundu okulinga omapiluluko. (Romanos 12:20) Mokueenda kuomuvo, hamwe mavahande okulilongesa Ombimbiliya.

Mouye omupe, ovanthu aveho makakala nokankhenda na vakuavo. Vana mavakatutiliswa mavakalingwa okankhenda. Iya alo umwe vamwe maveketyilingwa otyikando tyo tete momuenyo wavo. Otyo matyikeveavela ondundo yokulingila-ko vakuavo ovipuka oviwa. Vana vehena okankhenda iya vahahande okukuatesako vakuavo, kamavakakala mouye omupe. Mouye omupe mamukakala vala ovanthu vokuna oluembia nokankhenda. (Salmo 37:9-11) Ovanthu mavakakala nombembwa yotyotyili. Mahi, tyina omuvo oo nkhele uhenehikepo, tupondola okupola ouwa kokukala nokankhenda na vakuetu. Ñgeni ngotyo?

OUWA UTUNDILILA KOKUKALA NOKANKHENDA

Ombimbiliya yati: “Omunthu wokuna okankhenda ulietela ouwa.” (Provérbios 11:17) Ovanthu vetyihole tyokukala nomunthu una okankhenda, iya tupu vakuavo vemulingila-ko ovipuka oviwa. Jesus wati: “Otyieleko mueeleka natyo, nonwe omo mamukaelekelwa.” (Lucas 6:38) Omunthu wokuna okankhenda tyimupepukila okukala nomapanga omawa nokutualako noupanga oo.

Apostolu Paulu wapopilile ovakuatate vewaneno lyo Efesu opo “vakale nokankhenda, nomutima omuwa iya avelievela tyihakuluminyua.” (Efésios 4:32) Tyina ovakuatate aveho mewaneno vena okankhenda, ewaneno likala tyapama nokulikuata okapandi. Onthue katuhande okupopia omapita ovakuatate vetu, nokuveamba, nokupopia etyi tyivenumanesa alo umwe mokunyana. Mahi, tuhanda okupopia ovipuka vivepameka. (Provérbios 12:18) Inkha tulinga ngotyo, aveho mewaneno mavaumbila Jeova nehambu.

Ngetyi tuelilongesa-le, okankhenda otyituwa tyiimbukilwa kovipuka tupopia nevi tulinga. Iya tyina tukala nokankhenda na vakuetu, tukahi nokuhetekela oluembia notyali tya Jeova. (Efésios 5:1) Otyo tyipameka vali ewaneno lietu, nokulunda vakuetu okuumbila Jeova. Ngotyo, tulingei atyiho tuvila opo ovanthu aveho vaimbuke okuti Onombangi mba Jeova vena okankhenda!

^ palag. 13 Monthele imwe yononthele ombu mbupopia otyinyango tyospilitu ya Huku, ha matupopi konthele yomapole.