Kʼelo li kʼusi yichʼoje

Batan ta saʼobil

E+/taseffski/via Getty Images (Stock photo. Slokʼol jun modelo).

Toj labal sba ti kʼu yelan yantik chjel snopbenik li kerem tsebetike | ¿Kʼusi chal li Vivliae?

Toj labal sba ti kʼu yelan yantik chjel snopbenik li kerem tsebetike | ¿Kʼusi chal li Vivliae?

¡CHAPALUKUTIK˗O!

Toj labal sba ti kʼu yelan yantik chjel snopbenik li kerem tsebetike | ¿Kʼusi chal li Vivliae?

 Li ta lunes, 13 yuʼun fevrero ta 2023, li Centros para el Control y la Prevención de Enfermedades (CDC skomkom bi ta inglés) ta Estados Unidose. La slokʼes jun vun ti bu chalbe skʼoplal kʼu yelan oy snopbenik li kerem tsebetik ta Estados Unidose. Te la staik ta ilel ti jutuk mu j˗oʼloluk li jchanunetik ta sekundariae tsvul noʼox yoʼontonik xchiʼuk muʼyuk spatobil yoʼonton chaʼi sbaik.

 Xi laj yal li doktora Kathleen Ethier, ti jaʼ direktora li ta Sección de Salud Escolar y del Adolescente li ta CDC: «Leʼ xa onoʼox tal ta lajuneb jabile jelem talel snopbenik li kerem tsebetike, pe li avie, mas xa ep tsebetik ti oy ta yoʼonton ta smil sbaike xchiʼuk muʼyuk bu jech ilbil ti kʼu yelan ta sok li snopbenike».

 Xi chal li vun taje:

  •   Li ta lajlajunvoʼ tsebetike mas ta jun, jaʼ xkaltik (14 %), yichʼojik sujel sventa xichʼik chiʼinel ta vayel. Xi laj yal li doktora Ethiere: «Taje toj chopol ta aʼiel. Yuʼun li ta lajuneb tsebetik xavojtikine, xuʼ van jun o mas ta jun ti yichʼoj tsatsal tsakale».

  •   Li ta oxoxvoʼ tsebetike xuʼ van jun, jaʼ xkaltik (30 %), oy snopoj ta smil sba.

  •   Li ta voʼob tsebetike oy oxvoʼ, jaʼ xkaltik (57 %), ti tsvul tajek yoʼontonik xchiʼuk ti muʼyuk spatobil yoʼonton chaʼi sbaike.

 Kʼux ta alel li kʼusi tsnuptanik li kerem tsebetike, yuʼun ti jechuk li ta xchexalike jaʼo yorail xmuyubajik xchiʼuk jun yoʼontonik. Pe ¿kʼusi xuʼ xkoltaatik sventa xkuch yuʼunik li kʼusi tsnuptanik li chex kerem tsebetike? ¿Kʼusi chal li Vivliae?

Li Vivliae chal kʼusi xuʼ spasik li kerem tsebetike

 Li Vivliae jamal chalbe skʼoplal kʼu yelan tsots li kuxlejal avie, chalbe skʼoplal ti ‹toj echʼ noʼox xibal sbae› (2 Timoteo 3:1˗5). Pe chal mantaletik xtok ti jtunel˗o li avie xchiʼuk ti skoltaoj talel epal miyon kerem tsebetik ta spʼejel balumile. Li mantaletik taje chkoltavan sventa xkuch batel yuʼunik kʼalal oy kʼusi tsots ta snuptanike. Liʼ ta olone chololik chtal mantaletik ti lokʼemik ta Vivlia ti xuʼ xtun avuʼune.

 Ti kʼusi xuʼ xkoltaatik˗o li kerem tsebetik ti oy snopoj tsmil sbaike

 Ti kʼusi xuʼ xkoltaatik˗o li kerem tsebetik ti tskʼan tstsalik li depresión, li at˗oʼonton o ti muʼyuk noʼox kʼanbil chaʼi sbaike

 Ti kʼusi xuʼ xkoltaatik˗o li kerem tsebetik ti ch˗akʼbatik bullying o ti ch˗ilbajinatik ta Internete

 Ti kʼusi xuʼ xkoltaatik˗o li kerem tsebetik kʼalal tskʼan chchiʼinatik ta vayel ta persa o ti oy kʼusi yan chopol tskʼan tspasbatike

Li Vivliae chal kʼusi xuʼ spasik li totil meʼiletik eke

 Li totil meʼiletike xuʼ te staik ta Vivlia mantaletik sventa skolta yalab xnichʼnabik yoʼ xkuch yuʼunik li vokoliletik tsnuptanike. Liʼ ta olone xcholet talel junantik mantaletik lokʼem ta Vivlia ti xuʼ skoltaote.