Bai pa asuntu

PERGUNTAS KI JÓVENS TA FAZE

Kuzê ki nha ropa ta fla sobri mi?

Kuzê ki nha ropa ta fla sobri mi?

 Pamodi ki bu ten ki preokupa ku manera ki bu ta bisti? Pamodi ropa ki bu ta bisti ta fla txeu kuza sobri bo. Kuzê ki bu manera di bisti ta poi otus algen ta pensa sobri bo?

 Três éru di móda i modi ki nu pode ivita-s

Primeru éru: Es ta uza ropa sô pamodi es ta odja na publisidadi.

 Un jóven ki txoma Tereza fla: “Alvês N ta odja na publisidadi txeu stilu di ropa i sen da kónta N ta kumesa ta gosta di es. Óras ki bu menti sta xeiu di imaji di algen ta uza sértus tipu di ropa, é difísil bu ka faze omésmu kuza.”

 Ten un livru a ki ta fla: “É ka sô minininhas ki ta ser afetadu pa publisidadi. Rapázis tanbê ta ser influensiadu pa kes ropa ki sta na móda. Es ta kumesa ta ser influensiadu pa publisidadi désdi pikinoti.”

 Tenta faze kel-li: Bíblia ta fla: ‘Algen nosenti ta kridita na tudu palavra, má ken ki é prudenti ta pensa antis di el da kada pasu.’ (Provérbios 14:15) Di akordu ku kel prinsípiu li, bu meste prende analiza kes mensaji di publisidadi. Pur izénplu, óras ki bu ta odja publisidadi ki ta fla ma un ropa é sexy, pergunta bu kabésa:

  •  ‘Kenha ki ta ganha más dinheru ku kel stilu di ropa li’?

  •  ‘Si algen odja-m ku kel stilu di ropa li, ki tipu di algen es ta pensaba ma mi é?’

  •  ‘Kes kuza ki N ta kridita na el é sima di kes tipu di pesoas la mê?’

 Sujiston: Duránti un simana, repara kes publisidadi na prugrama di tilivizon ki ta pâpia sobri móda. Kal ki é stilu di vida ki es ta insentiva? Es ta tenta konvense-u ma bu meste uza kes stilu di ropa? Un jóven ki txoma Karen fla: “Ten txeu preson pa nu ten un aparénsia perfeitu, pa nu uza ropas perfeitu i pa nu ten un korpu perfeitu.” I kes algen ki ta faze publisidadi sabe ma jóvens ta xinti di kel manera li i es ta tenta tra vantaji di kel-li.

Sugundu éru: Bisti di un manera sô pamodi otus ta bisti si.

 Un jóven ki txoma Manuel fla: “Óras ki sértu tipu di ropa sta na móda, tudu algen ta krê uza kel ropa.” Un otu jóven ki txoma Ana, ki ta pensa di mésmu manera, fla: “Prubléma nen é ka tantu si bu ka sta na móda, má é ki si bu ka bisti kes ropa bu ta podu di ladu.”

 Tenta faze kel-li: Bíblia ta fla: ‘Nhos para di sigi kel mundu li’. (Romanos 12:2) Pensa na kel konsedju li, dipôs djobe bus ropa i pergunta bu kabésa:

  •  ‘Kuzê ki ta pô-m ta bisti di kel manera li?’

  •  ‘N ta atxa ma é txeu inportanti uza ropa di marka?’

  •  ‘N ta tenta bisti di un manera sô pa dexa otus algen dimiradu?’

 Sujiston: Ten algen ki ta pensa ma ten sô dôs opson: sigi móda pa bus koléga pode seta-u ô bu ka ta sigi móda i es ka ta seta-u. Má, é midjór pensa na kel tirseru opson li: kunfia na kuzê ki bu sabe ma é dretu i ka bu dexa ser influensiadu pa kuzê ki otus algen ta fla. Si bu pensa si, bu ka ta fika txeu preokupadu si otus algen ta ba seta-u ô nau.

Tirseru éru: Pensa ma kantu ‘más sexy é midjór’

 Un jóven ki txoma Djenifer, fla: “Alvês N ta xinti tentadu na uza ropa pertadu, kurtu ô ki ta mostra pártis di korpu.”

 Tenta faze kel-li: Bíblia ta fla: ‘Ka bu dexa pa bu bunitéza ser na kuzas di pa fóra, má bu bunitéza debe ser na kel algen ki bo é di pa déntu’. (1 Pedro 3:3, 4) Dipôs di analiza kel konsedju li, pensa na kuzê ki é más inportanti, si é ten un bon aparénsia ô ten bons kualidadi.

 Sujiston: Kuzê ki ta poi un algen ta parse bunitu di verdadi é uza ropa dretu i ki ta mostra ruspetu. É verdadi ma kes palavra li oji ka sta na móda. Má pensa na kel-li:

 Algun bês dja bu pâpia ku un algen ki ta pâpia dimás i ki ta pâpia sô di se kabésa? É tristi pamodi kel algen li nen ka ta da kónta ma el sta ta pô-u ta afasta di el!

Sima txeu algen ka gosta di pesoas ki ta pâpia sô di ses kabésa, tanbê es ka gosta di pesoas ki ta bisti di manera ki ta txoma txeu atenson.

 Óras ki bu ka ta bisti di manera dretu, bu sta ta bira sima kel algen li. É sima ki bu sta ta fla ‘nhos djobe pa mi’, i kel-li ta poi pesoas ta pensa ma bu ka sta suguru i ma bu sta pensa sô na bu kabésa. Tanbê el ta poi pesoas ta pensa ma bu ta faze kalker kuza pa pesoas presta atenson na bo. I kel-li pode txoma atenson di kes algen mariadu.

 Envês di kel-li, bisti di un manera dretu. Un jóven ki txoma Mónika, fla: “Bisti dretu ka krê fla ma bu ten ki bisti sima bu avó. Kel-li krê fla ma bu ten ki ta bisti di un manera ki ta mostra ma bu ten ruspetu pa bu kabésa i pa otus algen ki sta djuntu ku bo.”

a The Everything Guide to Raising Adolescent Boys (Guia completo para criar rapazes e adolescentes)