Mis on toora?

ESITA

Mis on toora?

Piibli vastus

Sõna „toora” tuleb heebrea sõnast torá, mille tõlkevasteks võib olla „juhatus”, „õpetus” või „seadus”. a (Õpetussõnad 1:8; 3:1; 28:4.) Järgmised näited toovad välja, kuidas on seda heebrea sõna Piiblis kasutatud.

Torá all mõeldakse sageli Piibli esimest viit raamatut: 1.–5. Moosese raamatut. Neid nimetatakse ka pentateuhiks, mis tuleb kreeka keelest ja tähendab sõna-sõnalt „viisköide”. Kuna toora kirjutas Mooses, nimetatakse seda „Moosese seaduse raamatuks”. (Joosua 8:31; Nehemja 8:1.) Arvatavasti pandi see algselt kirja ühe raamatuna, aga hiljem jagati mitmeks, et seda oleks hõlpsam käsitseda.
Torá tähistab ka Iisraelile antud seadusi, mis puudutasid konkreetseid valdkondi, näiteks „patuohvriseadus”, „seadus pidalitõve kohta” ja „seadus nasiiri kohta”. (3. Moosese 6:25; 14:57; 4. Moosese 6:13.)
Torá viitab mõnikord juhatusele ja õpetusele, mis lähtub kas lapsevanematelt, tarkadelt või koguni Jumalalt. (Õpetussõnad 1:8; 3:1; 13:14; Jesaja 2:3, allmärkus.)

Mis on kirjas tooras ehk pentateuhis?

Ajaloosündmused, mis näitavad, kuidas Jumal on tegelenud inimestega alates loomisest kuni Moosese surmani. (1. Moosese 1:27, 28; 5. Moosese 34:5.)
Moosese seaduse sätted. (2. Moosese 24:3.) See seadus koosneb enam kui 600 määrusest. Tähelepanuväärseim neist on juudi usutunnistus šema. Osa sellest kõlab: „Armasta Jehoovat, oma Jumalat, kogu südamest ja hingest ja kogu oma jõuga!” (5. Moosese 6:4–9.) Jeesuse sõnul oli see „suurim ja esimene käsk”. (Matteuse 22:36–38.)
Jumala nimi, Jehoova umbes 1800 korda. Selle asemel et keelata Jumala nime kasutamist, on tooras käsud, mis nõudsid Jumala rahvalt selle väljaütlemist. (4. Moosese 6:22–27; 5. Moosese 6:13; 10:8; 21:5.)

Väärarusaamu toora kohta

Väärarusaam. Toora seadused on igavesed, neid ei heideta kunagi kõrvale.

Fakt. Osa piiblitõlkeid ütleb tõesti mõne toora seaduse kohta – näiteks, mis puudutab hingamispäeva, preesterkonda ja lepituspäeva –, et see on igavene. (2. Moosese 31:16; 40:15; 3. Moosese 16:33, 34; P 1997.) Ent see heebrea sõna neis salmides võib tähendada ka midagi, mis kestab määramata aega, mitte ilmtingimata lõputult. b Kui Moosese seadus oli kehtinud juba 900 aastat, ennustas Jumal, et ta asendab selle „uue lepinguga”. (Jeremija 31:31–33.) „Öeldes „uus leping”, on ta [Jumal] tunnistanud eelmise [lepingu] vanaks.” (Heebrealastele 8:7–13.) See asendati umbes 2000 aastat tagasi Jeesus Kristuse surma alusel. (Efeslastele 2:15.)

Väärarusaam. Juudi suulised pärimused ja talmud on sama autoriteetsed kui toorasse kirjapandu.

Fakt. Piiblis puuduvad tõendid selle kohta, et Jumal oleks andnud Moosesele suulise seaduse täiendama kirjalikku toorat. Piibel ütleb hoopis: „Jehoova ütles Moosesele veel: „Pane need sõnad kirja.”” (2. Moosese 34:27.) Suuline seadus – mis pandi hiljem kirja ja mida teatakse kui mišnat ning mis lõpuks sai talmudi osaks – koosneb juudi pärimustest, mis said alguse variseridest. Need pärimused läksid tihtilugu tooraga vastuollu. Seepärast ütles Jeesus variseridele: „Te olete oma pärimuse pärast Jumala sõna kõrvale heitnud.” (Matteuse 15:1–9.)

Väärarusaam. Naistele ei tohi toorat õpetada.

Fakt. Moosese seaduses oli määrus, et terve seaduskogu tuleb ette lugeda kõigile iisraellastele, kaasa arvatud naistele ja lastele. Miks? „Et nad võiksid kuulata ja õppida kartma ... [oma] Jumalat Jehoovat ning et nad toimiks hoolsasti kõigi selle seaduse sõnade järgi.” (5. Moosese 31:10–12.) c

Väärarusaam. Toora sisaldab varjatud sõnumeid.

Fakt. Mooses, kes pani toora kirja, ütles, et selle sõnum on selge ja kõigile kättesaadav, mitte kodeeritud ega varjatud. (5. Moosese 30:11–14.) Teooria, nagu oleks tooras varjatud sõnumeid, on pärit kabalast ehk juudi pärimuslikust müstitsismist, mis kasutab pühakirja tõlgendamiseks „kavalalt sepitsetud” meetodeid. d (2. Peetruse 1:16.)

a „The Strongest Strong’s Exhaustive Concordance of the Bible”, uuendatud väljaanne, osa „Hebrew-Aramaic Dictionary-Index to the Old Testament”, sissekanne 8451.

b „Theological Wordbook of the Old Testament”, 2. köide, lk 672–673.

c Vastupidi toora õpetusele oli juudi pärimuse järgi naistel sageli keelatud õppida toorat. Näiteks on mišnas tsiteeritud rabi Eliezer ben Hyrkanost, kes ütles: „Kes õpetab tütrele toorat, see teeb temast kõlvatu naise.” (Sotah 3:4.) Jeruusalemma talmudi järgi öelnud ta veel: „Toora sõnad heidetagu pigem tulle kui antagu edasi naistele.” (Sotah 3:19a.)

d Näiteks kirjutab „Encyclopaedia Judaica”, milline on kabalistlik suhtumine toorasse: „Toora ei tähenda niivõrd midagi konkreetset, kuivõrd palju erinevaid asju eri tasanditel.” (Teine väljaanne, 11. köide, lk 659.)