Hla mus rau

KEV PAB LUB CUAB LUB YIG

Yuav Ua Li Cas Thiaj Txawj Sib Hlub?

Yuav Ua Li Cas Thiaj Txawj Sib Hlub?

 Ib xyoos tas ib xyoos tuaj cov niam txiv ib txhia tsis tshua sib hlub li qub lawm. Yog muaj li ntawd, yus ob niam txiv yuav ua li cas?

 Yuav tsum nkag siab

 Yuav tsum sib hlub txojkev txij nkawm thiaj ruaj khov. Yuav kom peb noj qab haus huv muaj zog npho, peb yuav tsum muaj txaus noj txaus haus. Ib yam li ntawd, yuav kom yus ob niam txiv lub neej nyob khov kho, yus yuav tsum txawj sib hlub. Txawm yus sib yuav tau ntau lub xyoos lawm los ib leeg yuav tsum hais lus zoo rau ib leeg, thiaj qhia tias yus saib yus tus txij nkawm rau nqe.

 Sib hlub es xam pom yus tus txij nkawm. Yog yus hlub yus tus txij nkawm, yus yuav nrhiav kev los ua tej yam kom nws zoo siab, tsis yog yus ua ywj siab xwb. Cov niam txiv uas sib hlub paub xav txog lawv tus txij nkawm thiab nrhiav kev los ua haum lawv tus txij nkawm lub siab.

 Tus niam xav kom tus txiv hlub nws. Yog tus txiv lam hais lus mos lus muag rau tej lub caij xwb, xws li thaum yuav ua niam txiv lossis koom txaj pw xwb, ces tus niam yuav xav tias ntshe tus txiv tsis hlub nws tiag. Ib hnub twg zoo rau tus txiv ua tej yam me me los qhia tias nws hlub tshua nws tus pojniam.

 Yuav ua li cas

 Hais tej lus qab zib. Zoo rau peb hais tej lus, xws li “Kuv hlub koj” lossis hais tej lo qhia tias yus saib nws rau nqe. Hais li no yus tus txij nkawm thiaj paub tias yus hlub nws tiag.

 Vajlugkub tej hauv paus ntsiab lus: “Rau qhov lub qhov ncauj yeej hais tej uas puv nkaus hauv lub siab tawm los.”​—Mathai 12:34.

 Kev pab: Yus sau ib tsab ntawv, xa e-mail, lossis ntaus ntawv hauv xov tooj mus qhia tias yus hlub nws los tau thiab.

 Nqes tes ua haujlwm qhia tias koj hlub nws. Yuav ua li cas yus tus txij nkawm thiaj pom tias tsis yog yus hlub ntawm lub ncauj xwb? Txhob txaj muag tuav nws tes, puag thiab hnia nws, lossis ua lub ntsej muag luag ntxhi rau nws. Tej zaum yus kuj yuav khoom pub nws thiab. Tsis tas li ntawd xwb, kuj zoo rau tus txiv nqes tes pab nws tus pojniam nqa tej yam hnyav, pab tuav qhov rooj, ntxuav tais diav, ntxhua khaub ncaws lossis ua zaub ua mov. Coob tus pojniam pom tias thaum tus txiv pab nws li no twb yog tus txiv hlub nws lawm ntag.

 Vajlugkub tej hauv paus ntsiab lus: “Peb tsis txhob sib hlub ntawm lo lus thiab ntawm ncauj xwb tiamsis yuav tsum hlub ntawm tes haujlwm.”​—1 Yauhas 3:18.

 Kev pab: Coj ib yam li thaum neb tseem yog hluas nkauj hluas nraug.

 Lauj sijhawm los nyob ua ke. Zoo rau yus lauj sijhawm rau yus ob niam txiv los nyob ua ke xwb thiaj txhawb tau yus txojkev txij nkawm kom ruaj khov. Yuav tsum ua li no tas mus li. Yus tus txij nkawm yuav pom tias yus zoo siab nrog nws nyob ua ke. Txawm neb muaj metub menyuam thiab muaj haujlwm ntau heev tab kaum los, cia li qee sijhawm zias nyob ua ke, xws li mus taug kev ua si.

 Vajlugkub tej hauv paus ntsiab lus: “Nej thiaj xam pom tias yam twg tsim txiaj kawg nkaus.”​—Filipi 1:10.

 Kev pab: Ib txhia txij nkawm tsis khoom li los lawv tseem nrhiav sijhawm qees nrog lawv tus txij nkawm mus noj mov, saib yeeb yaj kiab, lossis mus ua si hnub 6 thiab hnub 7.

 Ib leeg yuav tsum paub ib leeg lub siab. Nco ntsoov tias nyias txawv nyias, ib leeg xav tau kev hlub txawv ib leeg. Zoo rau yus nug yus tus txij nkawm seb nws nyiam kom yus coj li cas, thiab tshuav dabtsi uas yus yuav tsum ua ntxiv. Tom qab ntawd cia li ua raws li nws tau qhia. Nco ntsoov tias txojkev hlub yuav pab kom lub neej nyob khov kho.

 Vajlugkub tej hauv paus ntsiab lus:Txojkev hlub . . . tsis xam pom nws xwb.”—1 Khaulee 13:4, 5.

 Kev pab: Yog yus xav kom yus tus txij nkawm hlub yus ces yus yuav tsum hlub nws ua ntej. Zoo rau yus xav li no, ‘Kuv yuav coj li cas nws thiaj hlub kuv dua no?’