Hüppa sisu juurde

21. JAANUAR 2015
POOLA

Tähistatakse Auschwitzist vabanemise 70. aastapäeva. Teiste hulgas mälestatakse ka Jehoova tunnistajaid

Tähistatakse Auschwitzist vabanemise 70. aastapäeva. Teiste hulgas mälestatakse ka Jehoova tunnistajaid

VARSSAVI, Poola. Tuhanded inimesed mälestavad 27. jaanuaril 2015 Auschwitzist, Natsi-Saksamaa koondus- ja surmalaagrist vabastamise 70. aastapäeva. See kurikuulus laager, mida natsid kasutasid eeskätt sihikule võetud rahvusrühmade hävitamiseks, toimis ka paljudest rahvustest, nende hulgas sakslastest Jehoova tunnistajate vaenamise masinavärgina.

Selle ürituse organiseerijateks on Auschwitz-Birkenau riiklik muuseum ja rahvusvaheline Auschwitzi nõukogu. Osa võtma oodatakse ka Poola presidenti Bronisław Komorowskit. Peale selle saabuvad mitmest maailma riigist ametlikud delegatsioonid. Sündmusest tehakse ka veebiülekanne.

Auschwitz paikneb Oświęcimi, natside poolt teises maailmasõjas annekteeritud Poola linna eeslinnas. See Saksa koonduslaager hakkas tegutsema juunis 1940, kui sinna toodi 700 poola vangi. Auschwitzist kasvas kiiresti hiigelkompleks enam kui 40 laagri ja all-laagriga. Neljas Auschwitz-Birkenau gaasikambris tapeti kuni 20 000 inimest päevas. Auschwitzi ligi viieaastase tegutsemise ajal saadeti sinna vähemalt 1,1 miljonit inimest, nende hulgas üle 400 Jehoova tunnistaja.

Auschwitz-Birkenau riikliku muuseumi veebilehelt võib lugeda: „Kui põgusad mainimised välja arvata, ei pöörata Auschwitzi koonduslaagri ajalugu käsitlevas kirjanduses Jehoova tunnistajatele (laagriaruannetes kasutati nende kohta nimetust piibliuurijad) kuigi palju tähelepanu. Need inimesed olid vangis oma usuliste veendumuste pärast. Nad väärivad suuremat tähelepanu sellepärast, et nad hoidsid isegi laagrioludes kinni oma moraalipõhimõtetest.” Muuseumi registritest võib näha, et Jehoova tunnistajad olid esimeste Auschwitzi saadetud vangide seas ning et sadadest sinna saadetud tunnistajatest üle kolmandiku suri seal.

Andrzej Szalbot (vang IBV 108703), kelle natsid aastal 1943 arreteerisid ja Auschwitzi saatsid, kuna ta keeldus süümelistel kaalutlustel väeteenistusest

Natsivalitsus võttis Jehoova tunnistajad sihtmärgiks juba aastal 1933 ning keelustas nende organisatsiooni tegevuse kogu Saksamaal. Jehoova tunnistajate põhimõtted ei sobinud ühte natsiideoloogiaga. Näiteks ei kasutanud tunnistajad kohustuslikku tervitust „Heil Hitler!”, sest nad olid veendumusel, et selliselt Hitlerile austust avaldades murraksid nad truudust Jumalale. Samuti keeldusid tunnistajad täitmast mistahes sõjaväelisi kohustusi — see oli seisukoht, mida režiim pidas riigivastaseks. „Väeteenistusest keeldumine tähendas koonduslaagrisse saatmist,” ütleb Andrzej Szalbot, kes aastal 1943 vaid 19-aastaselt arreteeriti ja Auschwitzi saadeti. Jehoova tunnistajad lubati otsekohe vabastada, kui nad kirjutavad alla dokumendile, millega nad ütlevad lahti oma organisatsiooni liikmesusest ning tunnistavad, et selle õpetused on valed. Szalbot keeldus alla kirjutamast.

Jehoova tunnistajad lubati vabastada, kui nad usust lahti ütlevad ja avaldusele nagu see siin alla kirjutavad

Natside ametlikus dokumentatsioonis kasutatakse Jehoova tunnistajate kohta lühendit IBV, mis tähistab organisatsiooni ametlikku saksakeelset nime Internationale Bibelforscher-Vereinigung (Rahvusvaheline Piibliuurijate Ühing). Natsid nõudsid, et Jehoova tunnistajad kannaksid oma vanglariietusel violetset kolmnurka. See märk aitas Jehoova tunnistajatel laagris oma usukaaslasi ära tunda. Nad kohtusid igal õhtul enne loendust, et üksteist toetada. Nad korraldasid ka salajasi koosolekuid, et arutleda Piibli teemadel nende vangidega, kellele tunnistajate lahkus ja usk sügavat muljet avaldasid. Auschwitzi laagrites sai hulk vange Jehoova tunnistajaks.

Laupäeva, 27. jaanuari hommikul aastal 1945 jõudis Nõukogude Liidu Punaarmee Oświęcimi. Kella kolmeks pärastlõunal olid Nõukogude väed vabastanud umbes 7000 vangi laagritest Auschwitz I, Auschwitz II (Birkenau) ja Auschwitz III (Monowitz).

Stanisław Zając, kes saabus Auschwitzi 16. veebruaril 1943

Jehoova tunnistaja Stanisław Zając oli nende kümnete tuhandete seas, keda natsid sundisid Auschwitzi laagritest evakueeruma, sest oodata oli Punaarmee saabumist. Zając ja umbes 3200 teist vangi lahkusid Jaworzno all-laagrist ja alustasid kurikuulsat surmamarssi, sumbates vaevaliselt sügavas lumes. Arvestuste järgi jõudis pärast kolm päeva kestnud kõndimist vähem kui 2000 ellujäänut metsas asuvasse Auschwitzi all-laagrisse Blechhammerisse. Zając ütleb oma mälestustes, et ajal, kui ta koos teiste vangidega laagris peidus oli, puhkes lahing. „Kuulsime, kuidas tankid mööduvad, kuid kellelgi ei jätkunud julgust vaatama minna, kelle tankid need on. Hommikul selgus, et need olid Vene omad. ... Suur raiesmik oli täis Vene sõdureid. Sellega lõppesid minu koonduslaagriõudused.”

Selle aasta 27. jaanuaril korraldatakse paljudes maailma linnades seoses vangide Auschwitzist vabastamise 70. aastapäevaga konverentse ja näitusi.

Pressiesindaja(d):

Rahvusvaheline: J. R. Brown, pressiosakond, tel +1 718 560 5000

Saksamaa: Wolfram Slupina, tel +49 6483 41 3110

Poola: Ryszard Jabłoński, tel +48 608 555 097