Hüppa sisu juurde

7. MÄRTS 2017
LÕUNA-KOREA

Dong-hyuk Shini ülekohtune kohtlemine Lõuna-Koreas

Dong-hyuk Shini ülekohtune kohtlemine Lõuna-Koreas

Lõuna-Koreas vangistatakse sadu süümelistel kaalutlustel sõjaväeteenistusest keeldujaid. Samuti karistatakse seal mehi, kes keelduvad süümelistel kaalutlustel väeteenistusest, olles arvel reservväelastena.

Juba väikse poisina teadis Dong-hyuk Shin, kes elab Lõuna-Koreas, et ühel päeval kutsutakse ta sõjaväeteenistusse. Saanud kutse, asus ta sõjaväes teenima. Ta lõpetas väeteenistuse 2005. aastal, misjärel võeti ta arvele reservväelasena ning järgneva kaheksa aasta jooksul kutsuti teda korduvalt sõjalistele õppustele.

Varsti pärast sõjaväest vabanemist hakkas Dong-hyuk Piiblit uurima. Piibli rahusõnum puudutas teda ja südametunnistus ajendas teda nüüd sõjaväeteenistusest keelduma. Kui ta 2006. aasta märtsis reservõppekogunemisele kutsuti, teavitas ta sõjaväeametnikke, et ta ei saa selles osaleda, kuna see läheb vastuollu tema südametunnistusega.

Eiratakse südametunnistuse vabadust

Lõuna-Korea ei tunnusta õigust süümelistel kaalutlustel sõjaväeteenistusest keelduda. Hetkeseisuga kutsutakse reservõppekogunemistele rohkem kui 40 Jehoova tunnistajat, kes keelduvad väeteenistusest süümelistel kaalutlustel.

Sõjaväeametnikud eirasid Dong-hyuki taotlust keelduda sõjalistest õppustest ning teda kutsuti 2006. aastal õppekogunemistele 30 korda. Dong-hyukile saadeti samu kutseid ka järgneva seitsme aasta jooksul. Märtsist 2006 kuni detsembrini 2013 kutsuti teda kordusõppustele 118 korda, millest ta iga kord keeldus. * Seetõttu esitati talle 49 süüdistust ning ta käis eri astme kohtutes 69 korda. Tema asjas langetati ühtekokku 35 kohtuotsust.

Polnud muud valikut

Kohtud ei kahelnud, et Dong-hyuk soovib siiralt toimida oma südametunnistuse järgi. Ulsani piirkonnakohtu 7. oktoobri 2014 otsuses märgiti: „On mõistetav, et pärast Jehoova tunnistajaks saamist polnud Dong-hyuk Shinil käesolevas olukorras muud valikut, kui panna toime õigusrikkumine, kuna tal oli võimatu ühildada sõjaväekohustust oma südametunnistuse ja usuliste veendumustega.”

Kuigi piirkonnakohus mõistis Dong-hyuki keerulist olukorda, on kõik Lõuna-Korea kohtud kohustatud järgima sõjaväeteenistuse seadust. Dong-hyukki on trahvitud rohkem kui 16 miljoni vonniga (üle 13 000 euro). Talle on kuus korda mõistetud vähemalt kuuekuune vanglakaristus, mis on asendatud tingimisi vangistusega. Ühel juhul mõistis kohus talle 200 tundi üldkasulikku tööd.

Dong-hyuk ütleb: „Olin väga kurnatud ja murelik. Tundus, et see olukord ei lõppe kunagi. Tihedad kohtuskäimised mõjusid rängalt ka mu lähedastele. Ma arvan, et mu ema kannatas nende üheksa aasta jooksul pea sama palju kui mina ning kõik see laastas tema tervist. Olin murest murtud, nähes, kuidas minu üleelamised emale mõjuvad. Lisaks kannatasin majanduslikku kahju. Korduvate sõjaväekutsete, neile järgnenud süüdistuste, kohtuskäimiste ja süüdimõistmiste tõttu pidin palju töölt puuduma. Olin sunnitud seitse korda töökohta vahetama.”

Rahvusvahelise paktiga tagatud õiguste rikkumine

Dong-hyuk kaebas Lõuna-Korea kohtutes edasi kõik tema kohta langetatud süüdimõistvad otsused, kuid ei saanud mingit abi. Ülemkohus lükkas neljal korral tema kaebuse tagasi. Jäänud Lõuna-Koreas õigusabita, esitas Dong-hyuk 2016. aasta juunis kaebuse ÜRO inimõiguste komiteele. Ta väitis, et korduvate sõjaväekutsete, süüdistuste ja süüdimõistmistega rikkus Lõuna-Korea oma kohustust pidada kinni kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelisest paktist. Kaebus keskendus kolmele põhilisele punktile.

  • Olukord, kus süümelistel kaalutlustel keeldujaid kutsutakse ikka ja jälle sõjaväeteenistusse ning karistatakse sellest keeldumise eest korduvalt, on rahvusvahelises seaduses selgelt määratletud kui õiglase kohtumõistmise õiguse rikkumine.

  • Mitmed kutsed sõjalistele õppustele ning nendele järgnenud kriminaalsüüdistused näitavad selgelt, et riik sunnib kodanikele peale sõjaväeteenistuses osalemist. Pidevad süüdistused häirisid tugevalt Dong-hyuki elu. Tõsiasi, et tema õigust usuliste veendumuste tõttu sõjaväeteenistusest keelduda peeti kriminaalkuriteoks, on inimväärikust alandav.

  • Kuna Dong-hyuki sõjaväeteenistusest keeldumisel on üksnes usuline alus, leidis ta, et on rikutud tema õigust südametunnistuse- ja usuvabadusele.

Lootus, et olukord paraneb

Dong-hyuk loodab, et tema kaebus rahuldatakse, kuna inimõiguste komitee on korduvalt väljendanud seisukohta, et Lõuna-Koreal tuleb austada õigust süümelistel kaalutlustel väeteenistusest keelduda. * Samuti ootab ta otsust, millega tunnustataks reservväelaste erilist olukorda. Dong-hyuk sõnab: „Ma ei kahetse, et olen jäänud truuks oma usulistele veendumustele ja südametunnistusele, kuid ma ei ole rahul sellega, kuidas mind on koheldud. Ma loodan, et Lõuna-Korea valitsus tunnustab inimese õigust keelduda sõjaväeteenistusest, kui see läheb vastuollu tema südametunnistusega.” Jehoova tunnistajad Lõuna-Koreas ja mujal maailmas on samasugusel seisukohal.

^ lõik 7 Dong-hyukki kutsuti sõjaväeteenistusse 30 korda 2006. aastal, 35 korda 2007. aastal, 15 korda 2008. aastal, 9 korda 2009. aastal, 17 korda 2010. aastal ja 12 korda 2011. aastal. Kordusõppustele ei kutsuta viimase kahe reservväes oldud aasta jooksul, seega ei saanud Dong-hyuk 2012. ja 2013. aastal ühtegi kutset.

^ lõik 18 ÜRO inimõiguste komitee on võtnud viiel korral seisukoha, et Lõuna-Korea (Korea Vabariik) on rikkunud pakti artiklit 18, mis sätestab õiguse mõtte-, südametunnistuse- ja usuvabadusele. Need seisukohad on järgmised: nr 1321–1322/2004, „Yeo-bum Yoon ja Myung-jin Choi vs. Korea Vabariik”, 3. november 2006, ÜRO dok nr CCPR/C/88/D/1321–1322/2004; nr 1593–1603/2007, „Eu-min Jung ja teised vs. Korea Vabariik”, 23. märts 2010, ÜRO dok nr CCPR/C/98/D/1593–1603/2007; nr 1642–1741/2007, „Min-kyu Jeong ja teised vs. Korea Vabariik”, 24. märts 2011, ÜRO dok nr CCPR/C/101/D/1642–1741/2007; nr 1786/2008, „Jong-nam Kim ja teised vs. Korea Vabariik”, 25. oktoober 2012, ÜRO dok nr CCPR/C/106/D/1786/2008; nr 2179/2012, „Young-kwan Kim ja teised vs. Korea Vabariik”, 15. oktoober 2014, ÜRO dok nr CCPR/C/112/D/2179/2012.