Ochan ta banti te bintik yichʼoje

¿Lekbal te tajimal te xiʼbantik sbae?

¿Lekbal te tajimal te xiʼbantik sbae?

Te bin ya yal te Biblia

¿Lekbal te tajimal te xiʼbantik sbae?

«JAʼ BAYALXAN ANTS WINIKETIK TE YA XMOIK TA AVIÓN YUʼUN YA SCHʼOJ SBAIK KOEL, MAʼYUK BAYAL TE MACHʼATIK YA YILIKE, AY MACHʼATIK YA SJIP SBAIK KOEL TA TOYOL WITS SOK LAZOETIK, YA XBEENIK TA LANCHA TE BANTI TOYOL YA XCHʼAY KOEL TE JAʼ SOK AY MACHʼATIK YA XNUXIK SOK TE TIBURONETIK». (Jich la yal te periódico The Willow Glen Resident).

TE BIN la yal te periódico-abi, ya yakʼ ta ilel te jich ya spasik te ants winiketik te ya xtajinik. Ay tajimaletik te ya schʼoj sbaik koel ta toyol o paracaídas, te ya xmoik ta hielo, te ya sjijpan sbaik toyol, * jich chikan ta ilel te ya smulanik te bin xiʼbantik sbae. Jaʼnix jich ay tajimaletik te ya stuuntesik tabla yuʼun ya xbeenik ta hielo, bicicleta yuʼun montaña, patinetas, patines en linea yuʼun jaʼ ya spasik te bin wokolxane, ya xmoik ta toyol witsetik sok ya xwilik koel te banti kʼax toyole. Jich bitʼil ya yal te revista Time, «ay machʼatik jaʼnax ya xtajinik ta slajibal semana, ay yantik te jaʼnix yaʼtelik-ae, jich yuʼun te xiwel sok te bin ya snaʼik spasel, jaʼ ya xtijbot yoʼtanik yuʼun ya yakʼik ta ilel te bantito kʼalal ya xjuʼ yuʼunik ta tajimale» jich yuʼun-abi, chikan ta ilel te jaʼ ya smulanxan te ants winiketik te tajimal te xiʼbantik sbae.

Ta swenta te bayal machʼatik jich ya spasik, ay staojik tulan wokolil yuʼun. Jujun kʼajkʼal ay machʼatik ya x-ejchenajik te bitʼil jaʼ ya spasik tajimaletik te ya yalik te ma staik swokol yuʼune. Ta 1997 mo yajtalul te machʼatik ya xbajtik ta hospital ta urgencia yuʼun Estados Unidos ta skaj te yejchenik, 33 porciento ta patinetaetik, 31 porciento ta tabla yuʼun ya xbeenik ta hielo sok 20 porciento ta skaj te moik ta wits. Mel-oʼtantik sba, pero ay machʼatik lajemik yuʼun ta skaj te tajimaletik-abi. Te machʼatik jich ya spasik, ya snaʼik te ya sta swokolik. Jtul ants te ya smulan tajimal ta esquí, jich ya yal: «Spisil-ora ay ta koʼtan te yaniwan xjuʼ ya xlajon yuʼun». Jtul winik te ya snaʼ ta lek tajimal ta tabla yuʼun ya xbeenik ta hielo, jich ya yal: «Teme maba ya ata awejchen, chikan ta ilel te maba yakat ta spasel tulan».

Ta swenta te bin la kiltikixe, te j-abatotik yuʼun Dios, ¿bin-utʼil ya kiltik te tajimal te kʼax xiʼbantik sbae? ¿Bin koltayel ya yakʼ te Biblia yuʼun ya jnaʼtik teme lek te jich ya jpastike? Yuʼun ya jnaʼtik te sujtib, kiltik bin-utʼil ya yil Dios te kuxlejalil.

¿Bin-utʼil ya yil Dios te kuxlejalil?

Te Biblia ya yal te jaʼ «sloqʼuib-haʼ yuʼun cuxlejal» te Jehová (Salmos 36:9). Kʼalal la spas te ants winiketik, la spas te bintik ya xtuun yuʼunik, yuʼun ya smulanik te skuxlejalik (Salmos 139:14; Hechos 14:16, 17; 17:24-​28). Jaʼ yuʼun, ya skʼan ya jkanantaytik te majtanil yakʼojbotik sok skʼuxul yoʼtan. Te mantaliletik sok te nojptesel la yakʼ te Jehová ta stojol te israeletik, ya yakʼ jnaʼtik te yuʼun-nix jich ya skʼan-a te Jehová.

Ta Ley yuʼun Moisés la yal te jujuntul israel ya skanantaybey skuxlejal te spat-xujk. Teme ay machʼa maba la schʼuun te Ley-abi sok teme ay machʼa laj, jaʼ smul ya xkʼot. Jun ejemplo, te machʼa ya spas sna, ya skʼan ya yakʼbey stsʼajkʼul ta sba. Teme ma jichuk la spas ya smulinik chʼichʼ teme ay machʼa ya chʼay koel sok teme laje (Deuteronomio 22:8). Teme jkojt wakax ay machʼa ya skuj, ma smuluk te yajwale, melel ma snaʼoj te ya xkujawane. Pero teme snaʼoj te ya xkujawan sok te la yichʼix albeyel, pero maba la skanantay, jaʼ smul ya xkʼot teme ay machʼa laj sok yaniwan yichʼ milel te yajwale (Éxodo 21:28, 29). Te bitʼil chʼultesbil ta sit Jehová te kuxlejalil, la yal ta Ley te ya jkanantaytik te jkuxlejaltik.

Kʼalal ay bin ya staik ta nopel te yaniwan xkʼax swokolik yuʼun te j-abatetik yuʼun Dios, snaʼojik te tey ochem skʼoplalik-euk-a ta mantaliletik te la yichʼ akʼel. Te Biblia ya yalbey skʼoplal te David te la skʼan yuchʼbey yaʼlel te pozo te ay ta Belén. Te lum-abi, jaʼ swentainoj te filisteoetik. Kʼalal la snaʼik stojol te bin ya skʼan te David, oxtul soldadoetik la yochintayik te campamento yuʼun te filisteoetik, la slokʼesik jaʼ sok la yichʼbeyik bael te David. ¿Bin la yal yuʼun? Ma la skʼan la yuchʼ sok la smal koel, jich la yal: «Ma ba ya jpas ini, Dios cuʼun. ¿Ya bal cuchʼbe schʼichʼelic te oxtuhl winiquetik te la sloqʼues sba ta yoʼtanic soc scuxlejalic te cʼoht yichʼic tal?» (1 Crónicas 11:17-19). Te David kʼaxel maba lek la yil te ay machʼa la sta swokol ta skajnax te ay bin ya skʼan yoʼtane.

Jichnix la sta ta nopel te Jesús, kʼalal albot yuʼun te Pukuj te yakuk schʼoj sba koel jaʼto ta sjol te templo, yuʼun ya yil teme ya xkanantayot yuʼun te chʼul-abatetik swenta ma sta swokol-a. Te Jesús jich la yal: «Ma me xatsaj te Cajwaltic te Dios awuʼune» (Mateo 4:5-7). Yuʼun-nix jich-a, te David sok te Jesús snaʼojik te ma lek ya yil Dios te maʼyuk swentail ta koʼtantik te jkuxlejaltik.

Ta swenta te ejemploetik la kiltikixe, yaniwan jojkʼoybey jbatik: «¿Bin-utʼil ya jnaʼtik teme xiʼbantik sba te tajimale? Ayniwan tajimaletik te ma xiʼbantik sbae, pero yaniwan jta jwokoltik teme ma jtsajtay jbatik, ¿bin-utʼil ya jnaʼtik teme ya skʼan ya jtsajtay jbatike?»

¿Aybal bin lek ya xlokʼ kuʼuntik-a?

Yuʼun ya jnaʼtik bin ya xkʼot ta lokʼel kuʼuntik-a, mukʼ skʼoplal te ya kiltik ta lek bin smakojbey skʼoplal. Ya skʼan jojkʼoybey jbatik: «¿Jayebto ants winiketik ya sta swokolik yuʼun te tajimal ini? ¿Chapalonbal yuʼun maba ya jta jwokol-a? ¿Aybal kuʼun te bintik ya xtuune? ¿Bin ya xkʼot ta pasel teme yalon koel, teme ma tey ya xkʼoon-a te banti jnopoj o teme tsʼilaj te equipo yuʼun seguridad? ¿Mabal yakuk jta tulan jwokol? ¿Yabal jta tulan ejchen o ya xlajon yuʼun?»

Te bitʼil leknax yiloj sba Jehová sok te j-abatetik yuʼun, sok te ya yakʼbey yaʼtel ta congregación, maniwan jich ya xkʼot ta pasel teme maba ya stsajtay sbaik te j-abatetik ta swenta te bin ya skʼasesik kʼajkʼal-ae (1 Timoteo 3:​2, 8-​10; 4:​12; Tito 2:​6-8) Jaʼ yuʼun, te j-abatetik yuʼun Dios ya snopik ta lek bin-utʼil ya yil Jehová te kuxlejalil kʼalal ya xtajinike.

[Nota]

^ parr. 4 Jaʼniwan ta mukʼul edificioetik, ta antenaetik sok puenteetik. Ta Servicio de Parques Naturales de Estados Unidos maba ya yakʼ te ya sjip sbaik koel ta toyol, melel ya yalik te kʼax xiʼbantik sbae.