Okutauluka omutete

Pahe Netyimona Umwe Oityi Huku Atila Muahapakwei Ohonde

Pahe Netyimona Umwe Oityi Huku Atila Muahapakwei Ohonde

Pahe Netyimona Umwe Oityi Huku Atila Muahapakwei Ohonde

Tyapopiwa Nondotolo

NTHIKI imwe mosipitali mweile omunthu ankho mavele, apakwa ohonde etyi pakala anyimi. Pahe ankho tuhanda okutala oityi mwene tyemwipaa. Etyi twemupola osapa atumono okuti ankho una otyinthimba. Pahe ame andyipopila vakwetu tuundapa navo andyiti: “Onwe mutyiyale, omuvei ou, ankho una otyintyimba, mahi mwene-mwene tyemwiipaa ohonde tuemupaka.”

Umwe pu ava tuundapa navo anumana unene ati: “Ngotyo mohande okupopia okuti ohonde twemupaka ñgeno ankho hayoko tumupaka?” Ame andyiti: “Au hatyoko otyo.” Andyimulekesa onofoto twapola monoso mbae, pahe andyimupopila okuti: “Ine utala umwe nawa, monoso mwanyingila ohonde onyingi. Otyo umwe tyemulinga omapita anyimi.” a Atulipono umwe unene atyinumasesa unene. Ngwe ankho ondotolo yokohale-ale ame ndyimupe-mo vala, mahi nongotyo anahayekeko vala.

Otyipuka otyo nemupopila konyima oko, ngotyo ame nkhele ankho hi Mbangi-ko ya Siovaa. Natyitwa mo 1943, mepunda-umbo lyo Sendai likala ko Japão. Tate ankho ondotolo, naame pahe andyilongesiwa ndyikale ondotolo. Mo 1970 atulinepe na Masuko, menima liatyo omo, ankho ndyili nokutanga mosikola ndyilongeswe okuhakula.

Pahe Ankho Ndyina Umwe Otyilinga Tyokuhakula Ovanthu

Omukai wange Masuko, wankhwatesile-ko unene atee namana okulongeswa. Ankho ndyihole unene okutala oñgeni olutu lwomunthu luatungwa! Mahi ankho ndyisoka ine kouye kuna umwe Huku. Ankho nati hamwe mokonda ndyili nokulongeswa okuhakula mandyinoñgonoka etyi tuna okulinga opo tukale umwe nawa, nehambu. Naapa pahe ankho nakala-le ondotolo, nongotyo ankho ndyitaindya ñgoo omuvo wokulilongesa etyi tyikahi olutu lwomunthu, netyi tyeeta ouvela molutu.

Tyina ankho ndyiovola etyi tyaipaa omunthu umwe, ndyityimona umwe okuti omunthu ñgeno kapakwa-le ohonde. Tyina omunthu ena okasele (okasele ouvela umwe uti pokuutanda upuilisa unene iya pamwe omunthu kakala nawa), kosipitali vati vala ñgeno upakwa umwe ohonde, mahi ame ankho hihande mokonda ovanthu ngo ovo okuvepaka ohonde kavakala nawa, vankhinduka vali. Omunthu okumupaka ohonde pamwe tyimuetela vali nomauvela omakwavo, iya vokuna umwe okasele pamwe kavahupu-ale okuvepaka ohonde. b

Otyipuka napopia apa tyamoneka mo 1975. Etyi napopila ondotolo oyo okuti omunthu ou wanyima tupu ohonde apakwa, anumana mokonda otyilinga tyae ankho utyilinga-le omanima omanyingi, ngwe ankho uhakula umwe nawa. Mahi nongotyo andyipopi umwe vala, etyi pakala pahe mwene akala nawa.

Nii Omauvela Nii Ononkhia

Menima liatyo omo, omo omukulu umwe Ombangi ya Siovaa aya meumbo lietu avasimo vala omukai wange. Omukulu oo pokupopia ati “Siovaa.” Omukai wange apulu ati Siovaa oityi? Omukulu oo emupopila okuti: “Siovaa enyina lya Huku yotyotyili. Okutuka umwe onthiki oyo anoñgonoka okuti naina Huku una enyina! Omukai wange tundee tyo pouna ankho utanga umwe Ombimbiliya, mahi ei ankho atanga ankho itupu enyina Siovaa, ankho muna vala “TATEKULU.”

Masuko ahimbika umwe okulilongesa Ombimbiliya nomukulu oo. Nthiki umwe etyi natunda kosipitali nemuvasa vala wahambubukwa ati: “Ombimbiliya yapopia okuti omauvela no nonkhia kamavikakakalako vali!” Andyiti: “Oo tyikahi nawa!” Amphopila vali okuti: “Wahanyane, ouye omupe uli popepi.” Etyi apopia umwe ondaka oyo andyinuma unene mokonda nati hamwe uhanda ndyiyekepo ovilinga viange. Okutuka umwe onthiki oyo, meumbo pahe ankho katulivili-ale vali nawa.

Omukai wange ahasoyo. Apeho ankho ulikwambela ku Huku na emukwateseko okuvasa otesitu apondola okunthangela mainkhuatesako. Andekesa omukanda wa Eclesiastes 2:22, 23 wokwati: “Oityi omulume apola-ko tyina ehimama vala nokuundapa momutenya watokota? . . . Ononthiki ambuho otumphoki ketumono. Otyo natyo okutaata vala omphepo.” Otesitu oyo ainkhuatesako unene. Otyipuka otyo, otyo umwe na ame ankho ndyili nokulinga. Tyokuhakula ankho otyo ndyihimama natyo, otyo ndyilala natyo, mahi nii ankho ndyitupu-ale ehambu.

Nthiki imwe mu Julho yo 1975, omukai wange aende keliongiyo Tyalumingu. Tyina akati vala ñgaa na ame neya, etyi amona ahambukwa unene. Aveho navasa meliongiyo avandyakula nawa. Okutuka umwe onthiki oyo Ovityalumingu viatyo aviho ankho ndyenda komaliongiyo. Pakala vala ohanyi andyihimbika okulongeswa Ombimbiliya. Etyi pakala onohanyi ononthatu, omukai wange ambatisalwa.

Netyimona Umwe Oityi Huku Atila Muahapakwei Ohonde

Mokulongeswa omo andyinoñgonoka okuti Ombimbiliya yati tuna ‘okulityilika ohonde.’ (Ovilinga 15:28, 29; Gênesis 9:4) Ame tyokupakwa ohonde ankho hityitavelale nawa okuti tyihakula. Etyi pahe neiva okuti Huku uhanda tulityilike ohonde andyityitavela umwe liwa. c Andyilipopila okuti: ‘Ine kouye kuna umwe Huku wetutunga iya oe wapopia tulityilike ohonde, naina tuna umwe okutyitavela.’

Tupu nelilongesa okuti ovanthu vavela tupu nokunkhia, omokonda yonkhali twapiñgana ku Andau. (Romanos 5:12) Pwetyi ankho ndyili nokulongeswa okuhakula kosikola, nelilongesa okuti vokwakulupa vavela unene mokonda putyina omunthu eli nokukulupa onohitu mbumwe mbutena, mbumwe mbulionya. Etyi pahe namona okuti tuvela tupu onkhali twapiñgana, anahatutumba vali nokwovola ovihemba ovinyingi vihakula ovanthu, mokonda pahe ndyityii okuti makamanako vala omauvela nononkhia o Siovaa.

Okutuka apa nehimbika okulongeswa Ombimbiliya apalambe vala onohanyi 7, andyitundu-ko kosikola. Ankho nalinga otyiho tyokuti hamwe himavasi vali ovilinga. Mahi andyimono umwe ovilinga mosipitali. Nambatisalwa mohanyi ya Maio yo 1976. Andyimono okuti opo ndyikale umwe nawa ndyina okukala omukokoli-ndyila. Etyi tyati mohanyi ya Julho yo 1977, ngatyo umwe ndyilinga.

Okupopila Ovanthu Oñgeni Huku Atala Ohonde

Mu Novembro yo 1979, atwilukila nomukai wange kepunda-umbo limwe litiwa Chiba tukalongese ovanthu Ombimbiliya. Etyi twehikako andyihimbika okuundapa mosipitali, mahi pahe ankho hiundapa vali unene. Onthiki nahimbika okuundapa mosipitali omo, onondotolo navasa-mo aveya okuliseta naame avamphulu okuti: “Ove tyina Umbangi ya Siovaa, ine nthiki imwe muno muya omuvei atiwa upakwa ohonde, molingi ñgeni?”

Ame andyiti mandyilingi vala ngetyi Ondaka ya Huku yapopia. Tupu andyivepopila okuti kuna vali ovihemba ovikwavo vipondola okuvelula omuvei, ahapakwa ohonde. Na ame mwene mandyiuundapa umwe nawa aveluke. Twakalele umwe ehimbwe nokupopia, pahe onkhalamutwe yatyo aiti: “Tyapwa pahe, mwene ine muya omuvei usukisa ohonde onthwe matumupake-yo.” Onkhalamutwe oyo ankho kailivili novanthu, mahi etyi twakala netompho olio atukala umwe omapanga. Ankho kapopi omapita Onombangi.

Otyitateka Nakalele Natyo

Etyi ankho tuli ko Chiba atuivi okuti ko Japão mepunda-umbo lyo Ebina ankho kuli nokutungwa Ombetele. Atwihanwa tukevekwateseko ononthiki mbumwe, mosimanu ankho tuendako vala like. Otyilinga tyetu ankho okuhakula vana vakwatesako otyilinga otyo. Etyi pakala pahe no onthwe atukongwa umwe tukale Mombetele yatyo oyo yokwatunga. Akulingwa onondyuo mbumwe mwakalele ovanthu veile okutunga, no onthwe ngamo tukala. Komuhuka ankho ndyikomba, komakumbi andyihakula.

Omukahi umwe Ombangi ya Siovaa utiwa Ilma Iszlaub, watundile ko Austrália akalinga ovilinga vya Huku ko Japão mo 1949. Mokonda ankho uvela ame ankho ndyimuhakula. Ankho una ouvela umwe, etyi onondotolo vemutala, avemuti: ‘Ove utupu vali ononthiki ononyingi. Ine kupakwa umwe ohonde, monkhi.’ Ngwe aanye, ati: ‘Mwene ndyinkhie vala. Tyina nkhele nehenekhie, ndyikakale vala mo Mbetele.’ Pamwe ankho ohonde imupwa umwe, otyo ngwe pana ankho kutupu ovihemba vieta ohonde. Mahi nongotyo atututumba umwe nokumuhakula. Ilma kayekelepo okuyumba onthumbi mwetyi Ondaka ya Huku ipopia atee umwe monthiki anyima mohanyi ya Janeiro yo 1988. Onondotolo vatile una vala onthiki mbehehi mahi ngwe akala-ko vali omanima epandu-vali!

Mombetele ankho muna ovanthu ovanyingi vatandelwe. Onosipitali mbumwe ankho tuvetwala, okuvepopila okuti kavapakwa ohonde, kavaanye vetavela umwe. Pamwe ankho vandyiihana ndyikatale tyina vatanda, pamwe ankho ndyivekwatesako umwe. Ndyipandula unene onondotolo ombo ankho vetavela umwe etyi Onombangi mba Siovaa vapopia tyayemba kohonde. Otyilinga otyo tyankhuatesako okupopila ovanthu ovipuka nelilongesa mo Mbimbiliya. Omanima ano imwe pondotolo ombo napopile nambo yambatisalwa.

Soka pahe mokonda yetyi tyalinga onondotolo tyokuhakula Onombangi mba Siovaa avehevepake ohonde, onosipitali ononyingi nambo ambutyimono umwe okuti okuhakula tyihena ohonde tyikahi nawa. Vamona okuti okuhakula omunthu ahapakwa ohonde, uveluka liwa ahakala novitateka.

Na Hono Nkhele Ndyililongesila Kovanongo

Ndyihole okulilongesa ovihemba ovanthu vahakula navio hono. Tupu ndyililongesila ku Siovaa ondotolo onene yatyo. Siovaa kafwanyeka vala, utwii umwe nawa etyi tukahi mokati ketu. (1 Samuel 16:7) Tyina ndyihakula omunthu hitale vala kouvela ena-o, ndyisuka umwe nae. Okulinga ngotyo ame ndyikala nawa, nomunthu nae ukala nawa.

Na hono nkhele ndyili Mombetele. Otyipuka tyimwe tyinthyambukiswa unene okulongesa vakwetu Ombimbiliya vanoñgnoke Siovaa, nokuvelongesa oñgeni atala ohonde. Ndyilikwambela ku Siovaa ondotolo onene yatyo, eye okumanako liwa omauvela nononkhia. — Tyapopiwa na Yasushi Aizawa.

[Onondaka Poutoi]

a Omukanda umwe utiwa Técnicas Modernas em Banco de Sangue e Transfusão, wahonekwa nomukai umwe uhakula utiwa Dra. Denise M. Harmening, wati tyina pamwe omunthu apakwa ohonde, na tyina apakwa tyimwe tyatunda molutu lwomunthu omukwavo, na tyina pamwe omunthu akala omulemi, olutu kalutyihande, lututumba umwe lutyipole-mo. Omukanda omukwavo wahonekwa na Dailey utiwa Notas sobre o Sangue, wati: “Omalutu amwe nankho upaka-mo omata eñgapi vala ohonde, otyo weeleva umwe. Otyipuka otyo tyiipaa umwe onoso, ambetehetyivili vali okusukula ohonde.”

b Omukanda umwe walingwa mu Agosto yo 1988, wati: “Omunthu okuhakulwa apakwa ohonde, pamwe uvilapo vali tyipona wahapakelwe ohonde.”

c Opo unoñgonoke vali etyi Ombimbiliya ipopia tyayemba kohonde, tanga omukanda umwe walingwa no Nombangi mba Siovaa wati: Como Pode o Sangue Salvar a Sua Vida?

[Onondaka mbavilapo]

“Andyivepopila okuti kuna vali ovihemba ovikwavo vipondola okuvelula omuvei, ahapakwa ohonde.”

[Onondaka mbavilapo]

“Onosipitali ononyingi nambo ambutyimono umwe okuti okuhakula tyihena ohonde tyikahi nawa.”

[Onondaka mbavilapo]

Pombanda: Uli nokulongesa.

Kokulio: Oe nomukai wae Masuko.