Skip to content

rattham patriya kadavuludaiya nōkkunilaiyai ētrukkondēn

rattham patriya kadavuludaiya nōkkunilaiyai ētrukkondēn

rattham patriya kadavuludaiya nōkkunilaiyai ētrukkondēn

oru marutthuvar solgiraar

naan aaspatthiri aadittōriyatthil irundhēn; oru pōstmaarttam risalttai patri sila daaktargalidam vilakki kondirundhēn. irandha nōyaalikku kodiya putrunōi katti vandhirundhadhu. “indha nōyaalikku alavukkadhigamaaga ratthamētriyadhaal hīmaalisis [rattha sigappanukkalin sidhaivu] ērpattadhu, sirunīragamum orēyadiyaaga seyalilandhuvittadhu; adhanaaldhaan avar ippōdhu irandhaar” endru naan sonnēn.

udanadiyaaga oru marutthuva pēraasiriyar elundhu nindru, “appadiyendraal naangal thappaana ratthatthai kodutthuvittadhaaga solgirīrgalaa?” endraar aatthiratthōdu. “illai, naan appadi sollavillai” endrēn. piragu, andha nōyaaliyin sirunīragatthinudaiya chinnanjiriya pagudhigalai slaidugalil pōttu kaatti ivvaaru sonnēn: “sirunīragatthil niraiya rattha sivappanukkal sidhaindhiruppadhu therigiradhu, aagavē sirunīragam orēyadiyaaga seyalilandhuvittadharku idhudhaan kaaranam endra mudivukku naam varalaam.” a appōdhu sūlnilai irukkamaagivittadhu, bayatthil en naavellaam varanduvittadhu. naan anubavam kuraindha daaktar, avarō pēraasiriyar enbadhu enakku puriyaamal illai, aanaal adharkaaga vaayai mūdikkolla manasu varavillai.

idhu nadandha samayatthil naan oru yegōvaavin saatchi illai. naan 1943-aam varudatthil, jappaanin vada pagudhiyilulla sendai nagaril pirandhēn. en appaa nōyiyal vallunaraagavum mananōi marutthuvaraagavum irundhadhaal naanum marutthuvam padikka mudivu seidhēn. 1970-il, marutthuva kallūriyil irandaam aandu paditthu kondirundhapōdhu maasūkkō endra ilam pennai kalyaanam seidhēn.

nōyiyal thuraiyil kaaladi edutthu vaitthēn

naan padippai mudikkum varai selavugalai gavanikka maasūkkō vēlai seidhaal. marutthuva thurai ennai migavum kavarndhadhu. manidha udal etthanai arumaiyaaga vadivamaikkappattirukkiradhu enbadhai ninaitthu bramitthēn! irundhaalum, padaippaalar oruvar iruppadhai patri naan ninaitthu paarkkavē illai. marutthuva aaraaichi en vaalkkaikku arttham tharum endru ninaitthēn. aagavē marutthuvaraana piragum, thodarndhu marutthuva aaraaichi seiya mudivu seidhēn; nōyiyal thuraiyil, adhaavadhu nōyin iyalbugal, kaaranangal, vilaivugal aagiyavatrai aaraayum thuraiyil kaaladi edutthu vaitthēn.

putrunōyaal irandha nōyaaligalin udalgalai pōstmaarttam seidhapōdhu, ratthamētruvadhaal unmaiyilēyē payan undaa ena sandhēgappada aarambitthēn. putrunōi mutriya nōyaaligalukku, rattha kasivaal rattha sōgai ērpadalaam. kīmōtherappiyaal rattha sōgai mēlum mōsamadaiyum enbadhaal daaktargal perumbaalum ratthamētrumpadi parindhuraikkiraargal. irundhaalum, ratthamētruvadhaal putrunōi innumadhigamaaga paravumō endru sandhēgappattēn. eppadiyō indru, ratthamētruvadhaal nōi edhirppu sakthi kuraivadhu yaavararindha unmaiyaagivittadhu. aagavē, ratthamētruvadhaal putrunōi katti marubadiyum varuvadharkaana vaaippu adhigarikkiradhu, nōyaali pilaikkum vaaippō kuraigiradhu. b

aarambatthil naan kurippitta sambavam 1975-il nadandhadhu. annōyaaliyai gavanitthu vandhadhu andha pēraasiriyardhaan; adhuvum avar oru rattha iyal nibunar. aagavēdhaan ratthamētriyadhaal nōyaali irandhuvittadhaaga naan sonnapōdhu avarukku appadi kōbam potthukkondu vandhadhu. irundhaalum naan thodarndhu vilakkangal kodutthēn, avar medhu medhuvaaga amaidhiyaanaar.

vyaadhiyō maranamō illai

kittatthatta andha samayatthildhaan yegōvaavin saatchiyaana oru vayadhaana penmani en manaiviyai sandhitthu pēsinaar. avar “yegōvaa” endra vaartthaiyai sonnavudan, adhan arttham ennavendru en manaivi kēttaal. “unmaiyaana kadavuludaiya peyardhaan yegōvaa” endru andha penmani sonnaar. en manaivi maasūkkō siruvayadhilirundhē baibilai paditthu vandhirundhaal, irundhaalum aval payanpadutthiya baibilil kadavuludaiya peyar varugira idangalil “kartthar” endru kurippidappattirundhadhu. kadavul, thanippatta peyarai udaiya oru nabar enbadhu ippōdhu avalukku purindhadhu!

andha vayadhaana saatchiyudan maasūkkō udanadiyaaga baibilai padikka aarambitthaal. raatthiri sumaar 1:00 manikku naan aaspatthiriyilirundhu vīdu thirumbiyapōdhu, “oru vishayam theriyumaa, nōyum saavum illaadha kaalam varappōgudhunnu baibilla solliyirukku” endru romba parabarappudan sonnaal. “appadiyaa, kētkaradhukkē nallaayirukkē!” endrēn naan. avalō, “pudhiya ulagam sīkkiratthila varappōvadhaal ini nīnga nēratthai vīnaakkakkūdaadhunnu ninaikkirēn” endraal. naan daaktar vēlaiyai vittuvida vēndumendru aval solvadhaaga ninaitthu kōbappattēn; adhanaal engal uravil konjam virisal ērpattadhu.

irundhaalum en manaivi nambikkaiyai ilandhuvidavillai. porutthamaana vasanangalai kandupidikka udhavumpadi kadavulidam jebam seidhaal, piragu avatrai ennidam kaattinaal. visēshamaaga prasangi 2:22, 23 en idhayatthai thottadhu; “manushan sūriyanukkukkīlē padugira ellaa prayaasatthinaalum avanudaiya irudhayatthin ennangalinaalum avanukku palan enna? . . . raatthiriyilum avan manadhukku ilaippaarudhalillai; idhuvum maayaiyē” endru angu sollappattirukkiradhu. idhu enakku migavum porutthamaaga irundhadhu; ēnendraal raatthiri pagalaaga marutthuvatthirku ennaiyē arppanitthirundhēn, irundhaalum unmaiyaana thirupthi kidaikkaamal thindaadinēn.

1975-aam varudam, jūlai maadham, oru nyaayitrukkilamai kaalaiyil yegōvaavin saatchigaludaiya raajya mandratthirku en manaivi pōnavudan naanum angu pōga thidīrendru mudivu seidhēn. ennai paartthadhum en manaivikku inba adhirchi. matra saatchigalum ennai kanivaaga varavētraargal. adhumudhal ellaa nyaayitrukkilamai kūttangalukkum thavaraamal pōnēn. kittatthatta oru maadhatthirku pirpaadu oru saatchi ennudan baibil padippu nadattha aarambitthaar. yegōvaavin saatchigal en manaiviyai mudhanmudhalaaga sandhitthu mūndru maadhangalukku piragu aval mulukkaattudhal petraal.

ratthatthai patriya kadavuludaiya nōkkunilaiyai ētrēn

kristhavargal ‘ratthatthirku vilagiyirukka vēndum’ endru baibil solvadhai sīkkiratthil therindhukondēn. (appōsthalar 15:28, 29; aadhiyaagamam 9:4) ratthamētruvadhaal unmaiyilēyē payan undaa endru naan ērkenavē sandhēgappattu kondirundhadhaal, ratthatthai patriya kadavuludaiya nōkkunilaiyai ētrukkolvadhu kashtamaaga irukkavillai. c ‘padaippaalar oruvar irukkiraar endraal, avarē appadi solgiraar endraal, adhudhaan sariyaaga irukka vēndum’ endru ninaitthēn.

adhumattumalla, vyaadhikkum maranatthirkum kaaranam aadhaamidamirundhu naam valivaliyaaga petrirukkum paavam enbadhaiyum katrukkondēn. (rōmar 5:12) andha samayatthil, rattha kulaaigal thadippu nōi (arteriosclerosis) sambandhamaaga aaraaichi seidhu vandhēn. vayadhaaga vayadhaaga nam rattha kulaaigal thadimanaagavum kurugalaagavum aagindrana; idhanaal idhaya nōi, perumūlai ratthakkulaai kōlaarugal, sirunīraga nōi pōndravai ērpadugindrana. naam sudhandharitthirukkum abūranamē ivatrirku kaaranam enbadhu nyaayamaaga pattadhu. adhan piragu marutthuvatthin mīdhu enakkirundha aarvam thaniya aarambitthadhu. yegōvaa dhēvanaal mattumē vyaadhiyaiyum maranatthaiyum olikka mudiyum!

baibilai padikka aarambitthu ēlu maadhangalukku pirpaadu, adhaavadhu maarch 1976-il yūnivarsitti aaspatthiriyil en padippirku mulukku pōttēn. marubadiyum marutthuvaraaga ennaal paniyaatra mudiyaadhō ena bayandhēn; aanaal innoru aaspatthiriyil vēlai kidaitthadhu. mē 1976-il mulukkaattudhal petrēn. mulunēra ūliyaraaga, adhaavadhu payaniyaraaga sēvippadhē en vaalkkaiyai miga sirandha muraiyil payanpadutthuvadharkaana vali endra mudivukku vandhēn. aagavē jūlai 1977-il payaniyar sēvaiyai aarambitthēn.

ratthatthai patriya kadavuludaiya nōkkunilaiyai aadharitthal

navambar 1979-il maasūkkōvum naanum shibaa maavattatthilirundha oru sabaikku maari sendrōm; angē prasangippavargal adhigamaaga thēvaippattaargal. angu oru aaspatthiriyil enakku pagudhinēra vēlai kidaitthadhu. mudhal naal vēlaikku sendrapōdhu, aruvai sigichai marutthuvargal kūttamaaga ennai sūlndhukondaargal. “nīngal yegōvaavin saatchiyaaga iruppadhaal, rattham thēvaippadum oru nōyaali ingē konduvarappadumpōdhu enna seivīrgal?” endru thirumba thirumba kēttaargal.

ratthatthai patriya kadavuludaiya kattalaikku kīlppadivēn endru naan mariyaadhaiyōdu vilakkinēn. ratthatthirku badhilaaga maatru marundhugal iruppadhai patri vivaramaaga solli, nōyaaligalukku ennaal mudindha miga sirandha sigichai alippēn endru vilakkinēn. kittatthatta oru maninēram pēsiya piragu, “enakku purigiradhu. aanaal alavukku adhigamaaga rattham ilandhirukkum nōyaali konduvarappattaal, avarai naangalē gavanitthu kolgirōm” endru thalaimai aruvai marutthuvar sonnaar. avar karaaraana aasaami endra peyar petrirundhaar; aanaal andru naangal pēsiya piragu iruvarum nalla nanbargalaanōm. en nambikkaigalukku avar eppōdhumē mariyaadhai kaattinaar.

ratthatthirku mariyaadhai​—parītchikkappattadhu

shibaavil naangal irundhapōdhu yegōvaavin saatchigaludaiya jappaan kilai aluvalagam pudhidhaaga ebinaavil kattappattu vandhadhu. betthēl endru alaikkappadum andha valaaga kattidangalai katta udhaviya vaalantiyargalukku marutthuva udhavi tharuvadharkaaga naanum en manaiviyum vaaratthirku orumurai angu sendru vandhōm. sila maadhangalukku piragu, ebinaa betthēlil mulunēramaaga sēvai seivadharku naangal alaikkappattōm. maarch 1981-il, 500-kkum adhigamaana vaalantiyargal thangiya tharkaaliga kattidangalil naangalum thanginōm. kaalai vēlaigalil kattumaana idatthilirundha baathrūmgalaiyum taailattugalaiyum naan suttham seidhēn, pirpagalil marutthuva parisōdhanaigalai seidhēn.

naan gavanitthukkonda nōyaaligalil oruvar ilmaa islaab; ivar 1949-il aasthirēliyaavilirundhu jappaanukku mishanariyaaga vandhavar. avarukku rattha putrunōi irundhadhu; sila maadhangalē uyirōdu iruppaar ena daaktargal solliyirundhaargal. aayusai kūttuvadharkaaga ratthamētrikkolla ilmaa virumbavillai; thannudaiya kadaisi naatkalai betthēlil selavida angu vandhaar. andha samayatthil, sivappanukkalai peruga seiyum erithrōpōyittin pōndra marundhugal illai. aagavē avarudaiya hīmōglōbin silasamayangalil 3 alladhu 4 graam varai kuraindhadhu! (podhuvaaga 12 mudhal 15 graam irukka vēndum.) aanaalum, ennaal mudindhalavukku miga sirandha sigichaiyalitthēn. ilmaa than irudhi mūchuvarai kadavuludaiya vaartthaiyil asaikka mudiyaadha nambikkaiyai kaattinaar; avar irandhadhu janavari 1988-il, adhaavadhu sumaar ēlu varudangalukku piragu!

kadandha pala varudangalaaga, yegōvaavin saatchigaludaiya jappaan kilai aluvalagatthin vaalantiyargal anēgarukku aaprēshan seiya vēndiyirundhirukkiradhu. arugilirundha aaspatthirigalai sērndha daaktargal ratthamillaamal aaprēshangal seiya udhaviyiruppadhu paaraattatthakka vishayam. anēga samayangalil, aaprēshan seiyappadum muraiyai kittē irundhu paarkka naan alaikkappattirukkirēn; silasamayangalil aaprēshan seiyavum udhaviyirukkirēn. rattham sambandhamaana yegōvaavin saatchigaludaiya thīrmaanatthai madhikkum appadippatta daaktargalai rombavum pōtrugirēn. avargalōdu paniyaatriyapōdhu, en nambikkaigalai patri anēga sandharppangalil pēsa mudindhadhu. andha daaktargalil oruvar samībatthil yegōvaavin saatchiyaaga mulukkaattappattaar.

yegōvaavin saatchigalukku ratthamillaamal sigichaiyalikka daaktargal eduttha muyarchigal marutthuva thuraikku perum payanalitthirukkindrana. ratthamillaa sigichaigal, ratthamētruvadhai thavirppadhaal varum nanmaigalukku atthaatchi alitthirukkindrana. nōyaaligalin udalnilai adhiga vēgamaaga thērugiradhu, sikkalgalum adhigamaaga ērpaduvadhillai enbadhai aaraaichigal kaattugindrana.

thalaisirandha marutthuvaridamirundhu thodarndhu katrukkolludhal

marutthuva thuraiyil ērpadum pudhiya munnētrangalai nangu therindhu vaitthirukka muyarchi seigirēn. adhēsamayatthil thalaisirandha marutthuvaraana yegōvaavidamirundhum thodarndhu katruvarugirēn. avar velippuratthai mattum paarkkaamal mulu nabaraiyum paarkkiraar. (1 saamuvēl 16:7) oru daaktaraaga naan ovvoru nōyaaliyaiyum oru mulu nabaraaga paarkkirēn; avaradhu vyaadhiyai mattumē paarppadhillai. idhanaal sirandha vidhatthil marutthuva udhaviyalikka mudigiradhu.

naan innamum betthēlil sēvai seigirēn. ippōdhum ellaavatraiyumvida adhiga sandhōsham tharuvadhu, yegōvaavai patriyum ratthatthai patriya avarudaiya nōkkunilaiyai patriyum katrukkolla matravargalukku udhavi varuvadhudhaan. thalaisirandha marutthuvaraana yegōvaa dhēvan viraivil ellaa vyaadhiyaiyum maranatthaiyum mudivukku konduvara vēndum enbadhē en jebam.​—yaasushi aisaavaa sonnadhu. (g03 12/08)

[adikkurippugal]

a “munnoru samayam ratthamētrudhalaal, garppam tharitthadhaal, alladhu uruppu maatru sigichaiyaal alarjikkullaana nōyaalikku . . . ratthamētrudhalin thaamadha edhirvilaivaana sivappanu sidhaivu” ērpadalaam ena daaktar danis m. haarmaning eludhiya navīna rattha sēmippu matrum ratthamētrudhal palakkangal (aangilam) endra butthagam kurippidugiradhu. appadippatta sandharppangalil, ratthamētrudhalaal nōyaaliyin udalil vibarīdha vilaivai ērpadutthum aanttibaadīsai, “ratthamētrudhalukku munbu seiyappadum muraippadiyaana sōdhanaigalil kandupidikka mudiyaadhu.” deilīs nōts aan blad solgirapadi, “porundhaadha . . . ratthatthai miga kuraivaaga ētrinaalkūda [sivappanu sidhaivu] ērpadalaam. sirunīragam seyalilakkumpōdhu nōyaaliyin udalil konjam konjamaaga nanju sērndhu vidugiradhu. ēnendraal ratthatthilulla kalivu porutkalai sirunīragangalaal agatra mudivadhillai.”

b jarnal aaf klinikkal aankaalaji, aagast 1988 ivvaaru arikkai seidhadhu: “aaprēshan samayatthil ratthamētrappadum putrunōi nōyaaligalin udalnilai, ratthamētrappadaamal aaprēshan seiyappadum nōyaaligalin udalnilaiyaivida miga kuraivaagavē thērugiradhu.”

c ratthatthai patriya baibil pōdhanaigalai adhigamaaga therindhukolla, yegōvaavin saatchigal prasuritthirukkum, ungal uyirai rattham eppadi kaappaatra mudiyum? endra sitrēttai kaanga.

[siru kurippu]

“ratthatthirku badhilaaga maatru marundhugal iruppadhai patri vivaramaaga solli, nōyaaligalukku ennaal mudindha miga sirandha sigichai alippēn endru vilakkinēn”

[siru kurippu]

“ratthamillaa sigichaigal, ratthamētruvadhai thavirppadhaal varum nanmaigalukku atthaatchi alitthirukkindrana”

[padangal]

mēlē: baibil pēchu kodukkaiyil

valadhu: indru en manaivi maasūkkōvudan