Skip to content

vaasagar kētkum kēlvigal

vaasagar kētkum kēlvigal

vaasagar kētkum kēlvigal

‘chiyars’ solli kudikkakkūdaadhu endru baibil engēyum sollavillai. irundhaalum, yegōvaavin saatchigal ēn ‘chiyars’ solli kudippadhillai?

vain kudikkumpōdhu (alladhu vēru ēdhaavadhu madhubaanam kudikkumpōdhu) ‘chiyars’ solli kudikkira palakkam niraiya idangalil romba kaalamaagavē irukkiradhu. aanaal, ovvoru idatthilum vitthiyaasa vitthiyaasamaaga idhai seivaargal. ‘chiyars’ sollumpōdhu, silar thangaludaiya glaasgalai ondrōdu ondru lēsaaga mōdhikkolvaargal. podhuvaaga ‘chiyars’ sollum oruvar, matravargal romba naalukku sandhōshamaagavum aarōkkiyamaagavum vaala vēndum endru vaaltthuvaar alladhu matravargal thannai appadi vaalttha vēndum endru solli kētpaar. appadi avar seiyumpōdhu angē irukkira matravargalum avarōdu sērndhu ‘chiyars’ endru solvaargal. alladhu, thangaludaiya glaasgalai uyartthi kaattivittu adhilirundhu konjam vain kudippaargal. indha palakkatthil endha thavarum illai endrum, idhu matravargalukku madhippu kodukkira oru vishayamdhaan endrum niraiya pēr ninaikkiraargal. aanaal, yegōvaavin saatchigal ippadiyellaam seiyaamal iruppadharku niraiya kaaranangal irukkindrana.

matravargal sandhōshamaagavō aarōkkiyamaagavō irukkakkūdaadhu endru avargal ninaikkiraargalaa? illai. mudhal nūtraandil irundha aalum kulu, sabaigalukku kadidham eludhiyapōdhu “sirappudan vaalvīrgal, nalamaayirungal” endru solli andha kadidhatthai muditthadhu. (appōsthalar 15:29) indha vaartthaigalai ‘aarōkkiyamaaga irungal’ endrukūda sollalaam. yegōvaavin ūliyargalil silar, raajaakkalai ‘en ejamaanē, endrendrum vaalga!’ “raajaa nīdūli vaalga!” endrellaam solliyum vaaltthi irukkiraargal.—1 raajaakkal 1:31; negēmiyaa 2:3.

‘chiyars’ solli kudikkira palakkam eppadi aarambitthadhu? “glaasil vain ūtri matravargaludaiya ‘aarōkkiyatthukkaaga’ vaaltthi kudikkira palakkam, palangaalatthil seiyappatta oru madha sadangilirundhu vandhirukkiradhu. andha sadangai seidhavargal dheivangalukkaagavum irandhavargalukkaagavum vainai kudippaargal. (ippadi kudippadhai avargalukku kodukkira baliyaaga ninaitthaargal.) grēkkargalum rōmargalum saappidumpōdhu thangaludaiya dheivangalukku padaippadharkaaga baanangalai ūtruvaargal. piragu, dheivangalaiyum irandhavargalaiyum gauravappaduttha vaaltthu sollivittu vain kudippaargal” endru dha ensaiklōppīdiyaa brittaanikkaa (1910), thoguppu 13, pakkam 121-il solliyiruppadhaaga kaavarkōburam, janavari 1, 1968 sonnadhu. “ippadi, dheivangalukku padaikkumpōdhu matra manidhargalum aarōkkiyamaaga irukka vēndum enbadharkaaga vaaltthu solli andha vainai kuditthiruppaargal” endrum andha ensaiklōppīdiyaa sonnadhu.

indha palakkatthai makkal indraikkum appaditthaan paarkkiraargalaa? 1995-il vandha intarnēshanal hēndbuk aan aalkahaal and kalchar ippadi solgiradhu: “vaaltthu solli kudikkum palakkatthai indraikku makkal madhatthōdu sambandhappadutthi seiyavillai endraalum, aaramba kaalatthil punidha baanatthai dheivangalukku padaikkira oru sadangilirundhudhaan andha palakkam vandhirukkiradhu. andha sadangil, ratthatthaiyō vainaiyō dheivangalukku padaitthuvittu, ‘nīdūli vaala vēndum!’ ‘aarōkkiyamaaga vaala vēndum!’ endru vēndikkolvaargal.”

oru porulō vadivamō palakkamō aaramba kaalatthil poi madhatthōdu sambandhappattirundhadhu enbadharkaaga yegōvaavai vanangum oruvar avatrai payanpadutthavō andha palakkatthai seiyavō kūdaadhu endru arttham kidaiyaadhu. oru udhaaranatthai yōsitthu paarungal: “andha kaalatthil irundha sila madhangalil maadhulai palatthai oru punidha chinnamaaga payanpadutthinaargal” endru oru prabala baibil ensaiklōppīdiyaa solgiradhu. irundhaalum, kadavul isravēlargalidam maadhulai palatthin vadivatthai seidhu thalaimai guruvin angiyaiyum aalayatthil irundha thūngalaiyum alangarikka vēndum endru solliyirundhaar. (yaatthiraagamam 28:33; 2 raajaakkal 25:17) adhupōlavē, kalyaanatthil mōdhiram pōdum palakkamumkūda poi madhatthil irundhu vandhirukkalaam. aanaal, indraikku yaarumē adhai madhatthōdu sambandhappadutthi paarppadhillai. verumanē oruvar kalyaanamaanavar enbadhai kaattum adaiyaalamaagatthaan adhai paarkkiraargal.

poi dheivangalai vananguvadharkaaga vainai payanpadutthuvadhai patri baibil enna solgiradhu? oru udhaaranatthai paarkkalaam. paagaal dheivatthai vanangina sīgēmin aatkal “thangaludaiya dheivatthin kōyilukkul pōi saappittaargal, kuditthaargal, [gidhiyōnin magan] abimelēkkai sabitthaargal” endru baibil solgiradhu. (nyaayaadhibadhigal 9:22-28) yegōvaavai vanangum oruvar andha kūttatthōdu sērndhu kuditthuvittu abimelēkkai sabitthiruppaaraa? isravēlargal yegōvaavukku edhiraaga paavam seidha samayatthai patri aamōs ippadi eludhinaar: ‘balipīdangalukku pakkatthil utkaarugiraargal. abaraadha panatthil dhraatchamadhu vaangi thangal kōyilgalil kudikkiraargal.’ (aamōs 2:8) yegōvaavukku unmaiyaaga irundhavargal, matra dheivangalukku padaippadharkaaga dhraatchai madhuvai ūtri iruppaargalaa? adhupōndra samayangalil kuditthiruppaargalaa? (erēmiyaa 7:18) alladhu, thangal vain glaasai thūkki, matravargalai aasīrvadhikka solli dheivangalidam kēttiruppaargalaa?

sollappōnaal, yegōvaavai vanangina aatkalumkūda silasamayangalil vaanatthai nōkki kaigalai uyartthi, nalla vishayangal nadakka vēndum endru kēttirukkiraargal. aanaal, avargal unmai kadavulukku munbaaga kaigalai uyartthi kēttirukkiraargal. “yegōvaavudaiya balipīdatthin munnaal saalomōn nindraar. . . . appōdhu avar thannudaiya kaigalai vaanatthukku nēraaga viritthu, ‘isravēlin kadavulaana yegōvaavē, . . . ungalai pōl vērendha kadavulum illai. . . . paralōgatthilulla ungal kudiyiruppilirundhu [engal vēndudhalgalai] kēttu engalai manniyungal’ ” endru saalomōn vēndiyadhaaga baibilil padikkirōm. (1 raajaakkal 8:22, 23, 30) adhupōlavē, esraa “yegōvaavai pugalndhaar. udanē janangal ellaarum ‘aamen, aamen!’ endru solli, thangal kaigalai vaanatthukku nēraaga viritthaargal. pinbu, yegōvaavukku munbaaga mandipōttu, tharaivaraikkum kunindhu vananginaargal.” (negēmiyaa 8:6; 1 thīmōtthēyu 2:8) yegōvaavukku unmaiyaaga irundha ivargal ellaarum ēdhōvoru adhirshta dheivatthukku munbaaga thangaludaiya kaigalai uyartthavillai enbadhu thelivaaga therigiradhu.—ēsaayaa 65:11.

indraikku ‘chiyars’ solli kudikkira niraiya pēr, ēdhōvoru dheivatthidamirundhu aasīrvaadham kidaikka vēndum enbadharkaaga appadi seiyaamal irukkalaam. adhēsamayatthil, edharkaaga appadi seigiraargal endra kaaranamkūda avargalukku theriyaamal irukkalaam. avargal kaaranamē theriyaamal seigiraargal enbadharkaaga unmai kristhavargalum avargalai pōlavē seiya vēndum endru avasiyam illai.

idhupōlavē prabalamaaga irukkum innum niraiya palakkavalakkangalai yegōvaavin saatchigal seivadhillai endru ungalukku therindhirukkum. udhaaranatthirku, niraiya pēr dhēsiya chinnangalukku alladhu kodikku ‘salyūt’ adippadhu pōndra saigaigalai seigiraargal. idhai oru valipaadaaga avargal paarppadhillai. avargal appadi seiyumpōdhu unmai kristhavargal avargalai thaduppadhum illai, avargalōdu sērndhu adhai seivadhum illai. matravargalai kaayappadutthakkūdaadhu enbadharkaaga adhupōndra nigalchigalai yegōvaavin saatchigal thavirkkiraargal. appadiyē thavirkka mudiyaadha sūlnilaimai ērpattaalkūda, dhēsappatrai kaattum saigaigalai seiyaadhapadi paartthukkolgiraargal. ēnendraal, appadi seivadhu baibilukku edhiraaga irukkum. (yaatthiraagamam 20:4, 5; 1 yōvaan 5:21) glaas thūkki ‘chiyars’ solli kudikkum palakkatthai madha sambandhappatta palakkamaaga indraikku niraiya pēr paarppadhillai endraalum, adhu madhatthōdu sambandhappattirukkiradhu enbadhu kristhavargalukku theriyum. appadi seivadhu ēdhō ‘adhirshta dheivatthidam’ naam udhavi kētpadhupōl matravargalukku thōndralaam endrum avargalukku theriyum. adhanaaldhaan, kristhavargal ‘chiyars’ solli kudippadhillai.—yaatthiraagamam 23:2.