Exeni ambe enga jataka

Ambe enga kurhanguarhijka ima enga arhintajka

Ambe enga kurhanguarhijka ima enga arhintajka

Ambe enga kurhanguarhijka ima enga arhintajka

¿Sési jarhaski eskaksï kristianuecha brindariuaka?

Kʼuiripuechaksï desde iónisï pʼindestia brindariini kopa ma jingoni binu jatarini (o máteru jásï kauikua ambe jingoni) ka mámaru jásï pʼindekua jarhasti para brindariini ka mámaruksï brindariisïndi seguni nani engaksï anapueuaka. Pori ejemplu, ménichanksï kundaasïndi kopeechani, ka ima enga ueenajka brindariini, ísï úsïndi jimboka uékasïnga eska máteru kʼuiripu tsípikua jingoni irekaaka, eska no pʼamenchaaka ka eska ióni irekaaka o máteru ambe jimbo, ka jamberiksï máteruecha uinhachaparini uandajti eskaksï de akuerdu jarhaska, oksï tarhataani kopeechani ka arhanksï sáni binu. Ka nájkirukaksï uánikua kʼuiripuecha no no sési exejka brindariini, oksï ísï úni paraksï no no sési pʼikuastaani máteruechani, jarhasti máru ambe engaksï jimbo Jeobaeri testiguechani no brindariijka.

Kristianuechaksï no brindariisïndi joperu no jimbokaksï no uékaaka eskaksï máteruecha no tsípikua jingoni irekaaka o eskaksï no sési jauaka. Asta primeru siglurhu anapu grupu enga orhejtsïkuauenga iámindu kúnguarhikuechani uandakua ma jingoni kʼamarhukuspti imani karakatarhu enga kúnguarhikuechani axakuapka ka enga úpiringa ísï tradusirikuarhini “eskajtsï sési jámani jauaka” ka “eskajtsï seguiriini jauaka sési jámani” (Úkuecha 15:29). Ístu, máru kʼuiripuecha engaksï marhuakuenga Tata Diosïni, ísïksï arhiaspti máru reiichani: “Eska para méntkisï irekaaka juchiiti Tata”, ka ístu: “Eska para méntkisï irekaaka rei” (1 Reyes 1:31; Nehemías 2:3).

¿Joperu nani uéraski inde pʼindekua para brindariini? Rebista La Atalaya 1 de marsu de 1968, uandasïndi ambe enga Encyclopædia Britannica (1910), tomo 13, pájina 121 arhijka: “Ióntki, kʼuiripuechaksï brindarisïreendi paraksï diosï úkateechani kómarhiani ka ístu uarhiriichani ka mámaru ambeksï úsïreendi, jamberi jimini uérati inde pʼindekua engaksï iásï kʼuiripuecha pʼindekia brindariini paraksï sési jarhani. Jiáni engaksï grieguecha ka romanuecha tʼirekua ambe únteenga, kauikua o binu ambeksï tsïtasïreendi paraksï diosï úkateechani kéjtsïtakuani, ka jiáni engaksï kʼuínchikua ambe únteenga, imeechani jimboksï brindarisïreendi ka ístu uarhiriichani jimbo”. I mismu ensiklopedia uandasïndi: “Engaksï pʼindepka kauikua ambe arhani paraksï kéjtsïtani jindeespti paraksï brindariini parakaksï kʼuiripuecha sési jámani japiringa”.

¿Asta iásï jamberi ísïiski ambe enga inde ensiklopedia uandajka? Libru International Handbook on Alcohol and Culture enga 1995 uerapka, uandasïndi: “Jamberi brindariini, jindeeti ambe ma enga xarhatajka na engaksï ióntki anapuecha likidu ambe kéjtsïtakuauenga diosï úkateechani: iurhiri o binu ambeksï kéjtsïtasïreendi paraksï kurhajkuarhini ambe ma, arini uandakuechani jingonksï kómarhisïreendi ‘¡eskari ióni irekaaka!’, o ‘¡salud!’”.

Ísïisti, jarhasti máru ambe engaksï kristianuecha no no sési exejka nájkirukaksï ióntki anapu kʼuiripuecha indeni ambe úreenga paraksï diosï úkateechani kómarhiani. Pori ejemplu, ma ambe jindeesti granada, ka Biblia uandasïndi indeni fruteeri ambe. Ensiklopedia ma enga kánikua mítekateeka ka enga Biblieri ambe exejka, uandasïndi: “Péringaksï máru relijioniicha engaksï diosï úkateechani kómarhiauenga granada ambe úreenga”. Joperu Tata Diosï uandaspti eskaksï piruakua jingoni granadeechani uaapiringa paraksï sánderu kʼéri saserdotiiri xukuparhakuani jimbo jatsimukuani, ka ístu, Salomóniiri templu jimbo indeeni járhati granadeechanksï jatsikuaspti imani pilaricharhu engaksï kobriiripka (Éxodo 28:33; 2 Reyes 25:17). Ióntki, kʼuiripuechaksï relijionini jimbosï niárapti úraani aniuechani paraksï tembuperani. Joperuksï uánikua kʼuiripuecha no mítesti indeni ambe, ka iásï jindeestia nomasi para xarhatani eska nema tembuchaskia o uambuchani.

¿Ka ambechi uaa uandani engaksï kʼuiripuecha binu arhajka paraksï diosï úkateechani kómarhiani? Pori ejemplu ma xanhari, Sikemi anapu achamasïicha, engaksï Baalini kómarhienga, “imeecheeri diosï úkateeri kʼumanchikua jimboksï inchaakuspti ka tʼiresptiksï ka binu ambeksï arhaspti ka uandasptiksï eska no sési nikupiringa Abimélekini”, Jedeóni uájpani (Jueces 9:22-28). ¿Chá exesïni eska kʼuiripu ma enga kurhajchajka Tata Diosï Jeobani kauipiringa imeechani jingoni ka jamberi diosï úkatani ma kómarhini paraka Abiméleki no sési ambe úkuarhinchapiringa? Ióntki, uánikua israeliteechaksï nóteru uékasptia kurhajchani Tata Diosï Jeobani, jimbosï Amósi enga Tata Diosïiri uandakua páriipka ísï uandapti: “Apondisïndiksï iámindu altariicharhu máekandu, [...] ka imani binuni engaksï imeecheeri diosï úkateecheri templurhu arhajka, imani sentabu jingonksï pʼirasïndi engaksï máteru kʼuiripuechani euajka” (Amós 2:8). Nema enga sési marhuakuni japiringa Tata Diosïni, ¿úpirini indeni ambe ia sea para binu ambe kéjtsïtakuani diosï úkateechani o apirini binu enga xánhaskuarhini japiringa? (Jeremías 7:18). Chá na uandapirini, ¿exesïntsï eska nema enga Tata Diosï Jeobani kómarhijka brindariipiringa para kurhakuni diosï úkatani ma eska kóndentapiringa nemani o eska sési nikupiringa?

Exe je ambe enga úkuarhipka ióntki, ménisï imeecha engaksï marhuakuenga Tata Diosï Jeobani tarhataasptiksï jájkiichani auandarhisï erancheparini paraksï kurhajkuarhini eska sési ambe úkuarhipiringa. Joperuksï ísï úspti paraksï kómarhini imani Tata Diosïni enga jurhimbitiika. Pori ejemplu, Biblia uandasïndi eska Salomóni Tata Diosï Jeobaeri altarirhu niáraspka, “tarhataaspti jájkiichani auandarhisï erancheparini ka uandaspti: ‘Oh, Tata Diosï Jeoba israeli anapu. No ma Tata Diosï jarhasti enga ísïika eska tʼu. [...] Kurhaa ambe engaksïni kurhacheni jaka jimini uératini enga tʼu irekani jaka, auandarhu. Kurhaa indeni ambe engaksïni kurhacheni jaka ka puáchentajtsïni’” (1 Reyes 8:22, 23, 30). Ístu, “Esdrasi kʼéri ambe arhispti Tata Diosï Jeobani. Ka iámindu iretarhu anapuechaksï uinhachaspti ‘¡Eska ísï úkuarhiaka! ¡Eska ísï úkuarhiaka!’, ka tarhataasptiksï jájkiichani. Tátsekua, Tata Diosï Jeobani japarinksï tinguixurhispti ka iámuksï kʼutitsespti” (Nehemías 8:6; 1 Timoteu 2:8). Jiájkani, engaksï inde kʼuiripuecha ísï tarhataapka jájkiichani auandarhisï erancheparini, nóksï ísï úspti paraksï kurhakuni ambe ma diosï úkatani ma enga suerte íntspijka (Isaías 65:11).

Uánikua kʼuiripuecha engaksï iásï brindariijka jamberiksï no uandapirini eskaksï ísï úxaka para diosï úkatani ma kurhakuni ambe ma o para újchakuraani, joperu ístuksï no úsïndi uandani andiksïsï tarhatajki imeecheeri kopani auandarhisï erancheparini. Ka nájkirukaksï inde kʼuiripuecha no indeni ambe eratseparini brindariijka, no arhikuekasïndi eskaksï kristianuecha jatsiska paraksï májkueni úni.

Ka sáno iámindu kʼuiripuechaksï mítestia eska jarhaska máru ambe engaksï Jeobaeri testiguecha no újka, nájkirukaksï sáno iámindu kʼuiripuecha újka indeni ambe. Pori ejemplu, uánikua kʼuiripuechaksï saludariisïndi imeecheeri paisirhu anapu banderani ka indeechaksï no ísï exesïndi eskaksï kómarhixaka engaksï ísï újka. Ambakiti kristianuechaksï no jámasïndi arhiani máteru kʼuiripuechani ambe engaksï jatsika para úni, joperu imeechaksï kʼóru no saludariisïndi banderani. Engaksï mítejka eska nani kʼuiripuecha indeni ambe uaaka, uánikua testiguechaksï jánguarhintasïndi exeni ambeksï uaa paraksï no no sési pʼikuastaani máteruechani. Nani uéjkiksï jarhani, imeecha engaksï Tata Diosïni marhuakujka nóksï saludariisïndi banderani o máteru ambe úni, jimboka inde ambe no terukuntasïndi imani ambe jingoni enga Biblia uandajka (Éxodo 20:​4, 5; 1 Juanu 5:21). Ísïisti, jamberiksï uánikua kʼuiripuecha no ísï exejti eska brindariini relijioniiri ambeeska, joperu jarhasti máru ambe engaksï jimbo Testiguecha no jatsika para brindariini jimboka brindariini relijionirhu uéraska. Ka asta iásï jamberi, brindariini ísï exenhasïndi komueska auandani kurhakuni jarhani kóntperata ma o jarhuajperata kurhakuni jarhani nemani enga sánderu uinhapika eska kʼuiripuecha (Éxodo 23:2).