Bai pa asuntu

Modi ki Bíblia txiga ti nos ténpu

Modi ki Bíblia txiga ti nos ténpu

Modi ki Bíblia txiga ti nos ténpu

É un milagri modi ki es ka konsigi kaba ku Bíblia txiga i nen muda se mensaji. El tirmina di skrebedu dja ten más di 1900 anu. El skrebedu na material ki ta straga faxi sima pergaminhu (péli) i papel fetu di papiru, i oji é poku algen ki sabe pâpia kes língua ki el skrebedu na el. Tanbê, ómis ku txeu puder sima governantis i xéfis di relijion faze di tudu pa kaba ku Bíblia.

MODI ki kel livru spesial li konsigi txiga ti nos, sikrê dja pasa txeu ténpu i el bira kel livru más konxedu ki ten? Nu ben odja dôs motivu.

Txeu kópia djuda proteje kes testu

Israelitas, ki éra kel povu ki ta guardaba kes testu di Bíblia más antigu, proteje ku kuidadu kes rolu orijinal i es faze txeu kópia. Pur izénplu, kes rei di Israel dadu órdi pa es faze ‘un kópia di kel Lei li, ki tradu di kel ki kes saserdóti levitas ta tinha guardadu.’ — Deuteronómio 17:18.

Txeu israelita ta gostaba txeu di lé Skrituras pamodi es sabia ma el éra Palavra di Deus. Pur isu, kes algen ki ta fazeba kópias di Bíblia, ki trenadu dretu, ta kopiaba kel testu ku txeu kuidadu. Esdras, ki ta ruspetaba Deus, txomadu di ‘un kopista ki tinha txeu konhisimentu di Lei di Muizés, ki Jeová, kel Deus di Israel da.’ (Esdras 7:6) Kes masoréta, ki faze kópias di Skrituras Ebraiku ô “Velhu Testamentu”, duránti anus 500 i 900 D.J. ti es ta kontaba létras di testu, asi pa es ka daba éru. Kel trabadju di faze kópia ku txeu kuidadu djuda pa Bíblia ser izatu i pa el txiga ti nos ténpu, sikrê inimigus tenta txeu bês i di tudu manera kaba ku Bíblia.

Pur izénplu, na anu 168 A.J., Antíoco IV ki éra un governanti di Síria, tenta kaba ku tudu kópia di Skrituras Ebraiku ki el ta atxaba na Palestina interu. Un stória di judeus ta fla: “Es ta ratxaba i es ta kemaba tudu kes rolu di Lei ki es ta atxaba.” Un ensiklopédia * fla: “Kes trópa ta kunpriba kes órdi li tintin pa tintin. ... Ken ki tinha un livru sagradu... éra kastigadu ku mórti.” Má, kes judeu na Palestina i kes ki ta moraba na otus país kontinua ta ten kópias di Skrituras.

Poku ténpu dipôs ki Skrituras Gregu ô “Novu Testamentu” tirmina di skrebedu, pasa ta ten más kópia di ses karta, stórias i profesias ki ben di Deus. Pur izénplu, Juan skrebe se Ivanjélhu na sidadi di Éfezu ô pértu di la. Má senténas di kilómetru lonji di la, na Ijitu, atxadu un padás di kel Ivanjélhu ô párti di un kópia ki kes studiozu ta fla ma skrebedu ménus di 50 anu dipôs ki Juan skrebe se Ivanjélhu. Kel-li ta mostra ma kristons ki ta viveba na kes país lonji tinha kópias di Skrituras, ki na kel ténpu éra testus ki ka dura ki skrebedu.

Tanbê, Palavra di Deus kontinua monti anu dipôs di ténpu di Kristu pamodi el distribuidu pa txeu lugar. Pur izénplu, na palmanhan di dia 23 di febreru di 303 D.J., fladu ma inperador romanu ki txomaba Dioklesianu odja se trópas ta ronba kes pórta di un igreja i ta kema kópias di Skrituras. Dioklesianu ta atxaba ma el ta pode kababa ku kristons si el distruíba kes Skritura sagradu di kristons. Na kel otu dia, el da órdi ma na inpériu romanu interu tudu kópia di Bíblia debe kemadu na frenti di tudu algen. Má alguns kópia ka kemadu i fazedu otus kópia di es. Na verdadi, txeu párti di kes dôs kópia di Bíblia na gregu, ki talvês fazedu poku ténpu dipôs ki Dioklesianu kumesa kel pirsigison, ta izisti ti nos ténpu. Un di kes kópia sta na Roma i kel otu kópia sta na Bibliotéka Británika na Londris, na Inglatéra.

Nbóra inda ka atxadu kes skritura orijinal di Bíblia, milharis di kópia di Bíblia interu ô párti di es ki skrebedu ku mô, txiga ti nos ténpu. Alguns di es é txeu antigu. Má, kel mensaji ki sta na kes testu orijinal muda timenti el staba ta kopiadu? Un studiozu ki txomaba W. H. Green fla sobri kes Skritura Ebraiku: “Nu pode fla ku sertéza ma ka ten ninhun otu livru di ténpu antigu ki ba ta kopiadu di manera izatu si.” Sir Frederic Kenyon, ki éra un algen inportanti na asuntu sobri kópias antigu di Bíblia, skrebe kel-li sobri Skrituras Gregu: “Nton, kel ténpu entri kes data ki skritura orijinal skrebedu i kel kópia más antigu é tantu pikinoti ki kuazi ka ta faze diferénsa. I kel últimu bazi pa kalker dúvida ma Skrituras txiga ti nos sima el skrebedu, gósi ka ten más. Ti ki enfin nu pode fla ma kes livru di Novu Testamentu é verdaderu i es ka mudadu.” Tanbê el fla: “Nu pode fla ku sertéza ma testu di Bíblia ka mudadu. . . . Má nu ka pode fla kel-li sobri ninhun otu livru antigu na mundu.”

Traduson di Bíblia

Kel sugundu motivu inportanti ki djuda Bíblia bira kel livru más konxedu pa tudu algen é pamodi el sta traduzidu na txeu língua. Kel-li sta di akordu ku vontadi di Deus ki krê pa pesoas di tudu nasons i língua konxe-l i adora-l ‘ku spritu i verdadi.’ — João 4:23, 24; Miqueias 4:2.

Septuaginta gregu é kel primeru traduson di Skrituras Ebraiku ki konxedu. El traduzidu pa judeus ki ta papiaba gregu i ki ka ta viveba na Palestina, i el tirmina uns 200 anu antis di trabadju di pregason di Jizus na Téra. Bíblia interu, ki ta inklui Skrituras Gregu, traduzidu pa txeu língua poku séklu dipôs ki el tirmina di fazedu. Má, más tardi reis i ti mésmu saserdótis, ki devia fazeba di tudu pa pesoas tinha un Bíblia, tenta mante ses ribanhu na sukuru spritual pamodi es ka dexa pa Palavra di Deus traduzidu na línguas ki pesoas ta papiaba.

Ómis korajozu poi ses vida na prigu pamodi es dizâfia Igreja i govérnu pa es traduzi Bíblia na língua di povu. Pur izénplu, na anu 1530 un inglês ki txomaba William Tyndale, ki studa na Universidadi di Oxford, faze un idison di Pentateuku, ki é kes sinku primeru livru di Skrituras Ebraiku. Sikrê ki txeu opozison, el bira kel primeru algen ki traduzi Bíblia di ebraiku pa inglês. Tanbê, Tyndale foi kel primeru tradutor inglês ki uza nómi Jeová. Un studiozu Bíblia ki txomaba Casiodoro de Reina staba sénpri ta kóre prigu di mórti, pamodi alguns katóliku staba ta pirsigiba el timenti el sta ta trabadjaba na un di kes primeru traduson di Bíblia pa spanhol. El viaja pa Inglatéra, Alimanha, Fransa, Olanda i Suísa timenti el staba ta tirmina se traduson. *

Oji Bíblia sta kontinua ta traduzidu na mutu más língua i sta ta fazedu milhons di kópia. El konsigi txiga ti nos ténpu i el bira kel livru más konxedu. Kel-li ta mostra ma kuzê ki Deus uza apóstlu Pedru pa fla é verdadi: ‘Padja ta seka i flor ta kai, má palavra di Jeová ta dura pa tudu ténpu.’ — 1 Pedro 1:24, 25.

[Nótas di rodapé]

^ par. 7 The Jewish Encyclopedia

^ par. 14 Traduson di Reina publikadu na anu 1569 i Cipriano de Valera faze revizon na anu 1602.

[Kuadru/​Fotus na pájina 14]

KI TRADUSON N DEBE LÉ?

Monti língua ten txeu traduson di Bíblia. Alguns di es ten palavras difísil i antigu. Otus ta faze traduson pa poi leitura ta fika más fásil envês di preokupa si sta izatu. Inda otus ta faze traduson kuazi palavra pa palavra.

Idison na inglês di Tradução do Novo Mundo das Escrituras Sagradas, publikadu pa Tistimunhas di Jeová, traduzidu dirétu di kes língua orijinal pa un kumison ki ka poi ses nómi na kel traduson. Dipôs uzadu kel traduson li pa ser kel testu prinsipal pa traduzi pa uns 60 língua. Má, kes tradutor ki traduzi pa kes língua li, es konpara kel traduson ki es faze ku kel testu na língua ki Bíblia skrebedu. Obijetivu di Tradução do Novo Mundo é faze un traduson sima sta na língua orijinal sénpri ki se siginifikadu ka ta fika konfuzu. Kes tradutor ta sforsa pa Bíblia ser klaru pa kes algen ki ta le-l oji, sima kel testu orijinal éra klaru pa kes ki ta leba el na ténpu ki Bíblia skrebedu.

Alguns algen ki ta studa língua izamina tradusons di Bíblia modérnu, sima Tradução do Novo Mundo, pa djobe izénplus di traduson ki é ka izatu i ki ta tenta muda sentidu di testu. Un di kes studiozu é Jason David BeDuhn, un profesor ki ta studa kuzas di relijion na Universidadi di Nórti di Arizona na Mérka. Na 2003, el lansa un livru di 200 pájina sobri kes 9 “Bíblia más uzadu na kes país ki ta pâpia inglês.” * Na kel studu ki el faze, el izamina testus ki alguns studiozu ka konkorda modi ki es ta traduzi-s, pamodi é na kes párti la ki es ten más xansi di poi ses própi opinion. Na kada un di kes testu, el konpara testu na gregu ku kes traduson na inglês pa djobe undi ki es tenta muda sentidu di testu. Kuzê ki el diskubri?

Jason David BeDuhn mostra ma pesoas i txeu di kes studiozu di Bíblia ta atxa ma kes diferénsa na Tradução do Novo Mundo (NM) é pamodi kes ideia di relijion di kes tradutor. Má, el fla: “Txeu di kes diferénsa é pamodi NM ta faze un traduson más izatu, palavra pa palavra ku txeu kuidadu pa ka muda sentidu.” Nbóra BeDuhn ka ta konkorda ku manera ki Tradução do Novo Mundo traduzi alguns párti, el fla ma kel traduson li é kel más izatu di tudu kes traduson ki konparadu. El ta txoma-l di un “bon traduson”.

Dotor Benjamin Kedar, un studiozu na Israel, faze un komentáriu kuazi igual sobri Tradução do Novo Mundo. Na 1989 el fla: “Kel traduson li, ta mostra un sforsu onéstu ki fazedu pa ntende testu di manera más izatu ki es pode. . . . Nunka N ka atxa na Tradução do Novo Mundo algun intenson di muda sentidu di testu.”

Pergunta bu kabésa: ‘Kal ki é nha obijetivu óras ki N ta lé Bíblia? N krê un Bíblia fásil di lé sen preokupa si kel traduson é izatu? Ô N krê lé pensamentus ki sta izatu sima kel testu orijinal?’ (2 Pedro 1:20, 21) Bu ta skodje un traduson di akordu ku bu obijetivu.

[Nóta di rodapé]

^ par. 23 Alén di Tradução do Novo Mundo na inglês, kel-li é kes otu Bíblia ki uzadu pa faze kel studu: The Amplified New Testament, The Living Bible, The New American Bible With Revised New Testament, New American Standard Bible, The Holy Bible New International Version, The New Revised Standard Version, The Bible in Today’s English Version, and King James Version.

[Fotu]

“Tradução do Novo Mundo das Escrituras Sagradas” sta na txeu língua

[Fotu na pájina 12, 13]

Kópias antigu masorétikus

[Fotu na pájina 13]

Un padás di kes kópia antigu ki sta Lucas 12:7: ‘. . . ka nhos xinti medu; nhos bale más di ki txeu pardal’

[Donus di fotu na pájina 13]

Foreground page: National Library of Russia, St. Petersburg; second and third: Bibelmuseum, Münster; background: © The Trustees of the Chester Beatty Library, Dublin