Exeni ambe enga jataka

ENTREBISTA | RACQUEL HALL

Judía ma uandantasïndi andisï sési eratsentapi ambe enga ima jakajkuenga

Judía ma uandantasïndi andisï sési eratsentapi ambe enga ima jakajkuenga

Racquel Hall familia judiarhu ma andajpenuspti, amamba israeli anapuespti ka taati jémba austría anapuespti. Tatita jémbeechaksï partido sionistas jingoni úkuarhispti ka Israeliksï mótsispti 1948 jimbo, imani uéxurhini jimbo enga Israeli uénapka jandiajku juramukuarheni. Rebista ¡Tsínharhi! Kurhamarhispti Racquelini andisï sési eratsentapi ambe enga ima jakajkuenga.

Aiangujtsïni sáni chaari ambe.

Uéxurhini 1979 jimbo andajpenuska jini Estados Unidos. Engani tanimu uéxurhini jatiripka juchiiti taatichaksï diborsiarhikuarhispti. Juchiiti nándirini ísï tʼarhexeraspti komueska judiuecheri pʼindekuecha ka méntkisï judiuecheri eskuelecharhu nirasïrenga engaksï yeshivás arhinhajka. Engani siete uéxurhini jatiripka, Israelichi mótsispka; ka niraspka eskuelarhu ma enga kibutz ma jimbo japka ireta ma jimbo engaksï ikarajka ambe. Ka ma uéxurhini tátsekua mótsispkachi Mexico.

Nájkiruka no ma sinagoga japka jima no iauani engani irekapka, patsasïreenga judiuecheri pʼindekuechani: kandelechani érutasïreenga sabadu jurhiatikuechani, arhintasïreenga Torá [enga jindeeka judiuecheri karakata] ka kómarhisïreenga sidur ma úraparini enga jindeeka libru ma kómarhikuecheri. Tsitisïreenga aianguani juchiiti eskuelarhu anapu kompanieruechani eska juchiiti relijioni jindeespka sánderu ióntki anapu. Ji no méni arhintaxapka Nuebu Testamentuni enga uandajka ambe enga tata Jesukristu aianhpipka ka jorhentpini: juchiiti nándirini arhispti eskani no jámapiringa arhintapiringa jimbokani no sési jásï ambe jorhenguarhipiringa.

¿Andijtsïsï uékapi arhintani Nuebu Testamentuni?

Engani 17 andangutapkia, ménderuni mótsispka Estados Unidos parani kʼamarani estudiarhini. Amigu ma enga kristianuepka arhisptirini eska parani úni tsípikua jingoni irekani jatsipiringa parani míteni tata Jesukristueri ambe.

—Ima kʼuiripuecha engaksï Jesúsini jakajkujka tontuestiksï —Ísï arhispka

—¿Ménisïri arhintaski Nuebu Testamentuni?

—Nómbe.

—Jiájkani ¿andiresï ísï uandajki? Tontuechajkuksïsï uandajti imeeri ambe engaksï no mítejka.

Ískuni pakaraspka jimbokani no míteparinisïni ísï uandani japka. Kuánetasptirini imeeri Bibliani ka kʼuratsekua jingoni páspka juchiniu.

¿Nájtsï exespi ambe engajtsï arhintapka?

Ueenani jámani, ískuni pakataspka míteni eska Nuebu Testamentuni judiuecha karaska. Ístuni engani sánderuni arhipantani japka, niáraspka exeni eska Jesúsi jindeeska achamasï uékpiti ka kaxumbiti ma enga uékeenga jarhuatani kʼuiripuechani ka no fásili exeani. Jamberini niraspka bibliotekarhu ka petaaspka máru libruechani engaksï imeeri ambe uandeenga. Joperu no marini libru úspti jakajkutarani eska ima jindeespka Mesíasi. Máruksï asta uandasïreendi eska ima Diosïspka, joperu ima ambe no úpirindi ísïini. Eratsespka: “¿Nénisï kómarhieni Jesúsi? ¿Ima mismu?”. Ístu Jesúsi uarhispti joperu Biblia uandasïndi Tata Diosïri ambe: “Tʼuri no méni uarhisïnga”. *

¿Jiájkani ambejtsï úspi?

Jurhimbikua ambe jatsisti para iámindu ambe jingoni terukuntani ka eratsetixapkia exentani jurhimbikuani. Jimbosïni ueparini kómarhipka Tata Diosïni ka mintsita jingoni —jiáni uénaspka kómarhini no sidurini uraparini—. Engani kʼamarapkia kómarhini, kústasptiksï puertani: tsimanksï Jeobaeri testiguespti. Uandontskuarhespkachi ka jurajkuchesptijtsïni foietu ma. Engani arhintapka imani publikasionini ka engajtsïni pʼorhembiengia parachi sánderu uandontskuarheni niáraspka segura jarhani eska ambe engaksï jakajkujka, Biblia jupindaskuarhisïnga. Pori ejemplu, Jeobaeri testiguechaksï no jakajkusïndi eska tata Jesukristu Trinidadirhu ma jarhaska sino eska “jindeeska [Tata] Diosïri uájpa” * ka “enga Tata Diosï imani orhetku kueraaka”. *

Ka tátsekua México kʼuanhatsentaspka ka seguirispka jorhenguarhini Jeobaeri testiguecha jingoni profesiechani engaksï Mesíasiri ambe uandajka. ¡Uánikuaksï jarhasti! Joperuni útasï no segura jarhaspka. Kurhamarhikuarhisïreenga: “¿Jesúsijkusï ú kumpliriuani imani profesiechani? ¿Ka enga nomasi ísï jámeengia eska Mesíasi para kʼuiripuechani enganiariuani?”

¿Ambeksïni jarhuataspi parajtsï meru segura jarhani?

Testiguechajtsïni exeraspti profesiechani enga no nema úpiringa kumpliriuani. Pori ejemplu, jukari setesientu uéxurhini antesi, Mikeasi uandaspti eska Mesíasi Beléni andajpenupirhinga. * ¿Né úsïndi uandani nani enga andajpenuaka? Isaíasi uandaspti eska Mesíasi ísï uándikunhapiringa komueska no sési úri ma ka eska rikuecha jingoni jatsinhantapirhinga. * Iámindu ini profesiechani Jesúsi kumpliriuasti.

Ambe engari sánderu jarhuatapka segura jarhani, Jesúsiri ióntki anapu parienticheri ambeespti. Biblia uandasïndi eska Mesíasi jindeepiringa rei Dabidiri parienti ma. * Judiuechaksï roiuecharhu karasïreendi uánikua ambe, iámindu parienticheri ambe, ísï jimbo, enga Jesúsi no jindeepiringa Dabidiri parienti ma imeeri ikiatspitichaksï uandantapirindi. Joperu nóksï úspti ísï úni, jimbokaksï roiuecha xarhatasïreenga eska ísïispka. Asta uánikua kʼuiripuechaksï arhisïreendi Jesúsini “Uájpa Dabidiri”. *

Uéxurhini 70 jimbo enga Jesúsi treinta i siete uéxurhini páni japkia uarhirini, roma anapu ejersitu kʼamajkuspti Jerusalénini ka roiuechaksï tsïnchespti oksï kúrhispti. Ísï jimbo, para ma úni míteni neespiksï Mesíasiri parienticha, ima jatsispti para jiáni andajpenuni antede ima uéxurhini.

¿Nénaksïni marhuacheski ima ambe engajtsï jorhenguarhika?

Deuteronomio 18:18, 19, Tata Diosï uandaspti eska profetani ma axapiringa Israeli ísï eska Moisési ka arhiaspti: “Ka kuenta kurhakuntaaka imani enga no kurhauaka ambe enga ima uandaaka juchiiti nombri jimbo”. Engani na jorhenguarhipkia iámu Bibliani segura jarhaspka eska Jesúsi Nasareti anapu, jindeespka ima profeta Mesíasi.

^ Habacuc 1:12.

^ Jaŋaskuecha 3:​14, Reina-Valera.

^ Miqueas 5:2; Mateu 2:1.

^ Isaías 53:3, 7, 9; Markusʌ 15:43, 46.

^ Isaías 9:6, 7; Lukasʌ 1:30-32. Mateu kapitulu 1 uandasïndi Jesúsiri taati jémbeeri parienticheri ambe ka Lukasʌ kapitulu 3 amambeeri.