Bai pa asuntu

Modi ki nu pode toka korason di nos família ki inda ka ta sirbi Jeová

Modi ki nu pode toka korason di nos família ki inda ka ta sirbi Jeová

Jizus Kristu fla: ‘Bai kaza, pa bus família, i fla-s tudu kuza ki Jeová faze pa bo i mizerikórdia ki el mostra-u.’ El staba ta pâpia ku un ómi ki krê sérba se sigidor i ki talvês staba na zóna di Gadara, ki ta fikaba na sudésti di mar di Galilea. Kes palavra li ta mostra ma Jizus sabia ma óras ki nu prende un kuza interesanti i inportanti nu ta krê pâpia sobri el ku nos família. — Marcos 5:19.

Pesoas di alguns kultura ta faze kel-li más txeu di ki pesoas di otus kultura. Má simé, óras ki un algen ta kumesa ta sirbi kel Deus verdaderu, Jeová, el ta krê pâpia ku se família sobri kuzê ki el prende. Kal ki é midjór manera di faze kel-li? Modi ki nu pode toka korason di nos família ki ten otu relijion ô ki ka ta kridita na Deus? Bíblia ta da-nu bons konsedju ki pode djuda-nu faze kel-li.

‘DJA NU ATXA MISÍAS’

Kantu Jizus staba na Téra, André foi un di kes primeru algen ki rekonhese ma Jizus éra Misías. Kenha ki foi kel primeru algen ki el fla kel-li? ‘El [André] nkontra se irmon, Simon, i el fla-l: “Dja nu atxa Misías” (ki traduzidu krê fla Kristu)’. André leba Pedru ti Jizus i asi el da-l oportunidadi di bira disiplu di Jizus. — João 1:35-42.

Uns 6 anu dipôs kantu Pedru staba na Jopi, el resebe orientason pa viaja pa Sezarea asi pa el vizitaba Kornéliu, ki éra un xéfi di trópas. Kenha ki staba la kantu Pedru txiga? Bíblia ta fla: ‘É klaru ki Kornéliu staba ta spéra [Pedru i kes ki staba ta viaja ku el] i dja el djuntaba se famílias i kes algen ki es éra txeu amigu.’ Di kel manera li, Kornéliu da se família oportunidadi di obi Pedru i di toma un disizon ku bazi na kel ki es obi. — Atos 10:22-33.

Kuzê ki nu pode prende ku kel manera ki André ku Kornéliu djuda ses família?

André ku Kornéliu faze kel ki es podia pa djuda ses família. André leba Pedru ti Jizus asi pa el konxe-l i Kornéliu konvida se família pa obi kel ki Pedru tinha pa fla. Má es ka faze ses família preson nen es ka tenta kontrola kuzas di ses manera pa poi ses família ta bira disiplus di Jizus. Kuzê ki nu ta prende ku kel-li? Nu pode pâpia ku nos família sobri kuzê ki nu prende na Bíblia i djuda-s konxe nos irmons ku irmans. Má nu ta ruspeta ses liberdadi di skodje i nu ka ta obriga-s seta nos krénsa. Odja kuzê ki nu pode prende ku izénplu di un kazal di Alimanha ki txoma Jürgen ku Petra.

Petra studa Bíblia ku Tistimunhas di Jeová i el batizadu. Se maridu, Jürgen, éra un xéfi di trópa. Na komésu, el ka fika kontenti ku disizon ki se mudjer toma. Má ku ténpu, el odja ma Tistimunhas di Jeová ta prega verdadi ki sta na Bíblia. Jürgen tanbê da se vida pa Jeová i gósi el é un ansion na kongregason. Ki konsedju el ta da pa kes irmon ki ses família é ka Tistimunha di Jeová?

Jürgen fla: “Si nu faze nos família txeu preson pa pâpia sobri Bíblia, nu pode pô-s ta afasta inda más txeu di verdadi. Talvês é midjór pâpia ku es sobri verdadi poku-poku i ku jetu. Tanbê é bon nu djuda-s konxe irmons ki ten kel mésmu idadi ki es i ki gosta di kes mésmu kuza. Kel-li ta djuda txeu.”

“Si nu faze nos família txeu preson pa pâpia sobri Bíblia, nu pode pô-s ta afasta inda más txeu di verdadi.” — Jürgen

Pedru i kes família di Kornéliu seta mensaji di Bíblia lógu. Má otus algen di kel ténpu leba más ténpu pa seta verdadi.

MODI KI IRMONS DI JIZUS REAJI?

Alguns família di Jizus seta verdadi timenti el staba na Téra. Pur izénplu, talvês apóstlus Tiagu i Juan éra primu di Jizus i ses mai, ki txomaba Salomé, talvês éra tia di Jizus. Talvês el éra un di kes ‘monti otus mudjer ki ta uzaba ses kuza di valor pa djudaba [Jizus ku kes apóstlu]’. — Lucas 8:1-3.

Má na komésu otus família di Jizus ka mostra fé na el. Pur izénplu, un bês más di un anu dipôs ki Jizus batiza, txeu algen djunta na un kaza ta obi-l ta inxina. ‘Má, kantu se famílias obi kuzê ki staba ta kontise, es sai pa es ba panha-l, pamodi es fika ta fla: “Dja el bira dodu.”’ Kantu se irmons sô pa ladu mai staba ta krê sabe pa undi ki el staba ta viaja el ka da-s un respósta klaru. Pamodi? Pamodi ‘se irmons ka tinha fé na el.’ — Marcos 3:21; João 7:5.

Kuzê ki nu pode prende di kel manera ki Jizus trata se família? El ka xatia kantu se família fla ma dja el bira dodu. I ti dipôs di se mórti i resureison, Jizus nkoraja se família. El parse pa Tiagu ki éra se irmon sô pa ladu mai i talvês kel-li konvense Tiagu i kes otu irmon di Jizus ma el éra Misías própi. É pur isu ki es staba djuntu ku kes apóstlu i ku otus algen na sala di un kaza na Jiruzalen i ta parse ma es resebe spritu santu. Ku ténpu, Tiagu i Judas, ki tanbê éra irmon di Jizus sô pa ladu mai, resebe txeu priviléjiu di Jeová. — Atos 1:12-14; 2:1-4; 1 Cor. 15:7.

ALGUNS ALGEN MESTE MÁS TÉNPU

“Un kuza ki ta djuda txeu, é ten paxénxa, paxénxa riba paxénxa.” — Roswitha

Sima kontise na ténpu di Jizus, alguns di nos família oji ta leba txeu ténpu pa seta mensaji di Bíblia. Pur izénplu, odja kuzê ki kontise ku Roswitha, ki éra un katólika ferénha. Na komésu, kantu se maridu batiza na anu 1978 i el bira Tistimunha di Jeová, Roswitha fika kóntra el. Sima anu ba ta pasa, el bira ta faze ménus opozison i el ntende ma Tistimunhas di Jeová ta inxina verdadi. Na anu 2003 el batizadu tanbê. Kuzê ki djuda-l faze kel mudansa li? Sikrê Roswitha fika kóntra se maridu na komésu, se maridu ka fika maguadu ku el. Envês di kel-li se maridu mostra paxénxa ku el i el da-l oportunidadi di muda se manera di pensa. Ki konsedju Roswitha ta da oji? “Un kuza ki ta djuda txeu, é ten paxénxa, paxénxa riba paxénxa.”

Monika batizadu na anu 1974, i se dôs fidju bira Tistimunha di Jeová uns 10 anu dipôs. Sikrê se maridu Hans, ka éra kóntra es, el batiza sô na anu 2006. Ki konsedju kel família ta da gósi? “Ser sénpri lial pa Jeová i lenbra ma é más inportanti agrada-l di ki agrada bu família.” É klaru ki sénpri es da Hans próva ma es ta amaba el. Alén di kel-li, nunka es ka perde speransa ma un dia el ta setaba verdadi.

DJUDA BU FAMÍLIA GOSTA DI VERDADI

Un bês Jizus fla ma mensaji di verdadi é sima agu ki ta da vida pa tudu ténpu. (João 4:13, 14) Nu krê pa nos família gosta di verdadi sima es gosta di un agu frésku i linpu. Si nu fla-s un monti kuza sobri verdadi omésmu ténpu é sima si nu krê obriga-s bebe un monti di agu faxi dimás di un manera ki ta pô-s ta foga. Si es ta ba gosta di pâpia ku nos ô nau ta dipende di manera ki nu splika-s nos fé. Bíblia ta fla ma ‘korason di algen justu ta pensa antis di responde’ i ma ‘korason di algen ki ten sabedoria ta da se bóka ntendimentu i ta poi se palavras ta konvense algen más txeu.’ Modi ki nu pode sigi kes konsedju li? — Prov. 15:28; 16:23.

Talvês un mudjer pode krê pâpia ku se maridu sobri kuzê ki el ta kridita na el. Si el ‘pensa antis di responde’, ses palavra ta ser sábi i el ka ta pâpia sen pensa. El ka debe da ideia ma el é midjór ki se maridu ô ma el sabe más ki el. Si el pensa antis di el pâpia, el ta djuda se família ten pas. El pode pergunta se kabésa: ‘Ki óra ki nha maridu ta sta más diskontraídu i ku más vontadi di pâpia? Ki tipu di asuntu el gosta di lé ô pâpia sobri el? El gosta di siênsia, pulítika ô disportu? Modi ki N pode djuda nha maridu xinti más gana di prende sobri Bíblia sen disruspeta se manera di pensa i xinti?’ Si kel mudjer pensa na kes pergunta li, kel-li pode djuda-l pâpia i aji ku sabedoria.

Pa nu toka korason di nos família ka ta txiga sô splika kuzê ki nu ta kridita na el poku-poku. Nu debe ten un bon konportamentu tanbê.

TEN UN BON KONPORTAMENTU

Jürgen, ki dja nu papiaba di el antis, fla: “Nunka ka bu dexa di aplika kes prinsípiu di Bíblia na bu dia-dia. Sikrê bus família ka ta fla nada, má es ta repara kes mudansa ki bu faze na bu konportamentu.” Hans batizadu uns 30 anu dipôs di se mudjer, i el fla tanbê: “É rei di inportanti ten un bon konportamentu pamodi asi nos família ta odja modi ki verdadi muda nos vida pa midjór.” Nu debe djuda nos família odja ma kel ki nu ta kridita na el ta djuda-nu ser algen diferenti di otus algen, pa midjór ka pa piór.

“É rei di inportanti ten un bon konportamentu pamodi asi nos família ta odja modi ki verdadi muda nos vida pa midjór.” — Hans

Apóstlu Pedru da un bon konsedju pa kes mudjer ki ses maridu ka ta sirbi Jeová: ‘Di mésmu manera, abo, mudjer, obi ku bu maridu, asi, si el ka seta palavra, el ta ganhadu sen palavra, através di konportamentu di se mudjer, pamodi el odja ku se odju bu konportamentu puru djuntu ku ruspetu di korason. Ka bu dexa pa bu bunitéza ser na kuzas di pa fóra, sima kabélu transadu, uza infetu di oru ô ropa finu, má bu bunitéza debe ser na kel algen ki bo é di pa déntu, ki é un spritu kalmu i mansu. Kel-li é un bunitéza ki ka ta straga i ki ten grandi valor pa Deus.’ — 1 Ped. 3:1-4.

Pedru mostra ma bon konportamentu di un mudjer pode djuda se maridu sirbi Jeová. Un irman ki txoma Christa ten stadu ta aplika kel konsedju li désdi anu 1972 kantu el batiza, asi pa el djuda se maridu sirbi Jeová. Se maridu dja studa Bíblia ma inda el ka toma disizon di sirbi Jeová. Má el ta sisti tudu runion i el ta da dretu ku irmons. I irmons tanbê ta ruspeta se liberdadi di skodje. Modi ki Christa ta tenta toka korason di se maridu?

“N sta disididu na sénpri obi ku Jeová. I omésmu ténpu N ta tenta ganha nha maridu ‘sen pâpia’ através di nha bon konportamentu. Óras ki el krê faze un kuza ki Bíblia ka ta fla nada kóntra el, sénpri N ta tenta faze sima el gosta. I é klaru ki N ta ruspeta se liberdadi di skodje i N ta dexa kuzas na mô di Jeová.”

Kel-li ta mostra modi ki é inportanti ser ikilibradu. Christa ta sforsa pa kontinua ku un bon amizadi ku Jeová, el ta sisti runion sénpri i el ta sai na pregason. Má Christa ta ntende tanbê ma se maridu sta déntu di se direitu di krê pa el mostra-l amor, pa el kuida di el i pa el pasa ténpu ku el. Kes ki ses família é ka Tistimunha di Jeová meste ser ekilibradu i sforsa pa ntende-s. Bíblia ta fla: ‘Ten un ténpu markadu pa tudu kuza’. Kel-li krê fla ma nu meste pasa ténpu ku nos família, prinsipalmenti ku nos maridu ô mudjer ki ka ten mésmu krénsa ki nos. Óras ki nu ta pasa ténpu djuntu ku es, kel-li ta djuda-nu ten bons konbérsu. Kel-li pode djuda-s ka xinti es sô, bandonadu ô ku siumis. — Ecl. 3:1.

NUNKA KA BU PERDE SPERANSA

Pai di Holger batiza 20 anu dipôs ki otus algen di se família. Holger fla: “É inportanti nu mostra ma nu ta ama nos família i ma nu ta ora pa es.” Christa tanbê fla ma ‘nunka el ka ta perde speransa ma se maridu un dia ta seta verdadi i el ta sirbi Jeová.’ Nu debe ten un atitudi puzitivu i nunka ka perde speransa ma un dia nos família ki é ka Tistimunha di Jeová ta ben sirbi-L.

Nu krê kontinua ta da dretu ku nos família, asi pa nu pode djuda-s seta verdadi i toka ses korason ku mensaji di Bíblia. I nunka nu ka debe skese di pâpia ‘ku brandura i ku txeu ruspetu.’ — 1 Ped. 3:15.