Yani kulokufunako

Yani kulokucuketfwe

UMLANDVO WEKUPHILA

Kuvumela Jehova Acondzise Kuphila Kwami

Kuvumela Jehova Acondzise Kuphila Kwami

NANGISEMINYAKENI yekutfomba, ngatikhetsela umsebenti lebengifuna kuwenta, lengiwutsandzako. Kodvwa Jehova wangicela kutsi ngiphile ngalenye indlela, kwaba shengatsi utsi: “Ngitakunika kucondza futsi ngikukhombise indlela lokufanele uhambe ngayo.” (Hla. 32:8) Ngenca yekutsi ngavumela Jehova kutsi acondzise kuphila kwami, ngikhonile kukusebentisa kuze ngente umsebenti waJehova futsi ngatfola tibusiso letinyenti letinhle letifaka ekhatsi kukhonta e-Africa iminyaka lengu-52.

KUSUKA ENGILANDI SIYE E-AFRICA

Ngatalwa nga-1935 eDarlaston, lokuyincenye yeBlack Country lesesifundzeni lesiseNgilandi leyetsiwa ngenca yentfutfu lemnyama legcwala emoyeni lephuma etinkapaneni letinyenti letikulendzawo. Nangineminyaka lengaba ngu-4, batali bami bacala kudadisha liBhayibheli naBoFakazi BaJehova. Nangiseminyakeni yekutfomba ngaciniseka kutsi leli liciniso, futsi ngabhajatiswa nga-1952 nangineminyaka lengu-16.

Ngaleso sikhatsi ngacala kufundzela umsebenti enkapaneni lenkhulu lebeyakha emathulusi nema-parts etimoto. Ngafundzela kuba ngumabhalane wenkapane, lokungumsebenti lebengiwutsandza kakhulu.

Kwadzingeka ngente sincumo lesibalulekile ngesikhatsi umbonisi lojikeletako angicela kutsi ngichube Sifundvo Sencwadzi Selibandla emkhatsini weliviki ebandleni lasekhaya eWillenhall. Kodvwa bekunenkinga. Ngaleso sikhatsi bengiya emabandleni lamabili. Emkhatsini weliviki bengiya ebandleni lelisedvute nalapho bengisebentela khona eBromsgrove lelikhashane ngemakhilomitha langu-32 nasekhaya. Ngetimphelasontfo bengiya ebandleni lasekhaya eWillenhall.

Ngenca yekutsi bengifuna kusita inhlangano yaJehova, ngavuma futsi ngayekela kufundzela lomsebenti lebengiwutsandza. Kuvumela Jehova kutsi angicondzise kungente ngaphila imphilo lengingakake sengitisole ngayo.

Ngesikhatsi ngisaya ebandleni laseBromsgrove, ngabona lomunye dzadze lomuhle lotsandza Jehova lokutsiwa ngu-Anne. Sashada nga-1957 futsi sobabili sibe ngemahlahlandlela lavamile, lakhetsekile, saba semsebentini wekujikeleta futsi sasebenta naseBethel. Kuba na-Anne kungijabulise kakhulu ekuphileni kwami.

Nga-1966, sajabula kakhulu ngekuba seklasini lesi-42 laseGileyadi. Sabelwa kutsi siye eMalawi, lebeyidvume ngekuba nebantfu labanemusa nalabemukela tivakashi. Kodvwa besingati kutsi angeke sihlale lapho sikhatsi lesidze.

KUBA SEMALAWI NGETIKHATSI LETIMATIMA

Imoto lokutsiwa yi-Kaiser Jeep lebesiyisebentisa nasijikeleta eMalawi

Safika eMalawi ngaFebruary 1, 1967. Ngemuva kwenyanga sifundza lulwimi, sacala umsebenti wekujikeleta. Besihamba ngemoto lokutsiwa yiKaiser Jeep futsi labanye bebacabanga kutsi ingahamba nobe ngukuphi, ngisho nasemfuleni. Kodvwa loku bekungasilo liciniso, beyikhona kuhamba emantini langashoni. Ngaletinye tikhatsi besihlala endlini yeludzaka lefulelwe ngetjani futsi bekudzingeka sifake liseyili nalina kuze emanti angangeni ngekhatsi. Bekumatima, kodvwa besiwutsandza lomsebenti!

Nga-April ngabona kutsi sitawuba netinkinga kulelive. Ngeva mengameli waseMalawi Dr. Hastings Banda akhuluma kuwayilesi. Bekatsi BoFakazi BaJehova abawubhadali umtselo futsi baphazamisa kusebenta kwahulumende. Lawo bekungemanga laluhlata! Indzaba beyikutsi besingatingeneli tepolitiki, futsi besingafuni kutsenga emakhadi ekuba ngemalunga elicembu letepolitiki.

NgaSeptember, safundza ephephandzabeni kutsi mengameli bekatsi bazalwane betfu babanga tinkinga yonkhe indzawo. Wamemetela emhlanganweni lomkhulu lebebanawo kutsi hulumende wakhe utawuvala BoFakazi BaJehova ngekushesha. Loko kwenteka nga-October 20, 1967. Ngekushesha ngemuva kwaloko, emaphoyisa kanye nalabo lababuke tekuphuma nekungena kulelo live, befika egatjeni kuze batolivala futsi bacoshe netitfunywa telivangeli kulelive.

Saboshwa futsi sacoshwa eMalawi nga-1967 sinaletinye titfunywa telivangeli boJack naLinda Johansson

Ngemuva kwemalanga lamatsatfu sisejele, sayiswa eMauritius lebeyilawulwa yiBritain. Nobe kunjalo, tiphatsimandla takhona atizange tivume kutsi sibe titfunywa telivangeli lapho. Ngako satfunyelwa eRhodesia (nyalo lesekutsiwa yiZimbabwe). Nasifika ehhekeni, satfola lesinye sisebenti sahulumende lebesingafuni kutsi singene satsi: “Banicoshile eMalawi. Bala kutsi nihlale eMauritius, nyalo senifuna kutohlala la!” Anne wakhala. Bekubonakala shengatsi kute bekasifuna! Ngaleso sikhatsi ngeva shengatsi ngingabuyela ekhaya eNgilandi. Ekugcineni, labaphetse kutekuphuma nekungena basivumela kutsi silale ehhovisini leligatja kuphela nje nangabe sitawuvela emahhovisini abo lamakhulu ngakusasa. Besidziniwe, kodvwa sachubeka sishiyela tintfo kuJehova. Ngelilanga lelilandzelako ntsambama samangala nasitfola imvume singakagadzi yekutsi sihlale eZimbabwe njengetivakashi. Angiyoze ngiyikhohlwe indlela lengativa ngayo ngalelolanga, ngaciniseka mbamba kutsi Jehova uyasicondzisa.

SABELO LESISHA​—KWENTA UMSEBENTI WASEMALAWI SISEZIMBABWE

Ngina-Anne eBethel leseZimbabwe nga-1968

Egatjeni laseZimbabwe, ngabelwa kutsi ngisebente eHhovisini Lemsebenti, ngibuke umsebenti lowentiwa eMalawi naseMozambique. Bazalwane bebaphatfwa kabi kakhulu eMalawi. Lenye incenye yemsebenti wami bekukuhumusha umbiko lebewutfunyelwa babonisi labajikeletako baseMalawi. Ngalelinye lilanga ngisebenta ebusuku, ngakhala nangifundza ngekuphatfwa kabi bazalwane betfu nabodzadze lababhekana nako. * Ngesikhatsi lesifanako, kwangikhutsata kakhulu kubona kwetsembeka kwabo, kukholwa kwabo kanye nekucinisela kwabo.​—2 Khor. 6:4, 5.

Senta konkhe lebesingakwenta kuze sisite bazalwane labasala eMalawi nalabo lababalekela eMozambique kuze batfole imfundvo lesekelwe eBhayibhelini. Licembu lebahumushi besiChichewa, lokululwimi lolukhulunywa kakhulu eMalawi, latfutsela eZimbabwe eplazini lelikhulu lalomunye umzalwane. Lomzalwane wabakhela tindlu neli-ofisi, futsi bachubeka nemsebenti wabo lobalulekile wekuhumusha tincwadzi letisekelwe eBhayibhelini.

Sahlela kutsi babonisi labajikeletako baseMalawi bete eZimbabwe njalo ngemnyaka emhlanganweni wesifundza. Bebafike batfole luhlaka lwetinkhulumo temhlangano wesifundza. Nasebabuyela eMalawi, bebetama kucocela bazalwane babo loko labakutfolile. Ngalomunye umnyaka ngesikhatsi bavakashe eZimbabwe, sahlela kutsi kube neSikolwa Semsebenti WeMbuso kuze sikhutsate lababonisi labajikeletako.

Ngetfula inkhulumo ngesiChichewa emhlanganweni wesifundza eZimbabwe lebewungesiChichewa/siShona

NgaFebruary 1975, ngavakashela bazalwane baseMalawi lebebabalekele etinkambu taseMozambique. Labazalwane bebahambisana nenhlangano yaJehova, lokufaka ekhatsi kuba nesigungu salabadzala belibandla. Labazalwane bebahlele kutsi kube netintfo letinyenti letitawucinisa kukholwa kwabo letifaka ekhatsi kuniketa tikhulumo telinyenti, kucoca ngembhalo welusuku nange-Sicongosekulindza kanye nekuba nemihlangano yesigodzi. Bebahlele letinkambu njengasemhlanganweni wesifundza. Bekunelitiko letekuhlanta, lekwaba kudla nalelibuke tekuphepha. Labazalwane labetsembekile bafeza lokunyenti basitwa nguJehova futsi ngajika ngikhutsateke kakhulu.

Ngasekupheleni kwabo-1970, ligatja laseZambia lacala kunakekela bazalwane baseMalawi. Nobe kunjalo, bengihlale ngicabanga ngebazalwane baseMalawi futsi bengibathantazela njengobe nebazalwane labanyenti bebenta. Njengobe besengililunga leKomidi Yeligatja laseZimbabwe, besivame kuhlangana nebazalwane basendlunkhulu kanye nebazalwane labaholako eMalawi, eSouth Africa, naseZambia. Ngaso sonkhe sikhatsi besibuta umbuto lofanako lotsi, “Yini lenye lesingayentela bazalwane baseMalawi?”

Njengobe sikhatsi sichubeka, besekubancono kuphatfwa kabi eMalawi. Bazalwane lebebabalekile kulelive besebabuya, kantsi labo bebasele besekukuncane kuphatfwa kabi bebabhekana nako. Emave labomakhelwane besekabavumela boFakazi kutsi bashumayele futsi bahlangane ndzawonye. IMozambique yalandzela nga-1991. Kodvwa besisolo sitibuta, ‘Batawukhululeka nini BoFakazi BaJehova eMalawi?’

KUBUYELA EMALAWI

Simo setepolitiki sagcine sishintjile eMalawi, futsi nga-1993 BoFakazi BaJehova baba semtsetfweni. Ngekushesha ngemuva kwaloko bengicoca nalomunye umzalwane lositfunywa selivangeli futsi wangibuta watsi, “Nitawubuyela yini eMalawi?” Ngaleso sikhatsi bengineminyaka lengu-59. Ngako ngamphendvula ngatsi, “Cha, sengikhulile!” Nobe kunjalo, ngalelolanga satfola umlayeto lovela eSigungwini Lesibusako usicela kutsi sibuyele eMalawi.

Besisitsandza sabelo setfu eZimbabwe ngako lesi bekusincumo lesimatima. Besesijwayele futsi sinebangani labakahle lebesesinabo sikhatsi lesidze. Ngemusa, Sigungu Lesibusako satsi singahlala eZimbabwe nangabe sifuna. Ngako besingakhetsa kwenta loko lesikufunako futsi sihlale eZimbabwe. Kodvwa ngacabanga nga-Abrahama naSara labalalela sicondziso saJehova futsi bashiya likhaya labo nanobe sebakhulile.​—Gen. 12:1-5.

Sancuma kulalela sicondziso senhlangano yaJehova futsi sabuyela eMalawi ngaFebruary 1, 1995, lokulilanga lelifanako nalelo lesafika ngalo eminyakeni lengu-28 lebeyendlulile. Kwakhiwa iKomidi Yeligatja, bekunami nebazalwane lababili futsi ngekushesha sacala kuhlela umsebenti waBoFakazi BaJehova kulelive.

JEHOVA UYAKHULISA

Kujabulisa kakhulu kubona indlela Jehova lawukhulise ngayo lomsebenti! Nga-1993 bekunebamemeteli labangaba ngu-30 000, kodvwa nga-1998 besebangetulu kwa-42 000. * Sigungu Lesibusako savuma kutsi kube nelihhovisi leligatja lelisha lebelitawusita kulomsebenti lomkhulu lebekufanele wentiwe. Ngako satfola indzawo eLilongwe lengema-hectare langu-12 futsi ngacelwa kutsi ngibe sekomidini yekwakha.

UMzalwane Guy Pierce lobekaLilunga leSigungu Lesibusako wabeka inkhulumo ngesikhatsi kuniketelwa letakhiwo letinsha ngaMay 2001. BekunaboFakazi labangetulu kwa-2 000, linyenti labo belibhajatiswe eminyakeni lengetulu kwalengu-40 leyendlulile. Labazalwane nabodzadze labetsembekile bebabeketele iminyaka ngesikhatsi baphatfwa kabi nabasavinjelwe. Bebanemali lencane kodvwa bebanekukholwa lokucinile nebuhlobo lobuhle naJehova. Bebajabulile njengobe bahamba babuka leBethel lensha. Nobe ngukuphi lapho bebaya khona bebahlabela tingoma teMbuso ngelulwimi lwase-Africa, lokwenta kutsi wonkhe lomsebenti ungitsintse kakhulu enhlitiyweni kwendlula nobe yini lengike ngayibona. Kwaba bufakazi bekutsi Jehova ubabusisa kakhulu labo labahlala betsembekile kuye ngisho bavivinywa.

Ngemuva kwekutsi kwakhiwa kweligatja sekuphelile, ngajabula ngekwemukela tabelo tekuniketela emaHholwa eMbuso. Emabandla aseMalawi asitakala kuloluhlelo lwekwakha emaHholwa eMbuso emaveni lapho khona bazalwane banemali lencane. Ngaphambili, lamanye emabandla bewahlangana etakhiweni letakhiwe ngetihlahla tagomu. Bebafulela ngetjani futsi bebakha emabhentji lamadze ngeludzaka. Nyalo, besebasebenta ngemdlandla babhaka titini ngemafolomu labatakhele wona, futsi bakha emaHholwa eMbuso lamahle. Kodvwa solo batsandza emabhentji ngobe batsi kungahlala bantfu labanyenti ebhentjini!

Kungijabulise kakhulu kubona Jehova asita bantfu kutsi babe nebuhlobo lobucinile naye. Kungijabulisile nekubona bazalwane labasebasha base-Africa batinikela ngekutitsandzela kuze basite, futsi bafundze tintfo letinyenti kulokuceceshwa labakutfola enhlanganweni yaJehova nalabakutfole ngekwenta leminye imisebenti. Ngenca yaloko bakhonile kwenta leminye imisebentini leminyenti njengekusita eBethel nasebandleni. Emabandla aphindze aciniswa kakhulu babonisi labajikeletako bakulelive futsi linyenti labo belishadile. Nanobe bantfu labanyenti lokufaka ekhatsi lamanye emalunga emndeni balindzela kutsi babe nebantfwana kodvwa labazalwane nabodzadze bakhetse kungabi nabo kulesikhatsi kuze bentele Jehova lokunyenti.

ANGITISOLI NGETINCUMO TAMI

Ngina-Anne eBethel leseBritain

Ngemuva kweminyaka lengu-52 sise-Africa, ngacala kugula. IKomidi Yeligatja yacela kutsi sitfutsele eBritain futsi Sigungu Lesibusako savuma. Seva buhlungu nasekufanele sihambe esabelweni setfu lebesisitsandza, kodvwa umndeni waseBethel leseBritain uyachubeka usinakekela kahle njengobe sesikhulile.

Ngiyaciniseka kutsi kuvumela Jehova acondzise kuphila kwami kwaba sincumo lesincono kakhulu lengasenta. Kube ngenta tintfo ngendlela yami ngabe kuphila kwami kwehlukile kuloku lengikuphilako nyalo. Jehova bakasolo ati kutsi yini lengiyidzingako kuze ‘kuphila kwami kuphumelele.’ (Taga 3:5, 6) Nangiselijaha, bengikutsandza kufundza ngemsebenti lowentiwa enkapaneni lenkhulu. Kodvwa Jehova unginike umsebenti loncono kakhulu nalongenetisako. Kimi, kukhonta Jehova bekusolo kungenetisa kakhulu futsi nanyalo kusenjalo!

^ Umlandvo waBoFakazi BaJehova eMalawi uyatfolakala encwadzini letsi, INcwadi Yonyaka YoFakazi BakaJehova Ka-1999 emakh. 148-223, letfolakala ngesiZulu.

^ Nyalo kunebamemeteli labangetulu kwa-100 000 eMalawi.