Yani kulokufunako

Yani kulokucuketfwe

Funani UMbuso, Hhayi Umcebo

Funani UMbuso, Hhayi Umcebo

“Chubekani nifuna uMbuso [waNkulunkulu], futsi letintfo nitawengetelwa tona.”​—LUKHA 12:31.

TINGOMA: 40, 98

1. Uyini umehluko emkhatsini walesikudzingako kanye nalesikufunako?

BATSI tintfo umuntfu latidzingako timbalwa, kodvwa tintfo latifunako atipheli. Kubonakala shengatsi bantfu labanyenti abawuboni umehluko emkhatsini wetintfo labatidzingako kanye netintfo labatifunako. Uyini umehluko? “Intfo loyidzingako” kufanele kutsi ube nayo ngobe ilusito ekuphileni kwakho. Kudla, kwekwembatsa kanye nendzawo yekuhlala kutintfo lesitidzingako. “Intfo loyifunako” yintfo lojabulako ngekuba nayo kodvwa ayikabaluleki ekuphileni kwakho.

2. Yini bantfu labayifunako?

2 Tintfo bantfu labatifunako atifani, kuye ngekutsi bahlala kuphi. Emaveni lasatfutfuka, bantfu labanyenti basebentela kutsi bamane nje batsenge makhalekhikhini, sidududu nobe insimu lencane. Emaveni lanjingile, bantfu labanyenti bafuna kutsenga timphahla takanokusho, sithabathaba sendlu, nobe imoto ledule kakhulu. Kunobe ngusiphi simo, ingoti lekhona silingo sekutsandza umcebo, kufuna lokwengetiwe ngisho nobe sikudzinga nobe singakudzingi, ngisho nobe sinayo imali nobe site.

SICAPHELE SILINGO SEKUTSANDZA UMCEBO

3. Kuyini kutsandza umcebo?

3 Kuyini kutsandza umcebo? Kunaka kakhulu umcebo kunekunaka tintfo letiphatselene nebuhlobo betfu naNkulunkulu. Kutsandza umcebo kuhambisana nekufuna tintfo letitsandvwa nguwe kanye netintfo letita kucala kuwe. Kusenta silangatelele kuba nemcebo lomnyenti. Umuntfu lotsandza umcebo kungenteka ute imali lenyenti nobe akatsengi tintfo letibita kakhulu. Ngisho nebantfu labaphuyile bangabanjwa ngulolugibe lwekutsandza umcebo.​—Heb. 13:5.

4. Sathane usisebentisa njani “sifiso semehlo”?

4 Sathane usebentisa tekutsengiselana kute asente sicabange kutsi kuba nemcebo lomnyenti kutasenta sijabule ekuphileni. Uyakwati nekukhanga “sifiso semehlo.” (1 Joh. 2:15-17; Gen. 3:6; Taga 27:20) Lelive linato tonkhe tinhlobo temcebo, lomunye muhle kani lomunye awusho lutfo kodvwa uyakhanga. Wake wayitsenga yini intfo letsite ube ungayidzingi, kodvwa ngobe nje uyibone ikhangiswa nobe uyibone esitolo? Wabese uyabona yini kutsi bewungaphila kuphila kwakho konkhe ngaphandle kwayo? Letintfo letingasho lutfo letifana naleti tingasibangela tinkinga ekuphileni kwetfu futsi tisicedze nemandla. Tingaba silingo kitsi futsi tiphatamise luhlelo lwetfu lwekudadisha liBhayibheli, kulungiselela nekuya emihlanganweni kanye nekuhlanganyela emsebentini wekushumayela. Khumbula, umphostoli Johane wecwayisa watsi: “Live liyendlula kanye nesifiso salo.”

5. Kungentekani kulabo labasebentela kuba nemcebo lomnyenti?

5 Sathane ufuna kutsi sibe tigcila teMcebo kunekutsi sisebentele Jehova. (Mat. 6:24) Labo labasebentela kuba nemcebo lomnyenti bagcine sebaphila imphilo lengasho lutfo ngobe batichaza bona nobe baphile imphilo lebuhlungu nalenekudvumateka, futsi lokubuhlungu kutsi bagcina bete buhlobo naNkulunkulu. (1 Thim. 6:9, 10; Semb. 3:17) Kunjengobe Jesu asho emfanekisweni wakhe wemhlanyeli. Nangabe umlayeto weMbuso ‘uwela emanyeveni.  . . , kufisa tonkhe letinye tintfo kuyefika kuwuminyetele, bese awusatseli.’​—Mak. 4:14, 18, 19.

6. Yini lesiyifundzako kuBharuki?

6 Cabanga ngaBharuki, mabhalane waJeremiya umphrofethi. Njengobe kubhujiswa kweliJerusalema bekusondzela, Bharuki wabese ucala ‘kutifunela tintfo letinkhulu,’ lobekutintfo letingeke tihlale njalo. Yinye intfo lebekufanele Bharuki afise kuyitfola, nguloko Jehova lamtsembisa kona nakatsi: “Ngiyawukwenta uphunyule kanye nemphilo yakho.” (Jer. 45:1-5) Kuliciniso kutsi Nkulunkulu nakaletsa imbhubhiso kulelidolobha abengeke ashiye lutfo kodvwa abetawubhubhisa konkhe. (Jer. 20:5) Njengobe kuphela kwalelive kusondzela, lesi akusiso sikhatsi sekutsi sicokelele umcebo lomnyenti. Akukafaneli sicabange kutsi tintfo lesinato, ngisho nobe tiligugu kangakanani, titawusindza kanye natsi ngesikhatsi sekuhlupheka lokukhulu.​—Taga 11:4; Mat. 24:21, 22; Luk. 12:15.

7. Yini lesitawucoca ngayo, futsi kungani?

7 Jesu waseluleka kahle mayelana nendlela yekutfola tintfo lesitidzingako ekuphileni ngaphandle kwekuphatamiseka, kutsandza umcebo nobe kutikhatsata kakhulu kube kute sidzingo sekwenta njalo. Lomyalo wawusho eNshumayelweni yaseNtsabeni. (Mat. 6:19-21) Akesifundze ngencenye yawo lekuMatewu 6:25-34 futsi sicoce ngayo. Loko kutasenta kutsi siciniseke ngekutsi ‘sichubeke sifuna uMbuso,’ hhayi umcebo.​Luk. 12:31.

JEHOVA UYATINAKEKELA TIDZINGO TETFU TENYAMA

8, 9. (a) Kungani kungakafaneli sikhatsateke kakhulu ngetintfo lesitidzingako? (b) Yini Jesu labeyati ngebantfu kanye netidzingo tabo?

8 Fundza Matewu 6:25. Jesu watsi kulabo labebamlalele ‘bangakhatsateki ngekuphila kwabo,’ loko kufana nekutsi wabatjela kutsi “bangacabangi kakhulu.” Phela bebakhatsatwa tintfo lobekungakafaneli batikhatsate ngato. Jesu watsi bakuyekele loko futsi abenesizatfu lesihle. Akungabateki kutsi kukhatsateka nobe kucabanga kakhulu ngentfo, ngisho siyidzinga mbamba, kungayiphatamisa ingcondvo yemuntfu futsi atikhandze angasatinaki tintfo letibaluleke kakhulu ekuphileni kwakhe. Ngesizatfu sekutsi Jesu abekhatsateka ngebafundzi bakhe, wabecwayisa emahlandla lamane ngalomkhuba loyingoti enshumayelweni yakhe.​—Mat. 6:27, 28, 31, 34.

9 Jesu bekasho kutsini nakatsi singakhatsateki ngekutsi sitawudlani, sitawunatsani nobe sitawembatsani? Leti akusito yini tintfo lesitidzinga kakhulu ekuphileni? Sitidzinga mbamba! Nangabe sehluleka kutfola letidzingo leti, angeke yini sesikhatsateke? Angeke sihlale singakhatsateki futsi Jesu bekakwati loko. Phela bekaticaphela tidzingo tebantfu telilanga nelilanga. Jesu bekati nekutsi bafundzi bakhe batawubhekana nebumatima njengobe labanye batawube baphila “emalangeni ekugcina” lapho khona batawubhekana ‘netikhatsi letibucayi lokumatima kubhekana nato.’ (2 Thim. 3:1) Letimo tifaka ekhatsi kuswelakala kwemsebenti, kudula kwetintfo, kuswelakala kwekudla, kanye nebuphuya. Nobe kunjalo, Jesu bekati kutsi ‘kuphila kubaluleke kwendlula kudla, nemtimba kwendlula kwekwembatsa.’

10. Ngesikhatsi Jesu afundzisa balandzeli bakhe kuthantaza, watsi yini lokufanele ibaluleke kakhulu ekuphileni kwabo?

10 Nakasacala inshumayelo yakhe, Jesu wafundzisa labebamlalele kutsi bacelele tidzingo tabo tenyama kuBabe wabo wasezulwini. Watsi babothantaza ngalendlela: “Siphe sinkhwa setfu salamuhla.” (Mat. 6:11) Ngalelinye lilanga wakubeka kanje: “Siphe lamuhla sinkhwa setfu kuye ngetidzingo tetfu.” (Luk. 11:3) Kepha lomyalo awusho kutsi sekufanele sihlale sicabanga ngetidzingo tetfu tenyama. Kulomthantazo losibonelo, lakubeka embili Jesu kutsi sicele uMbuso waNkulunkulu kutsi ute. (Mat. 6:10; Luk. 11:2) Kuze tilaleli takhe tingakhatsateki, Jesu wabese ukhuluma ngelikhono laJehova lekuba nguMuphi.

11, 12. Yini lesiyifundzako ngendlela Jehova lanakekela ngayo tinyoni? (Buka sitfombe lesisekucaleni kwalesihloko.)

11 Fundza Matewu 6:26. Kufanele ‘sinakisise tinyoni.’ Nobe tinyoni titilwane letincane, tidla titselo, tinhlavu, tilokatana nobe tibungu letinyenti. Ngisho nobe tinemtimba lomncane, tidla silinganiso lesingetulu kwesebantfu. Kodvwa atilimi kute titfole kudla. Jehova utinika konkhe letikudzingako. (Hla. 147:9) Loko akusho kutsi ukufaka emlonyeni wato! Kudla kwato kunyenti, kuphela nje kufanele tikufune.

12 Jesu bekati kutsi uYise bekangeke anakekele tinyoni bese uyehluleka kwenta lokufanako ngetidzingo tebantfu. [1] (1 Phet. 5:6, 7) Nkulunkulu angeke asifake kudla emilonyeni yetfu, kodvwa angayibusisa imetamo yetfu yekulima kute sitfole lokuya etfunjini nobe yekusebenta kute sitfole imali yekutsenga tintfo lesitidzingako lilanga nelilanga. Nakudzingeka, angabakhutsata labanye kutsi basiphe loko labanako. Ngisho nobe Jesu angazange asho kutsi Jehova ulungisele tinyoni indzawo yekuhlala, kodvwa utinike imivelo, emakhono kanye netintfo letitidzingako kute takhe tidleke. Ngendlela lefanako, natsi nemindeni yetfu Jehova angasisita kutsi sitfole indzawo lekahle yekuhlala.

13. Yini lefakazela kutsi sibaluleke kakhulu kwendlula tinyoni?

13 Jesu wabuta labo labebamlalele watsi: “Nine anikabaluleki yini kwendlula [tinyoni]?” Akungabateki kutsi Jesu abecabanga ngaloko labekatakwentela bantfu madvutane, kunikela ngekuphila kwakhe. (Catsanisa naLukha 12:6, 7) Inhlawulo yaKhristu ayentelwanga letinye tidalwa. Jesu wafela tsine kute sijabulele kuphila phakadze, akazange afele tinyoni.​—Mat. 20:28.

14. Yini langeke akhone kuyenta umuntfu lokhatsateka kakhulu?

14 Fundza Matewu 6:27. Pho Jesu bekasho kutsini nakatsi umuntfu angeke engete umzuzu ekuphileni kwakhe ngekukhatsateka? Kukhatsateka ngetintfo lesitidzinga onkhe malanga angeke kwengete emalanga ekuphileni kwetfu. Kunaloko, kukhatsateka kakhulu kutawunciphisa emalanga etfu ekuphila.

15, 16. (a) Yini lesiyifundzako endleleni Jehova lanakekela ngayo timbali tesiganga? (Buka sitfombe lesisekucaleni kwalesihloko.) (b) Ngumiphi imibuto lokufanele sitibute yona, futsi leni?

15 Fundza Matewu 6:28-30. Ngubani longakutsandzi kugcoka kahle, ikakhulukati nakaya emihlanganweni lemincane nalemikhulu, esifundvweni nobe emsebentini wekushumayela? Kepha, kufanele yini kutsi ‘sitikhatsate ngekwekwembatsa?’ Jesu uphindze asente sinake indalo yaJehova. Kulendzaba, singafundza lokunyenti nasibuka “timbali tesiganga.” Atidzingi kutfola umtiya nenyalitsi kute titfunge nobe teluke lokutsite kute titembatsise. Kodvwa imibala yato mihle kangangekutsi lingashona solo ubukana nato! Ngisho “naSolomoni ebukhatikhatini bakhe abengembatsi njengato.”

16 Weve kahle lamavi aJesu latsi: “Nangabe Nkulunkulu atembatsisa ngalendlela timbali tesiganga. . . , ngeke yini anembatsise kakhulu nine leninekukholwa lokungakacini?” Noma kanjani utanembatsisa. Kodvwa balandzeli baJesu bebanekukholwa lokuncane. (Mat. 8:26; 14:31; 16:8; 17:20) Bebadzinga kukholwa lokucinile kanye nekumetsemba Jehova. Kutsiwani ngatsi? Setsemba kangakanani kutsi Jehova unaso sifiso kanye nelikhono lekuba ngumuphi wetfu?

17. Yini lengalimata buhlobo betfu naJehova?

17 Fundza Matewu 6:31, 32. Tsine akukafaneli silingise “bantfu betive” labangakholelwa kuBabe wasezulwini lositsandzako nalonakekela bonkhe lababeka kucala tintfo letiphatselene neMbuso wakhe ekuphileni kwabo. Kuncwabelanisa “tonkhe letintfo letiphishanekelwa bantfu betive” kungalimata buhlobo betfu naJehova. Kunaloko, singaciniseka ngekutsi nasenta loko Jehova lakufunako, lokukutsi sente tintfo letiphatselene neMbuso wakhe tite kucala ekuphileni kwetfu, utasibusisa. “Kwesaba Nkulunkulu” kufanele kusente senetiseke ngekuba “nekudla, kwekwembatsa nendzawo yekuhlala.”​—1 Thim. 6:6-8.

UMBUSO WANKULUNKULU UTA KUCALA YINI EKUPHILENI KWAKHO?

18. Yini Jehova layatiko ngemuntfu ngamunye, futsi yini latasentela yona?

18 Fundza Matewu 6:33. Balandzeli baKhristu kufanele ngaso sonkhe sikhatsi babeke uMbuso kucala ekuphileni kwabo. Nangabe senta njalo, ‘tonkhe leletinye tintfo sitawengetelwa tona,’ njengobe Jesu asho. Kungani asho njalo? Nakasho tintfo lesitidzinga ekuphileni, kuvesi 32 wachaza watsi: “UYihlo losezulwini uyati kutsi niyatidzinga.” Jehova uyatati tidzingo temuntfu ngamunye mayelana nekudla, kwekwembatsa kanye nendzawo yekuhlala, ngisho nobe tsine sisengakati kutsi siyatidzinga. (Fil. 4:19) Uyati kutsi lokunye kwekwembatsa kwetfu kutawuchamukaphi. Uyakwati kudla lesikudzingako kanye nekutsi sidzinga indzawo lenganani kute sihlale kahle kuye ngekutsi imindeni yetfu inganani. Jehova utawucinisekisa kutsi loko lesikudzinga mbamba siyakutfola.

19. Kungani kungakafaneli sikhatsateke kakhulu ngelikusasa?

19 Fundza Matewu 6:34. Naka kutsi lamavi latsi: “Ningacali nikhatsateke,” Jesu besekawasho kwesibili. Ufuna sikhatsateke ngetidzingo telilanga nelilanga kuphela, sibe siciniseka kutsi Jehova utasisita. Nangabe umuntfu akhatsateka kakhulu ngelikusasa, angagcine etama kutisita yena kunekutsi asitwe nguNkulunkulu, kepha loko kungabulimata buhlobo bakhe naJehova.​—Taga 3:5, 6; Fil. 4:6, 7.

FUNA UMBUSO KUCALA, JEHOVA UTAKWENGETELA KONKHE LOLOKUNYE

Ungakwenta njani kuphila kwakho kube melula kute unake tintfo letiphatselene neMbuso? (Buka sigaba 20)

20. (a) Ngumuphi umgomo longaba nawo ekukhonteni Jehova? (b) Yini longayenta kute kuphila kwakho kube melula?

20 Nangabe udzela tintfo letiphatselene neMbuso kute ufune umcebo, usuke udlala ngesikhatsi. Kufanele sitibekele imigomo ekukhonteni Nkulunkulu. Nasi sibonelo: Ungatfutsela yini ebandleni lelinesidzingo lesikhulu sebamemeteli beMbuso? Ungaba yini lihlahlandlela? Nangabe sewuvele ulihlahlandlela, uke wakucabanga yini kufaka sicelo sekuya eSikolweni Sebavangeli BeMbuso? Ungakhonta yini eBethel emalanga latsite nobe ehhovisini lekuhumusha? Ungaba yini livolontiya ku-LDC (Local Design/Construction) usite ekwakheni emaHholwa eMbuso? Cabanga kutsi yini longayenta kute kuphila kwakho kube melula khona utewusita etintfweni letiphatselene neMbuso. Khuluma naJehova ngemthantazo mayelana nemaphuzu lakulelibhokisi lelinesihloko lesitsi “ Ungakwenta Njani Kuphila Kwakho Kube Melula?,” bese sewutsatsa tinyatselo kute ufeze umgomo wakho.

21. Yini letakusita kutsi usondzele kuJehova?

21 Jesu abenesizatfu lesihle nakatsi asifune kucala uMbuso, hhayi umcebo. Nasenta njalo akukafaneli sikhatsateke ngetintfo lesitidzingako. Nasimetsemba Jehova, sisondzelana kakhulu naye, angeke sente nobe ngabe yini lefunwa ngitsi nobe sitsenge yonkhe intfo lekhangiswa ngulelive ngisho singakhona kuyitsenga. Kwenta kuphila kwetfu kube melula manje, kutasisita kutsi ‘sibambisise kuphila lokungukonakona’ lesikulindzele.​—1 Thim. 6:19.

^ [1] (sigaba 12) Kuze ucondze kutsi kungani ngalesinye sikhatsi Jehova avumela kutsi umKhristu eswele kudla lokwenele, fundza “Imibuto Levela Kubafundzi” ku-Sicongosekulindza saSeptember 15, 2014, likh. 22.