Yani kulokufunako

Yani kulokucuketfwe

Imibuto Levela Kubafundzi

Imibuto Levela Kubafundzi

Kusho kutsini kuhlanganiswa kwemizaca lemibili lokukhulunywa ngako kuHezekeli sehluko 37?

Jehova waniketa Hezekeli umlayeto lotsembisa kuhlanganiswa kwetive taka-Israyeli ngemuva kwekubuyiselwa eVeni Lesetsembiso. Loyo mlayeto uphindze ubiketele kuhlanganiswa kwebantfu baNkulunkulu lokucale kwenteka kulamalanga ekugcina.

Jehova watjela umphrofethi wakhe Hezekeli kutsi abhale kulemizaca lemibili. Kumunye umzaca bekufanele abhale kutsi “LongewakaJuda nema-Israyeli latihlanganise naye,” bese kulona lomunye abhale kutsi “Longewaka-Efrayimu, nalongewakaJosefa nabo bonkhe bendlu yaka-Israyeli labatihlanganise naye.” Lemizaca lemibili bekufanele ibe “ngumzaca munye” esandleni saHezekeli.​—Hez. 37:15-17.

Limelelani ligama lelitsi “Efrayimu”? Inkhosi yekucala Jerobowamu leyayibusa embusweni wasenyakatfo wetive letilishumi, beyivela esiveni saka-Efrayimu lebekusive lesasinemandla ngaleso sikhatsi. (Dut. 33:13, 17; 1 Khos. 11:26) Lesive savela ku-Efrayimu umusa waJosefa. (Num. 1:32, 33) Josefa abetfole sibusiso lesikhetsekile kubabe wakhe Jakobe. Ngako bekufaneleka kutsi lomzaca lomelela tive letilishumi ubitwe ngekutsi ‘ngumzaca wa-Efrayimu.’ Ngesikhatsi Hezekeli abhala lesiphrofetho salemizaca lemibili, umbuso waka-Israyeli wasenyakatfo besewuvele uncotjwe ngema-Asiriya ngemnyaka wa-740 B.C.E. (2 Khos. 17:6) Ngako linyenti lalama-Israyeli beselisakateke kulo lonkhe laseBhabhulona, lebeyincobe uMbuso wase-Asiriya futsi yatsatsa indzawo yawo.

Nga-607 B.C.E., umbuso lowawuseningizimu wetive letimbili kanye nalabo lababaleka enyakatfo baya eningizimu batfunjwelwa eBhabhulona. Emakhosi laseluhlwini lwakaJuda bekatibuse totimbili letive, kantsi futsi baphristi bebahlanganiswa nato, ngobe bebakhonta ethempelini lebeliseJerusalema. (2 Khr. 11:13, 14; 34:30) Ngako bekufaneleka kutsi lombuso wetive letimbili umelelwe ngumzaca ‘lowawuwaka Juda.’

Lemizaca lemibili lengumfanekiso yahlanganiswa nini? Yahlanganiswa ngesikhatsi ema-Israyeli abuyela emuva eJerusalema ayovusetela lithempeli nga-537 B.C.E. Bameleli bembuso wetive letimbili kanye nebembuso wetive letilishumi babuyela emuva kanye kanye. Besekute kwehlukana emkhatsini wemadvodzana aka-Israyeli. (Hez. 37:21, 22) Ema-Israyeli besekaphindze akhonta Jehova ngebunye. Lokuhlanganiswa kwakuke kwabiketelwa baphrofethi lababili bo-Isaya naJeremiya.​—Isa. 11:12, 13; Jer. 31:1, 6, 31.

Nguliphi liciniso lelibalulekile mayelana nekukhonta lokuhlantekile lelivetwa ngulesiphrofetho? Kutsi: Jehova utawenta tikhonti takhe ‘tibe munye.’ (Hez. 37:18, 19) Lesetsembiso sebunye sigcwalisekile yini esikhatsini setfu? Yebo sigcwalisekile. Lesiphrofetho sacala kugcwaliseka nga-1919, ngesikhatsi bantfu baNkulunkulu bahlelwa kabusha kancane kancane futsi bahlanganiswa. Imetamo yaSathane yekubehlukanisa ngalokuphelele yehluleka.

Ngaleso sikhatsi, linyenti lalabo labahlanganiswa belinelitsemba lekuba ngemakhosi nebaphristi ezulwini kanye naJesu. (Semb. 20:6) Ngekwemfanekiso bafana nemzaca wakaJuda. Kodvwa njengobe sikhatsi sichubeka, labanyenti labanelitsemba lekuphila emhlabeni bacala kutihlanganisa nalabagcotjiwe. (Zak. 8:23) Bebafana nemzaca wakaJosefa futsi bebete litsemba lekubusa kanye naKhristu.

Lamuhla lamacembu lamabili akhonta ngebunye njengebantfu baJehova ngephansi kweNkhosi yinye, Jesu Khristu, lokwaphrofethwa ngayo kwatsiwa ‘yinceku yami, Davide.’ (Hez. 37:24, 25) Jesu wathantazela kutsi bonkhe balandzeli bakhe ‘babe munye, njengobe neYise amunye naye, futsi naye amunye neYise.’ * (Joh. 17:20, 21) Jesu waphindze wabiketela kutsi umhlambi wakhe lomncane webalandzeli labagcotjiwe ‘utawuba ngumhlambi munye’ kanye ‘naletinye timvu.’ Bonkhe batawuba ngephansi ‘kwemelusi munye.’ (Joh. 10:16) Lamavi aJesu abuchaza kahle bunye lobukhona emkhatsini webantfu baJehova lamuhla ngisho nobe banematsemba langafanani esikhatsi lesitako.

^ sig. 6 Kuyamangalisa nawunaka indlela yekuchaza Jesu layisebentisa nakakhuluma ngemifanekiso lebeyiyincenye yekubonakala kwekuba khona kwakhe. Kwekucala, wakhuluma ‘ngesisebenti lesetsembekile’ lokulicembu lelincane lalabagcotjiwe lebebatawube bahola. (Mat. 24:45-47) Wabese ukhuluma ngemifanekiso lebeyimayelana nabo bonkhe labo labanelitsemba lekuya ezulwini. (Mat. 25:1-30) Kwekugcina wakhuluma ngalabo labanelitsemba lekuphila emhlabeni labatawusekela bomnakaboKhristu. (Mat. 25:31-46) Ngendlela lefanako, kugcwaliseka kwalesiphrofetho saHezekeli esikhatsini salamuhla kucale kukhombe loko lokutawenteka kulabo labanelitsemba lekuphila ezulwini. Nanobe umbuso wetive letilishumi ungakavami kufanekisela labo labanelitsemba lekuphila emhlabeni, kodvwa lobunye lobuchazwa ngulesiphrofetho busikhumbuta ngebunye lobukhona emkhatsini walabo labanelitsemba lekuphila emhlabeni nalabo labanelitsemba lekuphila ezulwini.