Skip to content

Joven sira—Saida mak Imi sei Halo ho Imi-nia Moris?

Joven sira—Saida mak Imi sei Halo ho Imi-nia Moris?

Joven sira—Saida mak Imi sei Halo ho Imi-nia Moris?

FETO joven ida hatete: “Haʼu hakarak atu iha moris neʼebé diʼak.” Karik Ita mós hakarak moris hanesan neʼe. Maibé, oinsá atu iha “moris neʼebé diʼak”? Jornál, televizaun no rádiu, no mós Ita-nia kolega sira, ka karik mós mestre sira, hatete katak atu hetan susesu, Ita presiza hetan osan barak no iha serbisu neʼebé diʼak.

Maibé, Bíblia fó avizu ba joven sira katak buka rikusoin mak hanesan “hakaʼas an atu kaer anin”. (Eclesiastes 4:4) Razaun ida tansá ida-neʼe loos mak iha joven balu deʼit neʼebé hetan rikusoin no pozisaun diʼak no dala barak sira mós la kontente. Joven ida iha rai-Inglaterra neʼebé hetan edukasaun boot, hatete: “Ida-neʼe hanesan kaixa neʼebé mamuk. Kuandu Ita haree iha laran, la iha buat ida.” Klaru katak, serbisu dala ruma bele halo ema sai riku no iha naran-boot. Maibé, buat sira-neʼe la bele ajuda imi atu kumpre imi-nia presiza atu adora Maromak. (Mateus 5:3) Liután neʼe, 1 Joao 2:17 fó avizu hodi dehan: “Mundu neʼe no domin ba nia sei liu daudaun.” Sin, maski imi hetan susesu iha mundu neʼe, ida-neʼe sei la hela ba nafatin.

Tan neʼe, Eclesiastes 12:1 fó laran-manas ba joven sira hodi dehan: “Hanoin bá ó-nia Kriadór Boot iha ó-nia tempu joven.” Loos duni, dalan diʼak liu hotu atu uza imi-nia moris mak hodi serbí Maromak Jeová. Maibé, ulukliu imi tenke kumpre kritériu atubele halo Maromak nia serbisu. Oinsá mak imi bele kumpre ida-neʼe? Atu halo Maromak nia serbisu, neʼe envolve saida?

Kumpre kritériu atu sai Testemuña ba Jeová

Ulukliu, imi presiza haburas imi-nia hakarak atu serbí Maromak. Tuir loloos, hakarak neʼe la mosu mesak deʼit, maski imi-nia inan-aman mak Testemuña ba Jeová. Imi rasik presiza haburas relasaun diʼak ho Jeová. Joven feto ida hatete: “Halo orasaun beibeik sei ajuda ita atu iha relasaun diʼak ho Jeová.”—Salmo 62:8; Tiago 4:8.

Roma 12:2 fó sai buat ida seluk neʼebé imi presiza halo. Eskritura neʼe dehan: “Hatene loloos buat neʼebé Maromak hakarak, buat neʼebé diʼak, bele simu no loos.” Dala ruma imi laran-rua kona-ba hanorin neʼebé imi simu ka lae? Se nuneʼe, halo tuir Bíblia nia matadalan neʼe hodi buka atu “hatene loloos” se hanorin sira-neʼe mak lia-loos ka lae. Halo riset rasik. Lee Bíblia no livru sira neʼebé esplika kona-ba Bíblia. Maibé, aprende kona-ba Maromak laʼós deʼit katak buka atu sai matenek. Imi presiza uza tempu atu hanoin kleʼan kona-ba buat neʼebé imi lee hodi nuneʼe bele kona duni imi-nia laran. No ida-neʼe sei haburas liután imi-nia domin ba Maromak.—Salmo 1:2, 3.

Tuirmai, koko atu fahe buat neʼebé imi aprende ba ema seluk, hanesan kolega eskola sira. Hakat tuirmai mak hola parte atu haklaken uma ba uma. Kuandu haklaken uma ba uma, karik dala ruma imi sei hasoru imi-nia kolega eskola, no neʼe bele halo imi sai taʼuk. Maibé, Bíblia fó laran-manas ba imi atu “la moe kona-ba evanjellu”. (Roma 1:16) Tuir loloos, imi lori mensajen neʼebé sei salva ema nia moris! Entaun, tansá mak imi sente moe kona-ba neʼe?

Se imi-nia inan-aman mak Testemuña ida, karik imi tuir ona sira atu haklaken. Maibé, imi bele halo buat seluk tan duké tuir deʼit sira ka fahe deʼit livru sira ka lae? Imi rasik bele koʼalia ba uma-naʼin no uza Bíblia atu hanorin sira ka lae? Se imi seidauk halo buat sira-neʼe, diʼak atu husu ajuda husi imi-nia inan-aman ka husi maluk sira neʼebé iha esperiénsia iha kongregasaun. Halo planu atu sai nuʼudar haklaken-naʼin.

Tuirmai, imi-nia laran sei book imi atu halo dedikasaun ba Maromak, neʼe katak imi promete ba Maromak atu halo ninia hakarak husi tempu neʼe ba oin. (Roma 12:1) Maibé imi mós presiza hatudu sai imi-nia dedikasaun ba ema seluk, tanba Maromak hakarak ema hotu atu “haklaken ho ibun no nuneʼe mak hetan maksoin”. (Roma 10:10) Iha loron neʼebé imi atu hetan batizmu, buat primeiru neʼebé imi halo mak fó sai kona-ba imi-nia fiar. Depois neʼe, imi sei hetan batizmu iha bee laran. (Mateus 28:19, 20) Tuir loloos, batizmu mak hakat neʼebé importante tebes. Maibé keta dada an kona-ba hetan batizmu tanba deʼit taʼuk atu halo sala. Se imi buka ajuda husi Maromak, nia sei fó ba imi “kbiit makaʼas” neʼebé la hanesan baibain atu bele apoia imi hamriik metin.—2 Korinto 4:7; 1 Pedro 5:10.

Iha loron neʼebé imi hetan batizmu, imi sai ona Testemuña ba Jeová. (Isaías 43:10) No klaru katak ida-neʼe kona dalan neʼebé imi uza imi-nia moris. Halo dedikasaun ba Maromak envolve ‘hewai imi-nia an rasik’. (Mateus 16:24) Tan neʼe, karik imi presiza husik imi-nia planu balu ka hakarak balu hodi bele “buka uluknanain Maromak nia reinu”. (Mateus 6:33) Hodi halo dedikasaun no hetan batizmu, ida-neʼe loke oportunidade ba imi atu halo serbisu barak tan hodi serbí Maromak. Mai ita koʼalia kona-ba oportunidade balu iha Maromak nia organizasaun.

Oportunidade atu serbí Maromak tempu-tomak

Pioneiru: Ema neʼebé hetan ona batizmu no hatudu ezemplu diʼak mak bele serbí nuʼudar pioneiru, no nia halo planu atu uza oras 70 fulan-fulan hodi haklaken lia-foun diʼak. Kuandu uza oras barak iha serbisu haklaken, ida-neʼe sei ajuda imi atu aumenta imi-nia matenek atu haklaken no hanorin. Pioneiru barak sente ona haksolok hodi ajuda sira-nia estudante Bíblia nian atu hetan batizmu no sai Testemuña ida. La iha serbisu ida iha mundu neʼe neʼebé halo ita haksolok hanesan neʼe!

Atu bele tau matan ba sira-nia presiza loroloron nian, pioneiru barak uza tempu balu atu halo serbisu hodi manán osan. Ema balu halo planu nanis antes sai pioneiru hodi aprende buat balu hanesan badain ka buat seluk tan. Sira balu aprende ida-neʼe iha eskola no balu seluk aprende liuhusi sira-nia inan-aman. Se imi no imi-nia inan-aman sente katak imi presiza hetan treinu liután depois imi ramata eskola sekundária, diʼak atu hanoin-hetan katak imi-nia planu mak laʼós atu hetan osan barak, maibé atu hetan osan neʼebé toʼo hodi apoia imi atu haklaken no serbí Maromak tempu-tomak.

Tuir loloos, buat neʼebé pioneiru sira tau uluk iha sira-nia moris mak laʼós serbisu atu manán osan, maibé sira-nia serbisu haklaken hodi ajuda ema seluk atu hetan moris rohan-laek. Entaun, diʼak atu imi halo planu atu sai pioneiru! Serbí nuʼudar pioneiru sei loke dalan ba imi atu hetan knaar espesiál seluk. Porezemplu, pioneiru balu muda ba área neʼebé presiza haklaken-naʼin barak tan. Balu aprende língua foun hodi serbí iha kongregasaun neʼebé koʼalia língua neʼe, ka serbí iha rai seluk. Sin, hodi serbí nuʼudar pioneiru, ida-neʼe sei lori bensaun barak iha imi-nia moris.

Eskola ba Haklaken-Naʼin Tempu-Tomak: Eskola neʼe laʼo ba fulan rua no fó treinu ba irmaun no irmán sira neʼebé iha esperiénsia barak ona nuʼudar pioneiru. Irmaun-irmán sira-neʼe prontu atu husik sira-nia uma hodi bele serbí iha fatin neʼebé presiza haklaken-naʼin liután. Sira banati-tuir ezemplu husi Jesus Kristu, Haklaken-Naʼin boot liu hotu neʼebé serbí iha rai, hodi hatete: “Haʼu mak neʼe! Haruka haʼu bá.” (Isaías 6:8; Joao 7:29) Tanba sira muda ba fatin neʼebé dook husi sira-nia fatin, karik sira presiza moris simples liu. Karik sira mós presiza aprende kostume foun, tahan klima neʼebé la hanesan iha sira-nia rai, no hahán neʼebé sira la toman atu han. Dala ruma, sira mós presiza aprende língua foun. Eskola neʼe ajuda irmaun no irmán klosan sira no kaben-naʼin sira ho tinan 23 toʼo 65, atu haburas hahalok kristaun nian neʼebé sira presiza iha sira-nia serbisu ba Maromak, no hetan matenek atu bele aumenta sira-nia serbisu iha Jeová nia organizasaun.

Serbisu iha Betel: Ema neʼebé serbí iha Betel mak voluntáriu no sira serbí iha Testemuña ba Jeová nia sukursál ida. Família Betel balu serbisu atu halo livru sira. Balu seluk iha knaar hanesan tau matan ba uma Betel no ekipamentu sira, ka tau matan ba família Betel nia presiza. Knaar hotu iha Betel mak serbisu sagradu ba Jeová. Liután neʼe, sira neʼebé serbí iha Betel sente haksolok hodi hatene katak buat naran deʼit neʼebé sira halo, ida-neʼe ajuda duni sira-nia maluk sira iha mundu tomak.

Dala ruma irmaun-irmán sira neʼebé iha matenek kona-ba knaar ida, hetan konvite atu serbí iha Betel. Maibé, família Betel barak liu mak hetan treinu kuandu sira tama Betel. Serbisu iha Betel laʼós atu manán osan. Família Betel kontente ho ai-han, fatin atu hela, no osan uitoan neʼebé sira simu. Mane joven ida neʼebé serbisu iha Betel dehan: “Ida-neʼe diʼak loos! Dala ruma la fasil atu tuir toman sira iha Betel, maibé serbí iha neʼe lori bensaun barak ba haʼu.”

Serbisu Konstrusaun: Irmaun-irmán balu halo konstrusaun ba tempu tomak. Sira-nia knaar mak atu ajuda harii uma Betel sira no mós Reuniaun-Fatin sira. Serbisu neʼebé sira halo mós serbisu sagradu, no ida-neʼe hanesan ho ema sira neʼebé halo serbisu atu harii templu iha Salomão nia tempu. (1 Reis 8:13-18) Arranju atu tau matan ba sira mós hanesan ho sira neʼebé serbí iha Betel. Sin, irmaun-irmán sira-neʼe iha duni knaar espesiál neʼebé lori hahiʼi ba Jeová nia naran!

Serbí Jeová ho laran tomak

Hodi serbí Jeová mak dalan diʼak liu hotu atu uza imi-nia moris. Entaun, diʼak atu halo planu hodi serbí Maromak tempu-tomak. Koʼalia kona-ba neʼe ho imi-nia inan-aman, katuas sira iha kongregasaun, no mós katuas área nian. Se imi gosta atu serbí iha Betel, ka tuir Eskola ba Haklaken-Naʼin Tempu-Tomak, diʼak atu tuir reuniaun neʼebé sei esplika kona-ba buat sira-neʼe, neʼebé baibain halaʼo iha reuniaun boot sira.

Tuir loloos, laʼós ema hotu bele kumpre kritériu ka bele serbí tempu-tomak. Dala ruma problema saúde nian, osan ka responsabilidade iha família laran hanetik imi atu serbí Maromak tempu-tomak. Maski nuneʼe, ema kristaun hotu presiza halo tuir Bíblia nia mandamentu neʼebé dehan: “Ó sei hadomi Naʼi, ó-nia Maromak ho neon ho laran, . . . ho ó-nia hanoin tomak.” (Lucas 10:27) Jeová hakarak imi atu hakaʼas an hodi halo buat neʼebé imi bele hodi tuir imi-nia situasaun. Entaun, hakaʼas an atu tau uluk Jeová nia serbisu iha imi-nia moris. Halo planu neʼebé imi bele kumpre. Sin, se imi ‘hanoin bá imi-nia Kriadór Boot iha imi-nia tempu joven’, imi sei hetan bensaun ba nafatin!

Se la iha informasaun kona-ba tradusaun Bíblia nian, eskritura husi parte iha Bíblia neʼebé hakerek iha lia-ebraiku foti husi Tradusaun Mundu Foun husi Eskritura Sagrada ho Referénsia (MF) iha lia-inglés; no eskritura husi parte iha Bíblia neʼebé hakerek iha lia-gregu foti husi Liafuan diak ba imi—segunda edisaun, hodi hakerek tuir ortografia ofisiál.