Skip to content

“Desportu neʼebé lori perigu”—Ita bele halo ida-neʼe ka lae?

“Desportu neʼebé lori perigu”—Ita bele halo ida-neʼe ka lae?

Bíblia nia hanorin

“Desportu neʼebé lori perigu”—Ita bele halo ida-neʼe ka lae?

OHIN LORON EMA BARAK PARTISIPA IHA ATIVIDADE HANESAN HAKSOIT HUSI AVIAUN HO PARAKEDISTA, HAKSOIT TUN HUSI FOHO-LOLON HODI UZA TALI, SAʼE BERO KIʼIK HODI TUN HUSI BEE-TUDAK, NO NANI HAMUTUK HO TUBARAUN.”—JORNÁL WILLOW GLEN RESIDENT.

KOMENTÁRIU neʼe hatudu kona-ba desportu sira neʼebé agora ema barak gosta atu halo. Ohin loron ema barak gosta liután atividade hanesan haksoit husi aviaun, saʼe ba foho neʼebé jelu, saʼe parakedista no BASE jumping * ka haksoit husi fatin aas. Neʼe hatudu buat neʼebé ema gosta iha mundu mak perigu tebes. Ema mós gosta halimar Snowboards, bisikleta foho nian, skateboards, no rollerblade atu hatudu sai sira-nia kbiit hodi saʼe foho ka fatuk-lolon neʼebé aas liu no mós hodi haksoit dook liu. Hanesan revista ida naran Time hatete, agora “desportu neʼebé lori perigu” ba partisipante sira sai populár. Neʼe hatudu katak ema rihun ba rihun, inklui atleta profisionál no ema baibain, hakarak atu “halo buat neʼebé lori risku no hamosu taʼuk hodi koko sira-nia abilidade no kbiit”.

Maski desportu sira-neʼe sai populár, maibé risku ba ema nia vida mós aumenta barak liután. Ema barak hetan asidente no kanek husi desportu sira neʼebé lori perigu. Iha tinan 1997 iha Estadus Unidus, vítima sira neʼebé kanek no hetan tratamentu iha emerjénsia tanba halimar skateboard aumenta porsentu 33 liu, halimar snowboard porsentu 31, no hetan asidente tanba saʼe foho porsentu 20. No kona-ba desportu perigu seluk, ninia konsekuénsia mak aat liu no ema mate aumenta barak. Ema sira neʼebé halo desportu sira-neʼe hatene didiʼak kona-ba perigu neʼe. Feto ida neʼebé hola parte iha desportu ski neʼebé perigu hatete: “Haʼu sempre hanoin katak haʼu bele mate.” Ema profisionál ida neʼebé halimar snowboard hatete: ‘Se Ita la hetan asidente ka kanek, neʼe katak Ita la esforsu an.’

Hodi hatene kona-ba faktu sira-neʼe, ema Kristaun presiza hanoin saida kona-ba hola parte iha desportu sira hanesan neʼe? Oinsá mak Bíblia ajuda ita atu foti desizaun kona-ba desportu neʼebé perigu? Kuandu ita komprende didiʼak Maromak nia haree kona-ba moris sagradu, neʼe sei ajuda ita atu hatán ba pergunta sira-neʼe.

Maromak nia haree kona-ba moris

Bíblia hatete mai ita katak Jeová mak “hun ba moris”. (Salmo 36:9) Nia laʼós kria deʼit ema, nia mós tau matan mai ita hodi fó buat neʼebé ita presiza atu bele moris haksolok. (Salmo 139:14; Apóstolu 14:16, 17; 17:24-28) Tan neʼe, lójiku atu hanoin katak nia hakarak ita atu tau matan didiʼak ba buat neʼebé nia fó mai ita ho laran-diʼak. Ukun-Fuan no prinsípiu sira neʼebé nia fó ba nasaun Izraél ajuda ita atu hafolin ita-nia moris.

Moisés nia Ukun-Fuan fó orden ba ema ida-idak atu halo buat ruma hodi proteje ema seluk nia moris. Se ema ida la halo tuir no ema seluk mate, ema neʼebé la halo buat ruma atu prevene asidente sei hetan sala kona-ba ema nia raan. Porezemplu, uma-naʼin sira hetan mandamentu atu halo moru badak iha sira-nia uma-kakuluk kuandu sira harii uma foun. Se uma-naʼin ida la halo tuir, no ema ida monu husi uma-kakuluk no mate, uma-naʼin neʼe hetan sala kona-ba ema nia raan. (Deuteronómio 22:8) Se karau ida derrepente deʼit tuku ema ida toʼo mate, ninia naʼin sei livre husi sala kona-ba ema nia raan. Maibé se karau neʼe mak siʼak ka perigu no ninia naʼin hetan ona avizu maibé nia la haree didiʼak karau neʼe, no karau neʼe tuku mate ema ida, entaun karau nia naʼin sei hetan sala kona-ba ema neʼe nia raan no mós bele hetan kastigu-mate. (Éxodo 21:28, 29) Tanba moris mak folin-boot ba Jeová, ninia Ukun-Fuan mós haruka ema atu tau matan no proteje moris.

Maromak nia atan sira iha tempu uluk mós fiar katak prinsípiu sira-neʼe bele aplika ba situasaun oioin neʼebé lori perigu ba sira-nia an. Iha istória ida iha Bíblia, David “hakarak tebes atu hemu bee husi tanke neʼebé besik portaun Belein”. Iha tempu neʼebá ema Filístia mak okupa Belein. Soldadu naʼin-tolu rona buat neʼebé David hakarak. Entaun sira tama ba sidade neʼe no foti bee hodi lori ba David. Saida mak David halo? Nia lakohi hemu bee neʼe no nia fakar ba rai. Nia hatete: “Haʼu sei nunka hemu bee neʼe tanba haʼu hamtaʼuk Maromak! Haʼu sei la hemu raan husi mane sira neʼebé tau sira-nia moris iha perigu laran hodi kuru bee neʼe ba haʼu.” (1 Krónikas 11:17-19) David lakohi tau sira-nia moris iha perigu laran tan deʼit atu halo nia kontente.

Jesus mós hatudu hahalok hanesan neʼe bainhira Diabu tenta nia, karik liuhusi vizaun ida. Diabu haruka Jesus atu soe an husi templu nia moru aas hodi nuneʼe anju sira sei mai proteje nia atu nia la hetan asidente. Maibé Jesus hatete: “Imi labele koko Jeová, imi-nia Maromak.” (Mateus 4:5-7) Loos duni, David no Jesus rekoñese katak iha Maromak nia haree sala atu halo arbiru buat neʼebé lori perigu ba ema nia moris.

Hodi hanoin kona-ba ezemplu sira-neʼe, karik ita hanoin: ‘Oinsá mak ita bele hatene se desportu ida mak perigu demais? Kuandu ita halo atividade balu neʼebé ita haree la perigu, oinsá mak ita bele tau limite atu la halo buat neʼebé lori risku ba ita-nia an?’

Hanoin kona-ba ninia konsekuénsia

Hodi hanoin didiʼak kona-ba atividade saida deʼit neʼebé karik ita sei halo, neʼe sei ajuda ita atu hetan resposta. Porezemplu, ita bele husu ba ita-nia an: ‘Desportu neʼe lori asidente barak ba ema ka lae? Haʼu hetan ona treinu no uza ekipamentu neʼebé bele proteje haʼu atu la hetan asidente ka lae? Konsekuénsia saida mak haʼu sei hetan se haʼu monu ka haksoit sala ka ekipamentu neʼebé haʼu uza la laʼo ho diʼak? Neʼe sei hamosu asidente kiʼik ka karik asidente neʼebé boot ka mate?’

Kuandu ema Kristaun ida tau ninia moris iha perigu laran tan deʼit atu halo atividade halimar nian, neʼe bele kona ninia relasaun ho Jeová no mós kritériu atu hetan knaar oioin iha kongregasaun. (1 Timóteo 3:2, 8-10; 4:12; Tito 2:6-8) Klaru katak ema Kristaun presiza tetu didiʼak Kriadór nia haree kona-ba moris sagradu iha tempu hotu inklui mós kuandu halo desportu ka halimar.

[Nota-rodapé]

^ par. 4 BASE mak liafuan badak husi building (edifísiu), antenna (antena), span (ponte nia leten), no earth (rai neʼebé naruk ka fatuk aas). Departamentu National Park Service iha Estadus Unidus bandu desportu atu haksoit ho parakedista husi fatin aas hanesan edifísiu aas, ponte no fatuk aas tanba neʼe perigu tebes.