Skip to content

Skip to table of contents

TAHAN HASORU LARAN-TRISTE BAINHIRA EMA MATE

Situasaun neʼebé bele mosu

Situasaun neʼebé bele mosu

Matenek-naʼin balu hatete katak iha hakat oioin atu hatudu laran-triste, maibé tuir loloos ema ida-idak nia dalan la hanesan. Neʼe katak maski ema balu la fó sai sentimentu triste ba ema seluk, maibé sira sente triste tebes iha laran. Tuir loloos iha dalan barak atu hatudu sentimentu triste. Ema ida-idak nia hahalok, kultura, esperiénsia moris, no mós oinsá ema neʼe mate, fó impaktu ba dalan neʼebé ema neʼe hatudu ninia laran-triste.

SITUASAUN SEI SAI OINSÁ?

Kuandu ema ida foin mate, sira neʼebé sente laran-triste karik la hatene ho loloos sira sira-nia sentimentu sei sai oinsá. Maski nuneʼe, baibain ema nia sentimentu no susar neʼebé sira hasoru mak atu hanesan deʼit. Haree toʼok ezemplu sira tuirmai:

Susar atu kontrola sentimentu. Karik Ita tanis beibeik, hakarak tebes atu hasoru fali ema neʼebé mate ona no Ita-nia emosaun troka lalais tanba hanoin fali memória sira no mehi kona-ba ema neʼe. Baibain, reasaun primeiru mak sai bilán no la fiar. Tina konta fali ninia reasaun bainhira ninia laʼen Timo mate derrepente deʼit. Nia hatete: “Foufoun haʼu bilán deʼit. Haʼu mós la tanis. Haʼu sente susar atu kontrola haʼu-nia sentimentu toʼo dala ruma halo haʼu susar atu dada iis. Haʼu labele simu realidade katak haʼu-nia laʼen mate ona.”

Hirus, laran-susar, no fó-sala ita-nia an. Aman ida naran Ivan hatete: “Ba tempu balu depois ami-nia oan-mane Eric neʼebé tinan 24 mate, haʼu no haʼu-nia feen Yolanda sente hirus tebes! Tuir loloos, ami la toman atu hirus. Ami mós fó-sala ba ami-nia an tanba ami hanoin tuir loloos ami bele halo buat ruma atu ajuda ami-nia oan.” Mane ida naran Alejandro mós fó-sala ba ninia an bainhira ninia feen mate tanba moras todan, nia hatete: “Foufoun, haʼu hanoin katak Maromak husik haʼu hasoru susar boot neʼe, tanba haʼu mak ema aat. Tuirmai haʼu fó-sala ba haʼu-nia an tanba duun Maromak.” Kostas, neʼebé temi uluk ona, hatete: “Dala ruma, haʼu hirus ba Sofia tanba nia mate. Tuirmai haʼu arrepende an. Neʼe laʼós ninia sala.”

Hanoin sai runguranga. Ba tempu balu, karik Ita bele hanoin arbiru no runguranga. Porezemplu, karik Ita imajina katak Ita bele rona ka haree ema mate neʼe. Ka Ita sente susar atu tau fokus ka hanoin-hetan buat ruma. Tina hatete: “Dala ruma, bainhira koʼalia daudaun ho ema ruma, haʼu-nia hanoin bá fali fatin seluk. Haʼu hanoin beibeik kona-ba tempu neʼebé Timo mate. Tanba susar atu fokus, neʼe aumenta haʼu-nia estrese.”

Hakarak mesamesak. Karik Ita sente hirus ka sente la diʼak bainhira hamutuk ho ema seluk. Kostas hatete: “Haʼu la kontente atu ransu ho kaben-naʼin no mós klosan sira.” Ivan nia feen Yolanda hatete: “Susar tebes atu rona ba ema neʼebé muramura ho sira-nia problema, tanba se kompara ho sira, ami-nia problema boot liu! Ami mós la gosta kuandu inan-aman seluk koʼalia kona-ba saida mak sira-nia oan halo. Haʼu sente kontente ba sira, maibé iha tempu hanesan, susar ba haʼu atu rona ba sira. Haʼu no Ivan komprende katak ami tenke kontinua halaʼo ami-nia moris, maibé ami la iha hakarak no pasiénsia atu konversa ho ema seluk.”

Problema ho saúde. Ita-nia toman kona-ba han, toba no isin bele troka. Aaron hatete: “Durante tinan ida depois haʼu-nia apá mate, susar ba haʼu atu toba. Kalan-kalan haʼu hadeer iha oras neʼebé hanesan hodi hanoin kona-ba tempu neʼebé haʼu-nia apá mate.”

Alejandro mós hetan problema ho ninia saúde, nia hatete: “Haʼu bá konsulta ho doutór ba dala balu, no sira hatete katak haʼu la moras. Haʼu fiar katak laran-triste mak hun ba haʼu-nia problema ho saúde.” Ikusmai sintoma neʼe lakon. Maski nuneʼe, Alejandro nia desizaun atu bá doutór mak matenek. Laran-triste bele estraga ita-nia saúde, moras neʼebé ita iha ona bele sai aat liután, ka hamosu moras seluk.

Susar atu halo serbisu loron-loron nian. Ivan hatete: “Depois Eric mate, ami presiza fó-hatene ba família, belun sira, no mós ba ema seluk, hanesan Eric nia patraun no uma-naʼin. Ami mós presiza prenxe dokumentu oioin. Tuirmai, ami mós tenke haloot Eric nia sasán sira. Ami presiza fokus nafatin maski sente kole iha dalan mentál, emosaun no fíziku.”

Maibé ba ema balu, susar neʼebé boot liu mak atu tau matan ba buat neʼebé ema mate neʼe halo bainhira nia sei moris. Neʼe akontese ba Tina. Nia esplika: “Baibain, Timo mak tau matan ba osan no negósiu. Agora, neʼe mak haʼu-nia responsabilidade, no neʼe halo haʼu estrese liután. Haʼu taʼuk katak haʼu labele halo ida-neʼe ho didiʼak.”

Susar sira neʼebé temi ona hatudu katak la fasil atu tahan hasoru laran-triste. Tuir loloos, sentimentu triste tanba ema neʼebé ita hadomi mate bele sai makaʼas liután, maibé hodi hatene uluk kona-ba neʼe, karik bele ajuda ita atu tahan. Hanoin-hetan mós, laʼós ema hotu hasoru situasaun hotu neʼe. No ita bele sente kmaan hodi hatene katak sentimentu sira-neʼe mak normál.

HAʼU BELE SAI KONTENTE FALI KA LAE?

Situasaun neʼebé bele mosu: Neineik-neineik sentimentu triste sei menus. Neʼe la dehan katak ita haluha ona ema neʼebé mate. Karik dala ruma, sentimentu triste bele mosu derrepente deʼit ka iha tempu espesiál hanesan loron aniversáriu ka loron mate. Maibé ikusmai, ema barak bele kontinua halaʼo fali atividade loron-loron nian. Ida-neʼe bele akontese kuandu hetan apoiu husi família ka belun sira no mós halo tuir hakat sira atu tahan.

Toʼo bainhira? Ema balu sente laran-triste toʼo fulan balu. Ema seluk presiza tinan ida ka rua mak sira foin sente diʼak fali. Ema balu fali presiza tempu barak liután. * Alejandro hatete: “Haʼu sente triste tebetebes durante tinan tolu.”

Hatudu pasiénsia ba Ita-nia an rasik. Hanoin kona-ba loron ohin deʼit, keta kompara Ita-nia situasaun ho ema seluk nian no hanoin-hetan katak sentimentu triste neʼe bele menus. Entaun, iha ka lae buat balu neʼebé Ita bele halo atu hamenus laran-triste?

Sentimentu oioin neʼebé mosu kuandu ema neʼebé Ita hadomi mate mak normál

^ par. 17 Ema balu sente laran-triste makaʼas ba tempu neʼebé naruk toʼo hamosu depresaun. Ema sira-neʼe presiza hetan ajuda husi doutór espesialista kona-ba mentál.