Ochan ta banti te bintik yichʼoje

¿Bin yuʼun ay kʼinetik te ma spasik te testigoetik yuʼun Jehová?

¿Bin yuʼun ay kʼinetik te ma spasik te testigoetik yuʼun Jehová?

 ¿Bin-utʼil ya snaʼik te testigoetik yuʼun Jehová teme lek o ma lek ta pasel jun kʼin?

 Swenta ya snaʼik teme lek o ma lek ta pasel jun kʼin, te testigoetik yuʼun Jehová nail ya yilik te bin ya yal te Bibliae. Ay cheʼoxeb kʼinetik te ya skontrain te bin ya yal te Biblia, jaʼ yuʼun te Testigoetik ma spasik te kʼinetik-abi. Pero ay yantik kʼinetik te jujuntul Testigo ya sta ta nopel teme ya spas o maʼuk, jaʼnax teme ma xkʼopoj yoʼtan yuʼun sok teme maba ya skontrain te bin ya yal te Dios sok te ants winiketike (Hechos 24:16).

 Yame kiltik jojkʼoyeletik te ya yilbeyik skʼoplal te testigoetik yuʼun Jehová swenta ya snaʼik teme lek o ma lek te ya spasik jun kʼin. a

  •   ¿Jaʼbal jun kʼin te maba lokʼem skʼoplal ta Biblia?

     Te bin ya yal te Biblia: «Locʼanic tal ta yohlilic, parte me xawacʼ abahic, xchi te Cajwaltique. Ma me xapiquic te bin bohloben scʼoblal» (2 Corintios 6:15-17).

     Swenta ma jpiktik te bintik boloben skʼoplal, te jaʼ te bintik ma lokʼem skʼoplal ta Biblia, te testigoetik yuʼun Jehová maba ya spasik te kʼinetik te ya xbajt yichʼ albeyel skʼoplal.

     Kʼinetik te snitojbey sba skʼoplal sok te lotil diosetik. Te Jesús jich la yal: «Ha nax me xachʼuhuntay soc ha nax me xawacʼ aba ta aʼbatinel yuʼun te Cajwaltic te Dios awuʼun» (Mateo 4:10). Te testigoetik yuʼun Jehová ya schʼuunik te mantalil ini, jaʼ yuʼun ma spasik te Navidad, te Pascua Florida, te Domingo de Pascua ni jaʼuk te kʼinetik te ya yichʼ pasel ta primero de mayo, melel te kʼinetik ini snitojbey sba skʼoplal sok te lotil diosetik. Jaʼnix jich, ma spasik te kʼinetik ini:

    •  Kwanza. Te Enciclopedia Moderna ya yal te sbiil te kʼin ini «talem ta kʼopil swahili matunda ya kwanzaa (‹sbabial sit awal tsʼunubil›)» te kʼin ini jich ya spasik «bitʼil yantik kʼinetik te ya yichʼ pasel ta África te kʼalal ya stsobik te awal tsʼunubil». Manchukme ay machʼatik ya yalik te maba lokʼem tal ta religión te kʼin ini, ay jun libro te ya spajbey skʼoplal sok jun kʼin te ya spasik ta África te banti te sbabial sit awal tsʼunubil «ya yakʼbeyik te diosetik sok te machʼatik lajem yuʼunik yuʼun ya yalbeyik wokol». Jaʼnix jich ya yal te kʼin ini pajal sok te kʼin Kwanza, melel «ya yalbeyik wokol te machʼatik lajem yuʼunik ta swenta te bendicionetik akʼbotike» (Encyclopedia of African Religion [Enciclopedia de la religión africana]).

      Kwanza

    •  Fiesta del Medio Otoño. Te libro Otras culturas, otras formas de vida, ya yal te kʼalal ya spasik te kʼin ini «te ants winiketik ya yakʼik majtanil ta stojol te U». Jaʼnix jich «te antsetik ya snijan sbaik [...] ta stojol te antsil dios» (Religions of the World—A Comprehensive Encyclopedia of Beliefs and Practices [Religiones del mundo: Enciclopedia exhaustiva de creencias y prácticas]).

    •  Nowruz. «Jun te banti lokʼem tal te kʼin ini jaʼ ta religión zoroastrismo, jaʼ jun kʼajkʼal te chʼultesbil yuʼunik ta calendario zoroástrico. [...] Ya yalik te schʼulel te sik yalaj suj —te Rapithwin— te schʼulel te olil kʼajkʼal te akʼa snakʼ sba ta yeʼtal lum te uetik te kʼalal bayal sik, sok ta skʼajkʼalel Nowruz te kʼalal ya xlokʼ talel, ya yichʼ pasbeyel skʼin ta olil kʼajkʼal jich bitʼil kʼayemik ta spasel te machʼatik ayik ta religión zoroastrismo» (Organización de las Naciones Unidas para la Educación, la Ciencia y la Cultura [Unesco]).

    •  Shab-e Yalda. Te kʼin ini ya yichʼ pasel te kʼalal ya xnajtubxan te ajkʼabal (solsticio de invierno) sok «snitojbey sba skʼoplal sok te yichʼel ta mukʼ te dios Mitra», te dios yuʼun sakal kʼinal (Sufism in the Secret History of Persia [El sufismo en la historia secreta de Persia]). Jaʼnix jich ya yalik te kʼin-abi snitojbey sba skʼoplal sok te diosetik yuʼun Kʼajkʼal te ya yichʼik ta mukʼ te romanoetik sok te griegoetik. b

    •  Día de Acción de Gracias. Pajal sok te kʼin Kwanza, lokʼem tal ta namey kʼinetik te ya spasbeyik te diosetik kʼalal ya stsobeyik sit te yawal stsʼunubik. Te kʼalal kʼax bael te tiempoe, «te iglesiaetik jaʼnix jich jajch spasik te kʼinetik ini» (A Great and Godly Adventure—The Pilgrims and the Myth of the First Thanksgiving [Una gran aventura piadosa: Los peregrinos y el mito del primer día de Acción de Gracias]).

     Kʼinetik ta swenta te bintik schʼuunejik soknix te buena suerte. Te Biblia ya yal te machʼatik ya yakʼbeyik «weʼelil te dios Fortuna [o, Buena Suerte]» jaʼik te machʼatik ya yijkitayik te Jehová (Isaías 65:11). Jaʼ yuʼun te testigoetik yuʼun Jehová maba ya spasik te kʼinetik ini:

    •  Iván Kupala. «Ta swenta te bin schʼuunejike, ya yalik te ta skʼajkʼalel te Iván Kupala, te bintik ay ta Balumilal yalaj xlokʼ te yuʼelik sok yalaj jtatik teme maba ya xiw koʼtantik sok teme ay suerte kuʼuntike» (The A to Z of Belarus [Bielorrusia de la A a la Z]). Ta nailal, te kʼin ini ya yichʼ pasel-a te kʼalal ya xnajtub te kʼajkʼale (solsticio de verano). Pero jich bitʼil ya yal jun enciclopedia, «la skapik sok te kʼin ya spas te Iglesia [te skʼajkʼalel te san Juan Bautista] kʼalal ochik ta jchʼuunjeletik yuʼun Cristo» (Encyclopedia of Contemporary Russian Culture [Enciclopedia de la cultura rusa contemporánea]).

    •  Año Nuevo Lunar (Año Nuevo chino o Año Nuevo coreano). «Ta kʼajkʼaletik-abi, te ants winiketik jaʼ ya skʼanik te ayuk suerte yuʼunik, te ya yichʼik ta mukʼ te diosetik, te chʼulelaletik, sok te yakuk sta stakʼinik ta yachʼil jaʼbile» (Mooncakes and Hungry Ghosts—Festivals of China [Festivales chinos: Pasteles de la luna y fantasmas hambrientos]). Jaʼnix jich ta Año Nuevo coreano «ya yichʼik ta mukʼ te machʼatik lajemix yuʼunik, ay bin ya spasik yuʼun maba ya x-utsʼinotik yuʼun te chopol espirituetik sok yuʼun ya staik suerte ta achʼ jaʼbil, jaʼnix jich ya spasik naʼojel yuʼun ya snaʼik bin ya staik ta achʼ jaʼbil» (Encyclopedia of New Yearʼs Holidays Worldwide [Enciclopedia de las celebraciones de Año Nuevo de todo el mundo]).

      Año Nuevo chino

     Kʼinetik ta swenta te schʼuunejik te aylaj bin kuxul ya xjil kuʼuntik te kʼalal ya xlajotike. Te Biblia ya yal ta jamal te ya xlaj te chʼulelale (Ezequiel 18:4). Jaʼ yuʼun te testigoetik yuʼun Jehová maba ya spasik te kʼinetik te ya yakʼ ta nopel te ma xlaj te chʼulelal jich bitʼil ini:

    •  Skʼinul te machʼatik chamenik. Jich bitʼil ya yal jun enciclopedia, ta kʼajkʼal-abi «ya yichʼ naʼel spisil te machʼatik lajemikixe». Jich ya yalxan: «Ta jaʼbil 500 kʼalal ta jaʼbil 1500 schʼuunejik-a te ya xlokʼik talel ta purgatorio te chʼulelaletik sok te ya yakʼ sbaik ta ilel jich bitʼil yesomba, brujaetik, sapo sok yantikxan, ya xchiknajik ta stojol te machʼa utsʼinotik yuʼun te kʼalal kuxulikto-ae» (New Catholic Encyclopedia [Nueva Enciclopedia Católica]).

    •  Festival Ching Ming sok Festival de los Fantasmas Hambrientos. Ta cheb kʼinetik ini jaʼ ya yichʼ ichʼel ta mukʼ te machʼatik lajemix yuʼunike. Jun libro ya yal te ta kʼin Ching Ming «ya yichʼ akʼel weʼelil sok uchʼbalil, sok ya yichʼ chikʼel takʼin yuʼun jich te machʼatik lajemik maba ya yaʼiyik wiʼnal, takintiʼil sok te ayuk stakʼinik» (Celebrating Life Customs Around the World—From Baby Showers to Funerals [Costumbres de todo el mundo para celebrar la vida: desde baby showers hasta funerales]). Jaʼnix te libro-abi ya yal te machʼatik ya spasik te Festival de los Fantasmas Hambrientos schʼuunejik te «ta u [te ya spasik te kʼine], ta syijilal U, te machʼatik lajemik jaʼlaj nopolxan ayik ta stojol te machʼatik kuxulike. Jaʼ yuʼun ya skʼan te ay bin ya spasik yuʼun ma x-utsʼinotik yuʼun sok te yakuk yichʼik ta mukʼe».

    •  Chuseok. Jich bitʼil ya yal jun libro, ta kʼin ini te ya spasik ta Corea «ya yakʼbeyik sweʼel sok vino te schʼulel te machʼatik lajemikixe». Te kʼalal jich ya spasik ya yakʼik ta ilel «te schʼuunejik te aylaj bin kuxul ya xjil yuʼun te machʼatik ya xlajike» (The Korean Tradition of Religion, Society, and Ethics [La tradición coreana de la religión, la sociedad y la ética]).

     Kʼinetik te snitojbey sba skʼoplal sok te espiritismo. Te Biblia jich ya yal: «Ma me xchicnaj ta awohlilic [...] te machʼa ya xʼaʼtej ta jnaʼojel, te machʼa ya spasbe seña snaʼel te bin chopol ya xcʼoht ta pasel, te machʼa ya snaʼ spasel chopol señahetic, jʼacʼ-chamel, jyahaltaywanej, te machʼa ya scʼopon chʼuhlelal, jpas señahiletic, o te machʼa ya scʼopon te machʼa chamene. Como ihlaybil yuʼun Jehová machʼayuc a te hich ya spas» (Deuteronomio 18:10-12). Swenta ma schʼik sbaik ta espiritismo jich bitʼil te astrología (te pajal sok te naʼojel), te testigoetik yuʼun Jehová maba ya spasik te Halloween ni jaʼuk te kʼinetik ini:

    •  Te Año Nuevo cingalés sok te Año Nuevo tamil. «Te bin kʼayemik ta spasel ta kʼinetik-abi [...] jaʼ ya spasik-a te kʼalal ya yalik te astrologoetik te ay bin lek ya xlokʼ-ae» (Encyclopedia of Sri Lanka [Enciclopedia de Sri Lanka]).

    •  Songkran. Jun enciclopedia ya yal te sbiil te kʼin ini te ya spasik ta Asia «talem ta kʼopil sánscrita [...] te ya skʼan ya yal ‹te ay bin ya yichʼ tijel› o, ‹te ay bin ya xjelon›». Te kʼin ini ya spasik «kʼalal te Kʼajkʼal ya x-och bael te banti ay te jtsob ekʼetik te sbiilinej Aries» (Food, Feasts, and Faith—An Encyclopedia of Food Culture in World Religions [Comida, fiestas y fe: Enciclopedia de cultura gastronómica en las religiones del mundo]).

     Kʼinetik te lokʼem skʼoplal ta Ley yuʼun Moisés te laj skʼoplal kʼalal laj ta jtojoltik te Jesús. Te Biblia jich ya yal: «Te Cristo la slajimbe scʼoblal te Ley» (Romanos 10:4). Melelnix-a te yato staik lekilal te jchʼuunjeletik yuʼun Cristo ta swenta te nojptesel ya yakʼ te Ley yuʼun Moisés te la yichʼ akʼbeyel te lum Israel. Pero maba ya spasik te kʼinetik la spasike, jich bitʼil te kʼin te ya yichʼ pasel ta swenta te Mesías te albil skʼoplal ya xtal-ae, melel te jchʼuunjeletik ya snaʼik te talixe. Te Biblia jich ya yal: «Ta spisil ini ha snohqʼotal nax te bin ya xcʼoht ta pasel ta patil; pero te bin smelelil, ha te Cristo» (Colosenses 2:17). Ta swenta ini sok te ay kʼinetik te yichʼoj costumbreetik te maba lokʼem ta Biblia, te testigoetik yuʼun Jehová ma spasik te kʼinetik ini:

    •  Janucá. Te kʼin ini jaʼ ya yichʼ naʼel–a te kʼalal la yichʼ akʼel ta stojol Dios te templo judío te kʼalal la yichʼ chaʼpasel ta Jerusalén. Pero te Biblia ya yal te Jesús la yichʼ yaʼtel bitʼil Mukʼul Sacerdote «ta nahilpac templo te cʼax mucʼ soc te cʼax lec, te ma pasbiluc ta cʼabal, te ma liʼuc ay ta bahlumilal» (Hebreos 9:11). Te jchʼuunjeletik yuʼun Cristo snaʼojik te templo-abi jaʼ la sjelolin jilel te templo te ay ta Jerusalén-ae.

    •  Rosh Hashaná. Jaʼ te sbabial kʼajkʼal yuʼun te jaʼbil judío. Ta namey kʼinal, te kʼalal ya spasik te kʼin ini ya yakʼbeyik chikʼbil majtanil te Diose (Números 29:1-6). Pero te kʼalal tal te Jesús jich bitʼil Mesías, la «scom ta aqʼuel te milbil mahtanil soc te mahtanil yuʼun harina» (Daniel 9:26, 27). Jaʼ yuʼun te majtaniletik-abi maʼyukix skʼoplal ta sit te Diose.

  •   ¿Jaʼbal jun kʼin te banti ya stsob sbaik bayal religionetik?

     Te bin ya yal te Biblia: «¿Bin utʼil cʼan junuc yoʼtan soc te machʼa schʼuhunej te machʼa ma ba schʼuhuneje? ¿Bin utʼil te jun ya schap scʼopic te templo yuʼun Dios soc te locʼombahetique?» (2 Corintios 6:15-17).

     Manchukme te testigoetik yuʼun Jehová ya spasik tulan yuʼun lamaluk yoʼtan sok spisil te ants winiketik sok te maba ya slabanik te bin schʼuunejike, maba ya spasik te kʼinetik te banti ya stsob sbaik bayal religionetik jich bitʼil te kʼinetik te ya xbajt kalbeytik skʼoplale.

     Kʼinetik te ya yichʼ pasel ta stojol ants winiketik o te ya yakʼ stsob sbaik te ants winiketik te yanyantik sreligionik. Ta namey kʼinal, kʼalal te Dios la yikʼ bael te lum yuʼun ta yan lum te banti nainem ants winiketik te yanyantik sreligionik, jich la yaltiklanbey te j-abatetik yuʼune: «Ma xachap acʼopic soc, o soc te diosetic yuʼunique [...] Teme repente ya yaʼbat ale amul ta jtojol ta schʼuhunel te diosetic yuʼunic, te ha ayacolic ya xcʼoht» (Éxodo 23:32, 33). Jaʼ yuʼun te testigoetik yuʼun Jehová maba ya schʼik sbaik ta spasel te kʼinetik ini:

    •  Loi Krathong. Te kʼin ini te ya yichʼ pasel ta Tailandia, «te ants winiketik ya spasik chʼin mochetik ta yabinal teʼ. Ta yutil te chʼin mochetik ya yakʼik vela o pom, ta patil ya yakʼik bael ta jaʼ. Ya skuyik te ‹chʼin mochetik› ini ya yichʼ bael te mala suerte. Ta kʼin ini ya yichʼ naʼel te seña la yijkitay te Buda ta stiʼil mukʼul jaʼ» (Encyclopedia of Buddhism [Enciclopedia del budismo]).

    •  Día Nacional de Arrepentimiento. Ta periódico The National, ta Papúa Nueva Guinea, jtul winik te ya x-aʼtej sok te gobierno la yal te machʼatik ya spasik te kʼin ini «ya schʼuunik te bin ya yakʼik ta nopel te jchʼuunjeletik yuʼun Cristo». Jaʼnix jich la yal te kʼin-abi yalaj «skoltay te ants winiketik ta lum-abi ta snaʼel te mantaliletik yuʼun te Dios».

    •  Vesak. Jaʼ te kʼin te mukʼxan skʼoplal ta yoʼtanik te budistaetik. «Ta kʼin-abi ya yichʼ naʼel te bin-ora ayin te Buda, te bin-ora la yichʼ spʼijil sok te bin-ora bajtlaj te banti maʼyuk wokolil [ta nirvana(Diccionario de religiones comparadas).

      Vesak

     Kʼinetik te ya spasik te religionetik te maba ya yal te Biblia. Te Jesús jich la yalbey te jwolwanejetik yuʼun religión: «Yac alajimbeyic scʼoblal te smandar Dios ta scuenta te costumbre awuʼunique». Jaʼnix jich la yaltiklanbey te tojol te ya schʼuunik Dios, melel «scʼop nax winiquetic te ya yaqʼuic ta nopel» (Mateo 15:6, 9). Te testigoetik yuʼun Jehová ya yichʼik ta wenta te bin la yal te Jesús, jaʼ yuʼun ma spasik te kʼinetik yuʼun te religionetik jich bitʼil ini:

    •  Epifanía (Timkat o te Reyes Magos). Ta kʼin ini ya yichʼ naʼel te bin-ora ulaʼtayot yuʼun astrologoetik te Jesús o te bin-ora la yichʼ jaʼ te Jesús. Jich bitʼil ya yal jun enciclopedia, te kʼin ini «la yotses tal ta religión yantik kʼinetik te banti ya yichʼik ta mukʼ diosetik yuʼun jaʼ» (The Christmas Encyclopedia [Enciclopedia de la Navidad]). Te banti lokʼ tal te kʼin Timkat te ya spasik ta Etíopia, jaʼ jun kʼin «te kʼayemikix ta spasel» (Encyclopedia of Society and Culture in the Ancient World [Enciclopedia de sociedades y culturas del mundo antiguo]).

    •  Fiesta de la Asunción de la Virgen María. Te kʼin ini ya spasik ta swenta te schʼuunejik te mo bael ta chʼulchan bitʼil chʼichʼbakʼet te María te smama te Jesús. Te Diccionario de religiones comparadas ya yal te «chiknaj skʼoplal ta sbabial buelta [...] ta slajibal te siglo 4» soknix te «maba ya xchiknaj skʼoplal ta NT [Achʼ Testamento]».

    •  Kʼin te ya yichʼ pasbeyel te María te malaj ayuk smul ayin. Te Enciclopedia Católica Online jich ya yal ta stojol te María te malaj ayuk smul ayin. «Ta Biblia maba ya jtatik pruebaetik te ya yakʼ ta naʼel te smelelil-abi». Jich yuʼun, jaʼ jun nojptesel te ya yakʼ ta nopel te Iglesia.

    •  Cuaresma. Jich bitʼil ya schol te Enciclopedia universal ilustrada europeo-americana, te jayeb kʼajkʼal ya xjalaj te cuaresma ya sujtes yoʼtanik sok ya skom sweʼelik, jaʼ ini jajch ta pasel «ta patil bael yuʼun te jaʼbil 325», te kʼalal kʼaxemix 200 jaʼbil-a te la yichʼ tsʼibayel te slajibal libro yuʼun te Biblia. Te enciclopedia jaʼnix jich ya yal ta swenta te sbabial kʼajkʼal yuʼun te Cuaresma, te Miércoles de Ceniza sbiil: «Te bitʼil ya yichʼik akʼbeyel stanul kʼajkʼ ta stiʼbaik jaʼ la yal ta mantal te Urbano II ta concilio de Benevento ta 1091».

    •  Meskel. Ya spasik ta Etíopia, jaʼ skʼinul «te bin-ora la staik te Vera Cruz —te jaʼlaj te cruz te banti la yichʼ jijpanel te Cristo— ya stsunik kʼajkʼ sok ya x-ajkʼotajik ta sjoyobal te cruze» (Encyclopedia of Society and Culture in the Medieval World [Enciclopedia de las sociedades y culturas en el mundo medieval]). Pero te testigoetik yuʼun Jehová ma stuuntesik te cruz ta yichʼel ta mukʼ te Diose.

  •   ¿Jaʼbal jun kʼin te ya yalbey yutsil skʼoplal jtul ants winik, jun organización o jun bandera?

     Te bin ya yal te Biblia: «Hich yaloj te Jehová: Ma lecuc scʼoblal te machʼa ha smucʼulinej yoʼtan te winiquetic, [...] te ya yihquitay ta yoʼtan te Jehová» (Jeremías 17:5).

     Manchukme te testigoetik yuʼun Jehová ay skʼoplal ta yoʼtanik te ants winiketik sok ya skʼoponik Dios ta stojolik, maba ya spasik te kʼinetik te ya xbajt yichʼ cholbeyel skʼoplal.

     Kʼin te banti ya yichʼ ichʼel ta mukʼ jtul ajwalil o jtul ants winik te mukʼ skʼoplal. Te Biblia ya yal te ma skʼan ya smukʼulin koʼtantik te ants winiketik «te ta icʼ nax ay scuxlejalic» (Isaías 2:22). Jaʼ yuʼun te testigoetik yuʼun Jehová ma spasik kʼinetik jich bitʼil te kʼalal ya xlokʼ yaʼbilal jtul ajwalil.

     Kʼinetik te snitojbey sba skʼoplal sok te bandera yuʼun jun nación. Te testigoetik yuʼun Jehová maba ya spasbeyik skʼinul te Día de la Bandera. ¿Bin yuʼun? Melel te Biblia jich ya yal: «Tsahtaya me abahic yuʼun te locʼombahetique» (1 Juan 5:21). Ay ants winiketik te ya yalik te ma jaʼuk jun lokʼomba te bandera te ya yichʼ ichʼel ta mukʼe. Pero te historiador Carlton Hayes la yalbey skʼoplal te bitʼil ya yichʼ ichʼel ta mukʼ te nación ta ora ini sok jich la yal: «Te bandera jaʼ señail te nación sok bayal ya yichʼ ichʼel ta mukʼ».

     Kʼinetik te banti ya yichʼ ichʼel ta mukʼ jun santo. ¿Bin la spas te jpuk-kʼop Pedro kʼalal jtul winik la skejan sba ta stojole? Te Biblia jich ya yal: «Licot hahchel yuʼun te Pedro, hich la yal: Tehcʼana aba, pajal winicotic» (Hechos 10:25, 26). Te Pedro sok te yantik jpuk-kʼopetik maba la skʼanik ichʼel ta mukʼ. Jaʼ yuʼun te testigoetik yuʼun Jehová maba ya schʼik sbaik ta kʼinetik te banti ya yichʼ ichʼel ta mukʼ ants winiketik te kuybilik ta santo, jich bitʼil te kʼinetik ini:

    •  Día de Todos los Santos. Te libro Año cristiano ya yal te «jaʼ skʼinul spisil te santoetik». Jaʼnix jich ya yal: «Te machʼatik ya spasik investigar te bintik kʼoem ta pasel ta namey tale maba staojik bantinix lokʼem tal skʼoplal-a te kʼin ini».

    •  Te kʼin yuʼun te Señora de Guadalupe. Te kʼin ini jaʼ ya yichʼ pasbeyel «te Patrona de México», te jaʼlaj te María te smama te Jesús. Sok ya yalik te chiknajlaj ta stojol jtul campesino ta 1531 (Enciclopedia Guadalupana).

      Te kʼin yuʼun te Señora de Guadalupe.

    •  Día del santo o día onomástico. Jich bitʼil ya yal jun libro, jaʼ «skʼinul jun santo te jich sbiil te bitʼil te chʼin alal te ya x-och sbiil te kʼalal ya yichʼ jaʼ o te kʼalal ya kʼax ta sconfirmacion». Sok la yalxan te «ta kʼajkʼal-abi jaʼ jun kʼajkʼal te mero snitojbey sba skʼoplal sok te religione» (Celebrating Life Customs Around the World—From Baby Showers to Funerals [Costumbres de todo el mundo para celebrar la vida: desde baby showers hasta funerales]).

     Kʼinetik te snitojbey sba skʼoplal sok te política. Te Biblia jich ya yal: «Ha lec xan te ya smucʼulin coʼtantic te Jehová, te bin utʼil te ya smucʼulin coʼtantic te winique» (Salmo 118:8, 9). Te testigoetik yuʼun Jehová maba ya smukʼulin yoʼtanik te jaʼ ya schajpanik te wokoliletik te ants winiketik, jaʼ yuʼun maba ya schʼik sbaik ta kʼinetik te ya spasik ta skoltaybeyel skʼoplal te campañaetik ta swenta te política o social, jich bitʼil te Día Internacional de la Juventud o te Día Internacional de la Mujer. Jaʼ yuʼun ma spasik-euk te Día de la Emancipación (te jaʼ ta swenta te machʼatik ma skʼan te ay machʼa ya xwentainotik yuʼune) ni jaʼuk ya spasik te yantik kʼinetik te pajal soke. Melel, smukʼulinej yoʼtanik te jaʼnax te Wentainel yuʼun te Dios ya xjuʼ ya slajin te pʼajaw sok te bin ma stojil ta pasel (Romanos 2:11; 8:21).

  •   ¿Jaʼbal jun kʼin te ya yakʼ ta nopel te ay jun nación o jun tsʼumbalil te jaʼ mukʼxan skʼoplal te bitʼil te yantike?

     Te bin ya yal te Biblia: «Mayuc machʼa nax tsahbil yuʼun Dios, ta spisil nacionetic lec yoʼtan yuʼun te machʼa yichʼoj ta mucʼ soc te toj bin ya spas» (Hechos 10:34, 35).

     Manchukme te testigoetik yuʼun Jehová lek ya yilik te nación te banti nainemike, maba ya schʼik sbaik ta kʼinetik te banti ya yichʼ toybeyel skʼoplal jun nación o jun tsʼumbalil.

     Kʼinetik te banti ya yichʼ ichʼel ta mukʼ te soldadoetike. Te Jesús spisil-ora la yakʼ ta ilel slamalil yoʼtan, jaʼ yuʼun jich la yalbey te jnopojeletik yuʼune: «Cʼux me xawaʼiy ta awoʼtanic te acontra [...] soc cʼopombeyahic Dios te machʼatic ya yutsʼinex» (Mateo 5:44). Jaʼ yuʼun te testigoetik yuʼun Jehová maba ya schʼik sbaik ta kʼinetik te banti ya yichʼ ichʼel ta mukʼ te soldadoetik jich bitʼil ini:

    •  Día de Anzac. Jun diccionario ya scholbey skʼoplal «te Anzac jaʼlaj skʼoplal spisil te soldadoetik ta Australia sok Nueva Zelanda» sok «te Día de Anzac jaʼ skʼinul kʼot spisil te soldadoetik te lajik ta guerra» (Historical Dictionary of Australia [Diccionario histórico de Australia]).

    •  Día de los Veteranos (Día para Recordar, Domingo del Recuerdo sok Día de la Conmemoración de los Caídos). Te Enciclopedia Moderna ya yal te jaʼ skʼinul «te machʼatik kʼaxik ta soldadoil [...] sok te soldadoetik te lajik ta guerra».

     Kʼinetik ta swenta te bin kʼot ta pasel ta namey o te independencia yuʼun jun nación. Te Jesús jich la yal ta stojol te jnopojeletik yuʼune: «Ma ba ayic ta scuenta te bahlumilal, hich te bin utʼil ma ba ayon ta scuenta te bahlumilale» (Juan 17:16). Manchukme te testigoetik yuʼun Jehová ay skʼoplal ya yilik te bin kʼoem ta pasel ta slumalik, ma schʼik sbaik ta kʼinetik ini:

    •  Día de Australia. Jun enciclopedia ya yal te jaʼ jun kʼin te banti ya yichʼ chaʼnaʼel «te bin kʼot ta pasel ta 1788 kʼalal te soldadoetik yuʼun Inglaterra la stoyik moel te bandera sok la yalik te parte ya x-ayinix te Australia» (Worldmark Encyclopedia of Cultures and Daily Life [Enciclopedia Worldmark de las culturas y la vida diaria]).

    •  Día de Guy Fawkes. Jaʼ «jun kʼajkʼal te ya spasik kʼin ta spisil te nación yuʼun ya schaʼnaʼik te bin ma juʼ yuʼun spasel te Guy Fawkes sok te machʼatik ya skoltayik te catolicoetik te kʼan sjinik koel te Parlamento [ta Reino Unido] sok te kʼan smilik te ajwalil Jacobo l ta 1605» (A Dictionary of English Folklore [Diccionario de folclore inglés]).

    •  Día de la Independencia. Ta cheʼoxeb nacionetik, ya spasik te kʼin ini ta skʼajkʼalel te bin-ora la spit sbaik o parte la yakʼ sbaik ta stojol yan nación.

  •   ¿Jaʼbal jun kʼin te banti bayal ya xyakubik o te ya spasik te bin chopole?

     Te bin ya yal te Biblia: «Ticʼuquix a te yorahil te cʼaxix awuʼunic ta spasel te bin ya smulanic spasel te machʼatic ma ba ya snaʼbe sba te Diose, ha te ma qʼuexlalil, chijil-otʼanil, yacubel, pas-qʼuin, yacʼoltayel qʼuinal, soc schʼuhuntayel lotil diosetik te ihlaybilique» (1 Pedro 4:3).

     Ta swenta te bin ya yal te textoe, te testigoetik yuʼun Jehová maba ya schʼik sbaik ta kʼinetik te banti chajpnax bin ya spasik te ants winiketik sok te ya xyakubike. Te testigoetik yuʼun Jehová ya smulanik te ya skʼasesik kʼajkʼal sok te yamigotakike. Teme ay machʼa ya skʼan ya yuchʼ trago, pʼisbilnax te jayeb ya yuchʼe. Ya spasik tulan ta schʼuunel te mantalil ini: «Ha yuʼun teme ya xweʼex o ya xʼuchʼex o biluk yac apasic, pasahic spisil ta scuenta yichʼel ta mucʼ te Diose» (1 Corintios 10:31).

     Jaʼ yuʼun te testigoetik yuʼun Jehová maba ya spasik te carnaval ni jaʼuk te kʼinetik te banti ya skoltaybeyik skʼoplal te bin ya yal te Biblia te ma lek ta pasele. Jich bitʼil te kʼin te ya spasik te judioetik te Purim sbiil. Ta namey kʼinal te kʼin ini ya sjultesbey ta yoʼtanik te judioetik te ma la yichʼik lajinel ta siglo 5 te kʼalal mato talem-a te Cristo, ta ora ini jaʼ pajalix sok te carnaval te ya spasik te judioetike. Te libro El Judaísmo ya yal te ta kʼin ini «te ants winiketik ya yuchʼik bayal trago jaʼto te kʼalal ma snaʼikix kʼinal-ae, ya slapik mascaraetik sok kʼuʼul pakʼaletik te yan-nax yilelik-ae» soknix «lek ya yilik te winiketik te jich ya schajpan sbaik bitʼil ants».

 Manchukme ay kʼinetik te ma spasik te testigoetik yuʼun Jehová, ¿kʼuxtobal ta yoʼtanik te sfamiliaike?

 Kʼux ta yoʼtanik. Te Biblia ya yakʼ ta nopel te ya skʼan te kʼux ta koʼtantik sok te ya kichʼtik ta mukʼ te jfamiliatik manchukme yan-a te bin schʼuunejike (1 Pedro 3:1, 2, 7). Ya xkʼot ta koʼtantik te kʼalal jtul testigo yuʼun Jehová ya yijkitay spasel te kʼinetike, te sfamiliatak yaniwan x-ilinik, ya smel yoʼtanik o ijkitaybil ya yaʼiy sbaik. Jaʼ yuʼun te Testigoetik ya spasik tulan ta yakʼbeyel yil skʼuxul yoʼtanik te sfamiliaik, ya scholbeyik sok slekil yoʼtanik bin yuʼun ma spasikix te kʼinetik sok ya skʼasesik tiempo sok te sfamiliaike.

 Te testigoetik yuʼun Jehová, ¿yabal sujik te ants winiketik yuʼun ya yijkitayik spasel te kʼinetike?

 Maʼuk. Te testigoetik yuʼun Jehová ya snaʼik te jujuntul ya staik ta nopel te bin ya skʼan ya spasike (Josué 24:15). Ya yichʼik ta mukʼ spisil te ants winiketik, manchukme yanyantik-a te bin schʼuunejike (1 Pedro 2:17).

a Te artículo ini ma xyalbey skʼoplal spisil te kʼinetik te ma spasik te testigoetik yuʼun Jehová ni jaʼuk spisil te textoetik te ya yalbey skʼoplal te kʼinetik-abi.

b Mithra, Mithraism, Christmas Day & Yalda (Mitra, mitraísmo, Navidad sok Yalda), K. E. Eduljee, página 31-33.