Tinikeni pa kuti muye ku filimo

Tinikeni pa kuti mumone imitwe iilimo

Ukucetekela Amasesemo Ya mu Baibolo Kuti Kwatupususha

Ukucetekela Amasesemo Ya mu Baibolo Kuti Kwatupususha

Ukucetekela Amasesemo Ya mu Baibolo Kuti Kwatupususha

ILYO Yesu alefuma pe tempele mu Yerusalemu umuku wa kupelako, umusambi wakwe umo amweba ati: “Mwe Kasambilisha, moneni! ifimabwe ne fikuulwa!” AbaYuda balicindika sana itempele kabili balomfwilapo icilumba. Lelo Yesu ayasuka ati: “Bushe ulemona ifi fikuulwa fikalamba? Tapakashalepo ilibwe apa nakalya pa muulu wa libiye ilishakapooswe pa nshi.”—Marko 13:1, 2.

Amashiwi Yesu alandile yalipapwishe sana! Amabwe yamo ayo bakuuliile itempele yaali yakalamba sana. Na kabili, filya Yesu alandile ukuti itempele likonaulwa fyalolele mu kuti Yerusalemu e lyo napamo fye ne calo ca Yudea fyali no konaulwa, pantu pe tempele e po balepepela Lesa. E co abasambi ba kwa Yesu bamwipwishe na kabili abati: “Twebeni, Ni lilali ifi fintu fikabako, kabili cinshi cikabe cishibilo ca mpela ya ifi fyonse?”—Marko 13:3, 4.

Yesu abasokele ukuti: “Impela icili tailaisa.” Intanshi, abasambi baali no kumfwo lwa nkondo, ifinkukuma, ifipowe, ifikuko mu ncende shimo shimo. Lyena, ifintu ifya kutiinya fyali no kulenga abaYuda ukuba mu kayofi kakalamba, mu “bucushi ubukalamba.” Nangu cibe fyo, Lesa alicitilepo cimo ukupususha “abasalwa,” e kutila, Abena Kristu ba cishinka. Cinshi acitile?—Marko 13:7; Mateo 24:7, 21, 22; Luka 21:10, 11.

AbaYuda Babuukila Ubuteko bwa Bena Roma

Imyaka 28 yalipwile ukutula apo balandiile ubu busesemo, kabili Abena Kristu mu Yerusalemu baali bacili balelolela impela. Mu fyalo ifingi ifyo Abena Roma baleteka, mwali inkondo, ifinkukuma, ifipowe, ne fikuko. (Moneni umukululo pe bula 9.) Mu Yudea e mwali sana ukulwa kwa bekala calo e lyo no kulwa pa kati ka mitundu. Lelo, mu Yerusalemu mwena umwacingililwe bwino ne linga mwaliko umutende. Abantu balelya, balebombe milimo, baleupa no kuupwa, no kufyala abana, nga filya fine fye baleikala na kale. Filya itempele lyali ilikalamba sana fyalengele abantu ukulamona kwati umusumba ukabelelela, tawakonaulwe.

Muli ba 61 C.E., Abena Kristu mu Yerusalemu bapokelele kalata ukufuma ku mutumwa Paulo. Alibatashishe pa fyo baleshipikisha lelo alisakamikwe ukuti bamo mu cilonganino tabalemona ukuti inshita naipwa. Abena Kristu bamo balebwelele numa mu kupepa kabili ne citetekelo cabo tacalekula. (AbaHebere 2:1; 5:11, 12) Paulo abakonkomeshe ukuti: “E ico, mwipoosa ukulandikisha kwenu . . . Pantu kushele fye ‘akashita akanono,’ ninshi ‘uukesa aisa no kukokola iyo.’ ‘Lelo ni ku citetekelo e ko uwalungama wandi akabela umumi,’ lelo, ‘nga akwinda, ninshi umweo wandi taubekelwa muli wene.’” (AbaHebere 10:35-38) Uku kufunda kwali kwa pa nshita yalinga icine cine! Lelo bushe Abena Kristu baali no kucetekela ukuti ukusesema kwa kwa Yesu kukafikilishiwa ica kuti baali no kuba abalola? Bushe ca cine ukonaulwa kwa Yerusalemu kwali mupepi sana?

Imyaka isano iyakonkelepo, ifintu mu Yerusalemu fyaleya filebipilako fye. Lyena, mu 66 C.E., Umulashi wa ku Roma Florus, uwali umubi, asendele amatalanti 17 mu cipao ce tempele icashila, pantu abaYuda balikwete inkongole sha musonko ku buteko bwa bena Roma. AbaYuda balikalipe kabili babuukile ubuteko bwa bena Roma. AbaYuda bacisanguka baingile mu Yerusalemu no kwipaya abashilika ba bena Roma. Lyena balishipile no kubilisha ukuti nomba icalo ca Yudea cakulaiteka, tacakulatekwa na bena Roma iyo. E fyo abaYuda na bena Roma batendeke ukulwa!

Mu myeshi itatu, umulashi wa bena Roma uwa ku Suria, Cestius Gallus, na bashilika 30,000 baimine ulwendo ukulola ku kapinda ka ku kulyo ku kulesha abaYuda bacisanguka abalelwa. Abashilika bafikile mu Yerusalemu ilyo kwali Umutebeto wa Nsakwe kabili mu kwangufyanya baingilile imishi yali mu mbali ya musumba ukalamba. AbaYuda bacisanguka abaali abanono pa bena Roma babutukile mwi linga ilyacingilile itempele. Abashilika ba bena Roma batampile ukunenuna ilinga lye tempele. AbaYuda balifulilwe sana. Balifulilwe pantu nomba abashilika abasenshi balekowesha icifulo cali sana ica mushilo ica baYuda! Lelo, Abena Kristu abali mu musumba bena baibukishe amashiwi Yesu alandile ukuti: ‘Ilyo mukamona ica muselu icipomona naciminina umwashila, lyene abali mu Yudea batendeke ukufulumukila ku mpili.’ (Mateo 24:15, 16) Bushe baali no kucetekela ukusesema kwa kwa Yesu no kucita filya fine abebele? Ifyacitike filangilila ukuti ukucita filya fine Yesu abebele e kwali no kubapususha. Lelo baali no kufulumuka shani?

Mu kupumikisha fye kabili apabula no mulandu wine wine, Cestius Gallus asendele abashilika bakwe no kubwelela kuli bemba ninshi abaYuda bacisanguka nababakunkunika. Icapapwishe ca kuti, ubucushi bwaponene ulya musumba bwalipifiwe! Pa kulanga ukuti balicetekele amashiwi ya kusesema aya kusoka ayo Yesu alandile, Abena Kristu mu Yudea balifulumwike mu Yerusalemu no kuya ku musumba wa Pella uwali ku mpili, bushilya bwa mumana wa Yordani, ukushali ifimfulunganya. Bafulumwike pa nshita yalinga. Bacisanguka abaYuda babwelele ku Yerusalemu no kupatikisha abashele mu musumba ukuti na bo baipoose muli bucisanguka. * Lelo, Abena Kristu abali ku Pella bena bali fye aba mutende, balelolela fye ifintu na fimbi ukucitika.

Ifintu Fyacilamo Ukubipa

Mu myeshi fye iinono, ibumba na limbi ilya bashilika abena Roma lyatendeke ukulola ku Yerusalemu. Mu 67 C.E., Mushika Vespasian no mwana wakwe Titus balonganike abashilika abengi abaali 60,000. Imyaka ibili iyakonkelepo, aba abashilika balungeme ku Yerusalemu, kabili baleipaya bonse abo balesanga mu nshila abalebalwisha. Pa nshita imo ine, mu Yerusalemu na mo mwali inkondo ine ine iyo abaYuda balelwa beka beka. Balyonawile ifikuulwa fya mu musumba ifyo balesungilamo ifya kulya, imishi iyashingulwike itempele nayo yalyonawilwe nakalya nakalya, kabili abaYuda ukucila 20,000 balipaiwe. Vespasian tafwaile ukufika bwangu ku Yerusalemu, alelanda ukuti: ‘Lesa wesu uwa ku Roma alebomba bwino sana nga mushika ukucila ifyo ningabomba; abalwani besu baleipayana abene.’

Ilyo Nero Kateka wa bena Roma afwile, Vespasian aile ku Roma pantu alefwaya ukuba pa bufumu, ashilile Titus umulimo wa kulwisha abaYuda. Titus afikile mu Yerusalemu ilyo baali mupepi no kusefya ica Kucilila ca mu 70 C.E., no kucilikisha abekala musumba e lyo na baishile ku mutebeto. Abashilika bakwe batemene imiti iyali mu mishi ya Yudea no kukuula ilinga lya misongole ukushingulusha umusumba uo bashingile. Ili linga lyalepele bakilomita 7. Ici cacitike caali nga filya Yesu asobele ukuti: “Abalwani bobe bakakuula ilinga lya misongole ukukushingulusha, bakakushinga no kukucululusha konse konse.”—Luka 19:43.

Mu musumba mwaponene icipowe icikalamba. Ibumba lya bantu abali ne fyanso baleiba ifipe mu mayanda ya bafwile e lyo na baali mupepi no kufwa. Umwanakashi uushakwete nangu cimo ica kucita aipeye umwana wakwe no kumulya, ukufikilisha ubusesemo ubwatile: “Na imwe mukalya ubufyashi bwa mu mafumo yenu, iminofu ya bana benu abaume na bana benu abanakashi . . . pantu akafilya mu bumfisolo mu kubulwa na fimbi, mu kucandilwa kabili mu kupatikwa uko abalwani benu bakamupatika.”—Amalango 28:53-57.

Na pa kulekelesha, umusumba wa Yerusalemu walyonawilwe pa numa ya kuushinga pa myeshi isano. Umusumba pamo ne tempele lya uko ilikalamba fyalyonawilwe no kocewa e lyo no kubongololwa. (Daniele 9:26) Abafwile baali nalimo 1,100,000; e lyo 97,000 balibasendele muli bunkole. * (Amalango 28:68) Mu calo ca Yuda mwashele fye abantu abanono. Ca cine, ubu bwali bucushi bwa calo conse ubo tushingalinganya ku bucushi ubuli bonse, kabili apa pene e po ifintu fyayalukile mu mitekele ya baYuda, imipepele, ne mikalile. *

Lelo, Abena Kristu abali ku Pella batashishe Lesa ukufuma pa nshi ya mutima pa kubapususha. Ukucetekela ukusesema kwa mu Baibolo kwalibapuswishe!

Ilyo tuletontonkanya pali ifi fintu fyacitike, kuti cawama umo na umo ukuipusha ukuti: ‘Bushe nalikwata icitetekelo icikapususha umweo wandi mu bucushi bukalamba ubuli mupepi? Bushe ndi muntu “uwakwata icitetekelo [icikabaka] umweo”?’—AbaHebere 10:39; Ukusokolola 7:14.

[Amafutunoti]

^ para. 10 Kalemba we lyashi lya kale Josephus alembele ukuti, bacisanguka abaYuda bakunkunike abena Roma inshiku 7 ilyo bashilabwelelamo ku Yerusalemu.

^ para. 15 Ukulingana na bafwailisha bamo, batunganya ukuti pa baYuda bonse abali mu fyalo ifyo abena Roma baleteka, abaYuda ukucilako panono pali 1 milioni e baipaiwe.

^ para. 15 Uwasambilila Baibolo umuYuda umo Alfred Edersheim alembele ukuti: “[Ubu] bucushi bwa bena Israele tabwalingene no bucushi ubuli bonse ubwacitike ku numa, kabili tabwakalingane no bucushi ubuli bonse ubukacitika ku ntanshi.”

[Charti pe bula 9]

Fimo Fimo Ifyafikilishiwe mu Nshita ya Batumwa

INKONDO:

Gaul (39-40 C.E.)

Akapinda ka ku Kuso aka Afrika (41 C.E.)

Britain (43, 60 C.E.)

Armenia (58-62 C.E.)

Inkondo ya bekala calo e lyo no kulwa pa kati ka mitundu mu Yudea (50-66 C.E.)

IFINKUKUMA:

Roma (54 C.E.)

Pompeii (62 C.E.)

Asia Minor (53, 62 C.E.)

Krete (62 C.E.)

IFIPOWE:

Roma, Grisi, Egupti (muli ba 42 C.E.)

Yudea (muli ba 46 C.E.)

IFIKUKO:

Babiloni (40 C.E.)

Roma (60, 65 C.E.)

BAKASESEMA BA BUFI:

Yudea (muli ba 56 C.E.)

[Mapu ne Cikope pe bula 10]

(Nga mulefwaya ukumona mapu, moneni muli magazini)

Ifyo Abena Roma Balwishishe Abena Palestine 67-70 C.E.

Tolemai

Bemba wa Galili

Pella

PEREA

SAMARIA

Yerusalemu

Bemba wa Mucele

YUDEA

Kaisarea

[Abatusuminishe]

Mapu fye: Based on maps copyrighted by Pictorial Archive (Near Eastern History) Est. and Survey of Israel

[Icikope pe bula 11]

Mu 70 C.E., abashilika ba bena Roma baonawile Yerusalemu

[Ifikope pe bula 11]

‘Abalwani besu baleipayana abene,’ e fyasosele Vespasian

[Abatumtuminishe Ukubofya Ifikope Fili pe bula 11]

Relief: Soprintendenza Archeologica di Roma; Vespasian: Bildarchiv Preussischer Kulturbesitz/Art Resource