Rwa ḇeri ḇe roi swewar na

Rwa ḇeri ḇe sasyos sarser

Kofarari Yahwe Nanapes Ḇyedi Ke?

Kofarari Yahwe Nanapes Ḇyedi Ke?

”Nari yakofenḇair Yahwe snosnon Ḇyedi . . . , Allah ḇesouser, roi ḇenapesḇa nasya ro i ḇa.”ULANGAN 32:3, 4.

DOYA: 110, 2

1, 2. (a) Roi ḇemnisḇa rosai Nabot ma romawa ḇyesi sismana? (b) Rari risuru rosai nari kofarkor ro artikel ine?

SNON ḇeḇarḇor risuru sukursof snon oso ifrur roi ḇeḇyeḇa kaku. Rosai sukofenna nkakuḇa. Ḇape snon ani sukofen syasar ma fandun fa ismai samamyai marmar! Kwarapan kada rariso sneḇaḇir snonkaku ḇeswar nanapes sya smam snon ḇesasarḇa ma romawa ḇyesya sisyoḇos si kuker karui isof simar! Ine fawar monda risyaḇa. Ine roi ḇekur Nabot i Yahwe manfamyan ḇesouser ḇyedi, ikenem ro fafisu Raja Ahab ḇyepoik ro Israel.1 Raja-Raja 21:11-13; 2 Raja-Raja 9:26.

2 Ro artikel ine, nari kofarkor kuker rosai Nabot ismana. Kokako nari kowawos sasar ḇeba ro penatua oso ḇero sidang Kristen randak ifrur ya. Contoh risuru ansuine nari nfasnaḇair ḇeko sne ḇerun ma marisen ḇebuk ampun ḇefandun kaku rofyor komarisen kofarari Yahwe kuker kofasna nanapes.

SAMAMYAI ḆEMNISḆA KAKU

3, 4. Nabot ima snon ḇemnis rariso ma sai ḇefnai fa imewer byoḇ yaf anggur ḇyedi ḇe Raja Ahab i?

3 Nabot Ima snon ḇesouser faro Yahwe rofyor er Israel ḇeborsya siso contoh ḇeḇyeḇa ro Raja Ahab ma swari Ratu Izebel ḇeḇarḇor kaku ani. Suma susyom faro allah ḇekakuḇa iso Baal ma suḇesyowi Yahwe ḇaido sasoser ḇyena ḇa. Ḇape Nabot ḇyesyowi fasfesepen ḇyedi kuker Yahwe I iba syadibur kankenem mankun ḇyedi.

4 Wasya 1 Raja-Raja 21:1-3. Ahab dor ḇe Nabot i insama byoḇ yaf anggur ḇyedi ḇaido na ḇyuk ḇe i yaf anggur ḇepyum syadi fa ḇye fadwer yaf ḇyedi, ḇape Nabot imewer. Sai ḇefnai ya? Kuker syowi ikofen, ”Ro mamam Yahwe ḇyedi, na yapok yaḇuk ḇaḇeri kma up yesi eren sena ḇe Au.” Nabot pyampum Ahab fararyor ḇyena snar roi anna naḇeseḇur Yahwe sasoser Ḇyena faro er Israel sya fa sboḇ awer pusaka kina sesya isof fyoro-fyoro. (Imamat 25:23; Bilangan 36:7) Ine kyurfasna Nabot isouser faro Yahwe I.

5. Rosai Izebel ifrurya insama ismai Nabot yaf anggur ḇyedi?

5 Rofyor Nabot imewer byoḇ yaf anggur ḇyena, Raja Ahab ma swa ḇyedi sufrur roi ḇeḇyeḇa kaku. Insama bisa susmai yaf anggur ani, Ratu Izebel iwan snon risuru fa sukursof Nabot faro sasar ifrurna ḇa. Inja ḇarpur mura smun Nabot ma romawa ḇyesi. Rosai Yahwe ifrur faro roi ḇemnisḇa kaku ine?

ALLAH NANAPES ḆYEDI

6, 7. Rariso Yahwe fyasnaḇair snar iswar nanapes ya, ma sai ḇefnai ine nun sneprei ḇe Nabot kina ma bati ḇyesya?

6 Yahwe iwan Elia fa isrow Ahab I. Elia ikofenḇair ḇe Ahab snar ima snon mamun ma mankarawraw. Rosai snemuk Yahwe dun ya? Ahab, swa ḇyedi, ma romawa ḇyesya nari simar, imnis raris Nabot ma romawa ḇyesi.1 Raja-Raja 21:17-25.

7 Nabot kina ma bati ḇyesya sḇesneso kaku faro roi ḇeḇyeḇa Ahab ifrurna. Ḇape Yahwe myam roi ḇemnisḇa ani ma ifrur ḇeri roi oso. Ine nun sneprei ḇesi. Ḇape roi ḇeḇejadi ḇeuser ya nari nafrowes kakyar ma sne ḇerun sena faro Yahwe I.

Elia ikofen ḇe Ahab snar fyasna sne ḇerun kwar, inja nari Yahwe myuni ḇa

8. Rosai Ahab ifrurna rofyor ryower Yahwe anun ḇyena ma rosai bon ya?

8 Rofyor Ahab ryower rosai nari Yahwe ifrur faro i, ”pyansawek sansun ḇyedi ma isrei kain goni ro ḇaken ḇyedi; dan ma dinemḇa ma ḇyarek ker kuker kain goni ani ma imbran kuker kakyar ḇa”. Ahab fyasna sne ḇerun. Rosai bon ya? Yahwe ikofen ḇe Elia, ”Snar irun mankundi ro ḇarpon aya, inja nari yabuk samamyai ro ras-ras kankenem ḇyediḇa. Nari yabuk samamyai faro kina ḇyesi ro fafisu romawa ḇyedi”. (1 Raja-Raja 21:27-29; 2 Raja-Raja 10:10, 11, 17) Yahwe ima ”manḇekukeḇ sne”, fyawi kaku ko oser-oser, inja ḇyuk samamyai ḇe Ahab ro fafisu ani ḇa.Amsal 17:3.

SNE ḆERUN NBUK FADADIREN

9. Rariso sne ḇerun nbuk fadadiren faro Nabot kina ma bati ḇyesya?

9 Rofyor Nabot kina ma bati ḇyesya srower Ahab kina ḇyesya nari sismai samamyaiḇa isof Ahab imar, imbude ine nari nafrur fa kakyar sena faro Allah neḇefrowes. Ḇape sne ḇerun bisa nafnoḇek si fa sfaduru kakyar sena. Sai ḇefnai ya? Fyor sfasna sne ḇerun ido, nari sisyom pdef ḇe Yahwe I, sikyar snar Yahwe ima inapes. (Wasya Ulangan 32:3, 4.) Ro fafisu iyama, Nabot kina ḇyesya nari sisma barakas kuker smam snonkaku siswar sya na sikḇawes kaḇer. Ma nari sisma nanapes ḇekaku. (Ayub 14:14, 15; Yohanes 5:28, 29) Snonkaku bena sne ḇerun fyawi snar ”Allah ḇenapes nari dun fararur rosai riryakam ro ḇarpon ḇaḇemankara kuker rosai monda ḇeḇeyokefna, imbude napyum ke naḇyeḇa.” (Pengkhotbah 12:14) Yahwe ifawi roi ḇeḇejadi nakam, ḇape koma kofawi nakam ḇa. Inja rofyor kona sne ḇerun nari kakyar koḇena faro Yahwe napromes ḇa.

Sne ḇerun nfadiren ko insama kakyar koḇena ḇe Yahwe napromesḇa

10, 11. (a) Fafisu rosai nari ḇefrur samswen fa kofasna nanapes ya? (b) Kuker nyan risai sne ḇerun nari nfadiren ko?

10 Rosai na wafrurya rofyor penatua sifrur snemuk wafawimnis ḇaimna ḇaido wamarisen ḇa na? Imnis raris, rosai nari wafrurya rofyor Au ḇaido snonkaku oso waswar ya isma fakamamar werḇa ro fararur ḇesren Yahwe ḇyedi? Rariso fyor swa bedi, roma inai, ḇaido bati ḇefanam bedi sepecat si ma wamarisen ḇa faro snemuk penatua sya sifrurna? Rosai nari wafrur ya, rofyor wamam penatua sḇuk anun ḇepakrekḇa faro snonkaku ḇefrur sasar kwar sya? Fafisu beradine bisa nafrowes kakyar koḇena faro Yahwe ma rariso fyara organisasi Ḇyeja ro fafisu ine. Rariso sne ḇerun nḇuk fadiren ḇe Au rofyor wasma fafisu bemnis insanja anna? Mkorama komam nyan risuru.

Rosai nari wafrurya rofyor penatua ikofenḇair roi wamarisen ḇa na? (Mam paragraf 10, 11)

11 Ḇerandakya, kona sne ḇerun ido, nari komarisen faro snemuk sunna imbude kofawimnis ḇaim rosai ḇeḇejadina. Iba syadiwer fyor kokara kofawimnis kaku roi ḇeḇejadi ya, Yahwe iso monda ḇefawi rosai ḇero snemun koḇena. (1 Samuel 16:7) Rofyor kowasen roi nane, kuker sne ḇerun nari kokarem snar koine kona ḇaḇeraryarḇa ma kofandun anun ḇemnis insama fadwer nyan kakara besasar koḇena. Ḇesuruya, rofyor komam ḇaido kosmai roi ḇemnisḇa, sne ḇerun nari nafnoḇek ko fa kosouser ma koḇe kaḇaḇaḇ fa kowaf Yahwe ifrurmnis roi anna. Refo ikofen ”Snonkaku bena makakak faro Allah I sya nari sismai ḇaḇenaḇye.” Refo ikofenwer, ”Ḇape snonkaku ḇeḇarḇorsya nari sismai ḇaḇenaḇye ḇyenaḇa ma ras-ras kankenem sena nari nakwanḇa.” (Pengkhotbah 8:12, 13) Rofyor kofasna sne ḇerun pdef ido, nari ko ma snonkaku ḇesesya kokame kosmai barakas.Wasya 1 Petrus 5:5.

ANKARKAR RO SIDANG ḆERO ABAD RANDAK

12. Farfyar rosai nari kofarkorna ma sai ḇefnai ya?

12 Snonkaku Kristen ro awar randak ḇero Antiokhia Siria sisma samswen ḇefrowes sne ḇerun sena ma simarisen fa sḇuk ampun. Mkorama komam farfyar ine ma koḇuk na fa komamḇir mankun ko kuker rari ḇemarisen ḇebuk ampun ine. Roi anna nari nafnoḇek kofa kofawi sai ḇefnai fa Yahwe ikyar snonkaku ḇenapesḇa ḇape iyuk standar ḇyena ḇa.

13, 14. Fararur rosai Petrus ismaina ma rariso fyasna ḇaḇebri ḇyedi?

13 Manwawan Petrus ima penatua oso snonkaku Kristen ro awar randak sya sifawimnis kaku. Ima Yesus bati ḇefanam kaku ḇyeja ma isma fararur ḇefandun kaku. (Matius 16:19) Imnis raris, ro taun 36, Petrus ryamura ḇe Kornelius ma snonkaku ḇero rum ḇyedi. Sai ḇefnai fararur ani ipyum kaku? Snar Kornelius ima snonkaku Yahudiḇa; ima snonkaku Kafir ḇeḇesofuk ḇaim. Rofyor Kornelius ma ḇero rum ḇyedi sisma rur ḇesren, Petrus ikofen nari bisa sebaptis ḇe snonkaku Kristen. Ikofen, ”Inja nari snonkaku sidwarekke masi sren kuker war, faro snonkaku sine, snar sikada sisma rur ḇesren kwar imnis ko?”Farfyar ro Manwawansya (Kisah) 10:47.

14 Ro taun 49, manwawan ma penatua ḇero Yerusalem sya sfanjur fa sifrur snemuk kuker fandun fa snonkaku Kristen Yahudiḇa sisofuk si. Ro fananjur ani, Petrus kuker ḇri ikofenbos ḇe naek ansya snaro mankundi myam kwar snonkaku Yahudi ḇeḇesofuk ḇaim sisma rur ḇesren. Rosai Petrus mankundi myamna nafnoḇek badan pimpinan sya fa sifrur snemuk ani. (Farfyar 15:6-11, 13, 14, 28, 29) Snonkaku Kristen Yahudi ma Yahudiḇa sya simarisen snar Petrus ḇyebri kaku fa ikofen roi ḇekaku ya. Inja snonkaku Kristen ro awar randak sya bisa sikyar faro kakyar ma fawawi snon ani!Ibrani 13:7.

15. Sasar rosai Petrus ifrurna rofyor isya ro Antiokhia Siria? (Mam sonin ro randak artikel ine.)

15 Rofyor fananjur ḇero Yerusalem imnai kwar, Petrus rya ḇe Antiokhia Siria. Rofyor isya rodiwa iryur kuker naek srar Yahudiḇa sya. Kowasen kada naek srar sibor kaku simarisen faro fawawi Petrus ḇyukna ma fawar ḇyena. Ḇape sikandor kaku ma sne sena naduf rofyor Petrus inan kayam kuker si werḇa. Petrus dawyae snonkaku Kristen Yahudi ḇesesya ma Barnabas i kako fa sifrur roi ḇemnis. Sai ḇefnai fa penatua Kristen sikyar ine ifrur sasar ḇeba ḇemnis radirya, na ḇefrur sidang ya ḇyeoser werḇa? Ḇefandun ya, farkarkor rosai bisa kun ro Petrus sasar ifrurna ḇefnoḇek ko rofyor penatua oso ifrur sne koḇena naduf ro rosai dawos ma ifrurna?

Rosai snonkaku Kristen ḇeḇesofuk ḇaim sifrurna rofyor Petrus ifrur sne sena naduf?

16. Anun ḇepakrek rosai Paulus ḇyuk ḇe Petrus i ma fakfuken rosai na kofukenna?

16 Wasya Galatia 2:11-14. Petrus imkak faro snonkaku sya. (Amsal 29:25) Petrus fyawi rariso Yahwe sneḇaḇir ḇyedi faro snonkaku Kafirsya. Ḇape imkak snonkaku Kristen Yahudi ḇerama kero Yerusalem nari smamkyof i snar ḇyebati kuker snonkaku Kristen ḇeḇesofuk ḇaimsya. Manwawan Paulus ikofen ḇe Petrus i snar ima snonkaku ḇeankarkar. Sai ḇefnai ya? Snaro Paulus ryower dawoswarek snonkaku Kafirsya ro fananjur ḇero Yerusalem taun 49 ani. (Farfyar 15:12; Galatia 2:13, fas-fas kasun ro sop) Rosai snonkaku Kristen ḇeḇesofuk ḇaim sifrurna rofyor Petrus ifrur sne sena naduf? Simsor ma skarkar ke? Petrus nari nya fakamamar werḇa snar sasar ifrur nane ke?

MARISEN BUK AMPUN

17. Barakas rosai Petrus ismana snar Yahwe ḇyuk ampun ḇe i?

17 Petrus fyasna sne ḇerun ma ryower anun ḇepakrek Paulus ḇyukna. Refoya ikofenḇairḇa Petrus ismai fakamamar werḇa. Snaro ḇarpurya rur ḇesren fyarkin i fa fyas syap ram risuru ro Refo. Ro syapram ḇeḇesuru ḇyedi dap Paulus i ḇe ”naek koswar ani”. (2 Petrus 3:15) Rosai Petrus ifrurna nafrur snonkaku Kristen ḇeḇesofuk ḇaimsya sne sena naduf kwar. Ḇape Yesus ḇeḇukor ro sidang ḇyuk fararur pdef ḇe i. (Efesus 1:22) Naek ma srar ḇero sidang, sisma swaf fa sifarari Yesus ma Kma ḇyedi rofyor suḇuk ampun ḇe Petrus i. Iḇyekada, snonkaku oso kyarkar awer snaro sasar snonkaku ḇesesya sifrurna.

18. Fafisu risai fandun fa kofarari nanapes Yahwe Ḇyedi?

18 Ro abad randak isof ro kirine penatua osoḇaḇeri ḇefrur sasar ḇa. Refoya ikofen, ”Snar kokam kosasar ro roi nabor.” (Yakobus 3:2, fas-fas kasun ro sop) Mnuk ani napyan fa kofawina. Ḇape rofyor koiso bena sne ḇefafayaf snar rosai snonkaku ḇesesya sifrur ḇeko, rosai nari kofrur ya? Nari kofasna nanapes raris Yahwe i ke? Imnis raris, rosai nari wafrurya rofyor penatua oso ikofen roi ḇefrur sne bedi iduf? Nari wakarkar rofyor penatua oso dawos wos ḇefrur sne bedi naduf ke? Ḇardibur kwara fasawsaw snar naek ani ipyum ya ḇyepenatua awer, nari ḇekaḇaḇaḇ raris Yesus ḇukor ro sidang Kristen ya ke? Ḇardibur mam monda faro sasar ifrurna, na waswarepen naek ḇebor ḇefarmyan kuker soasuser taun ḇe taun sya ke? Rofyor penatua ḇefrur sasar ani fyarmyan pdef ḇe penatua ḇaido isma fakamamar nabor wer ido, nari wamarisen ke? Rofyor wamarisen buk ampun ido, fasnaḇair snar wafarari Yahwe I ro nanapes.Wasya Matius 6:14, 15.

19. Rosai snemuk koḇena?

19 Snar koswar nanapes ya, kuker kakyar kowaf fafisu nari Yahwe ipyos roi ḇemnisḇa nakam ḇerama ro Setan ma dunya ḇeḇarḇor ine. (Yesaya 65:17) Ramnai, rofyor sifrurmnis koḇa ḇaido fyor kofawi kakakuya ḇaim fandun fa kofasna pdef sne ḇerun ma kuker snemura koḇuk ampun faro mansei ḇefrur sasar ḇeko. Kuker kofrurna ido, nari kofarari Yahwe mamam ḇyeja kuker nanapes.