Rwa ḇeri ḇe roi swewar na

Rwa ḇeri ḇe sasyos sarser

”Yana Kakyar faro Allah Kako”

”Yana Kakyar faro Allah Kako”

”Adam ḇepupes ikada rur ḇeḇuk kankenem rirya.”​—1 KORINTUS 15:45.

DOYA: 111, 12

1-3. (a) Farkarkor ḇefandun oser rosai kopok koḇefnder awerna? (b) Rosai ḇefnai fa kaḇakḇok ima ḇyefandun kaku? (Mam sonin ro randak artikel ine.)

ROFYOR sifuken ko, farkarkor rosai ḇeḇeknam ro kakyar koḇena, rosai nari kokofen ya? Nari kokarem koḇe Yahwe ima Manḇedaw dirya ma Knam ro Kankenem ya. Ko kako na kokofen kokyar faro Yesus Kristus i, ḇeḇuk kankenem fa ḇefaspar ko. Ko kako na kofawar snar ro fafisu iwama Allah kawasa Ḇyesya nari sikenem fyoro ro Firdaus ḇero supswan. Ḇape, na kap kaḇakḇok ḇe farkarkor oser ḇeyun sneprei ḇe ko ke?

2 Kakuḇae, komarisen kokenem pdef ro fafisu ḇaḇekandera ḇebaya ma kokenem fyoro ro supswan. Ḇape, koswarepen snar kaḇakḇok ima oser ro farkarkor ḇefandun kaku koḇena. Manwawan Paulus fyasnaḇair rosai ḇefnai fa kaḇakḇok ima roi ḇefandun kaku. Doḇe, ”Rofyor ḇemarsya nari siḇer si werḇa, ine fyasnai Kristus kako nari diḇeri wer ro marmariḇa.” Yesus ḇyeḇeḇawes kaḇer ḇa ido, na ḇyepoik ḇe Raja ro nanki ḇa. Ma ankankinem koḇaryasna nefromo monda. (Wasya 1 Korintus 15:12-19.) Imḇape, kofawi Yesus ḇyeḇeḇawes kaḇer. Inja, kakmnis snonkaku Saduki sya ḇa, ḇekyar snar snonkaku ḇemar sya nari sikḇawes ḇa. Syadiwer rofyor snonkaku ḇese skoryae ko, komarisen kokyar pdef faro Allah snar nari ḇyawes kaḇer snonkaku ḇemar kwar sya.​—Markus 12:18; Kisah 4:2, 3; 17:32; 23:6-8.

3 Paulus doḇe ”kaḇakḇok ro ḇemarsya” ima bar ro ”farkarkor araref ḇepon ro ḇaḇe Kristen”. (Ibrani 6:1, 2) Fyasnaḇair snar mankundi ikyar faro aḇiḇer ya. (Kisah 24:10, 15, 24, 25) Kaḇakḇok ima oser ro farkarkor ḇeḇeknam ro Allah Wos Ḇyena raryano, fandun fa kofarkorna kuker kakaku. (Ibrani 5:12) Rosai ḇefnai ya?

4. Fakfuken rosai monda na kofuken kuker kaḇakḇok ya?

4 Rofyor snonkaku oso fyarkor randak Refoya, na ifarkor ḇepon fawar kuker kaḇakḇok ro fafisu iwara, imnis raris kaḇakḇok ro Lazarus i. I kako na fyarkor snar Abraham, Ayub, ma Daniel sikyar snar snonkaku ḇemar sya nari sikḇawes kaḇer ro fafisu iyama. Ḇape, rariso rofyor sifuken ko, rosai ḇefnai fa kokyar faro asas kaḇakḇok ḇeḇebardi fyoro kwar anna? Ma, Refo ikofenḇair ḇeko fafisu risai kaḇakḇok nari ḇyeḇejadi ro fafisu iyama ke? Kankarem faro fakfuken-fakfuken nane na nasambraḇser kakyar koḇena.

KAḆAKḆOK ḆEḆEḆARDI TAUN-TAUN NAIWARA

5. Rosai nari kawos ḇepon ya?

5 Imbude napyan ḇeko fa kokara snonkaku oso ḇeḇebawes kaḇer rofyor imar kwar. (Yohanes 11:11; Kisah 20:9, 10) Ḇape, rariso fyor ono sisya sḇeasas ḇeko nari kaḇakḇok ya isya ro fafisu iyama ḇape nari nendarirya ro syaran utin ḇaido abad ḇe abad naiwama? Na kokyar snar asas ine na ḇyendarirya faro snonkaku ḇemar babo ḇaido ḇemar fyoro kwar sya ke? Kakuya, kaḇakḇok oso isya ḇeḇejadi ro abad naiwara rofyor asas ani neḇefrur kwar, ma kokyar faro kaḇakḇok ani. Kaḇakḇok minseiso? Ma, rosai ḇefesepen kuker kakyar koḇena faro kaḇakḇok ro fafisu iyama?

6. Rosai ḇefasnaḇair snar Mazmur 118 nkur ḇe Yesus i?

6 Mkorama kowawos fawar kuker kaḇakḇok ḇeḇeḇardi kwar ro Mazmur 118, imbude ḇeḇefas iso Daud ro abad naiwara. Mazmur ine doḇe, ”Yahwe, nkor ḇe au, faspar inko!” ma ”Barakas faro snonkaku oso ḇerama kuker Yahwe snonsnon ḇyedi.” Ineiso ḇardadi ḇekur ḇe Mesias i. Wos anna nsae ro swadon snonkaku ḇero Yerusalem rofyor Yesus syun ḇe kota ani kuker dek keledai ro 9 Nisan, ras ḇeḇeso fyor imar ḇaim. (Mazmur 118:25, 26; Matius 21:7-9) Ḇape, rosai fesepen ro Mazmur 118 kuker kaḇakḇok nari ḇeḇejadi ro abad ḇeramaya? Mazmur ine kako ikofen, ”Karui kamasan ḇaḇawesya sisawen kwar iso ḇeḇejadi karui dopir.”​—Mazmur 118:22.

”Karui kamasan ḇaḇawessya” spampum Mesias i (Mam paragraf 7)

7. Rariso snonkaku Yahudi spampum Yesus i?

7 ”Karui kamasan ḇaḇawesya” sipampum Mesias isoine manfarkin Yahudi sya. Simewer srower Yesus ma simewer skarem i ḇe Kristus. Ḇape irya monda ḇa, manfarkin ansya ma snonkaku Yahudi ḇesesya si kako sor Pilatus i fa myun Yesus i. (Lukas 23:18-23) Inja, si kako sakso warpu fa smun Yesus i.

GAllah ḇyawes kaḇer Yesus i ḇe ”karui dopir” (Mam paragraf 8, 9)

8. Rariso Yesus ”ḇyekarui dopir”?

8 Rofyor Yesus spampum ma smuni ido, rariso na ”ḇye karui dopir” rai? Roi ine bisa ḇyejadi fyor Yesus ḇyeḇeḇawes kaḇer. Yesus fyasnaḇair roi ine rofyor fyawar sarḇer kuker snon oso ḇebas yaf anggur iwan manfamyan ḇeḇeso sra ḇe snon ḇefararur ansya. Ḇape, ḇefararur ansi siprer manfamyan ansya. Inja, iwan romawa iswar kaku. Kyara snon ḇefararur ansya simnaf romawa ḇyedi. Ḇape, simun romawa ro snon bena yaf ani. Rofyor Yesus fyawar sarḇer ani posa, Yesus dapkaḇer ḇardadi ro Mazmur 118:22. (Lukas 20:9-17) Manwawan Petrus dap mnuk ani kako rofyor dawos kuker bena papoik sya, manfarkin-manfarkin, ma ḇefawinananem Refo Yahudi ḇefanjur ro Yerusalem. Dawos kuker ”Yesus Kristus, snon Nazaret, mkopai kwar ani, ḇape Allah ḇyawes i kwar ro fandu snonkaku ḇemar sya”. Ramnai doḇe, ”Karui kamasan ḇaḇawessya sisawen kwar, ḇyekarui dopir kwar.”​—Kisah 3:15; 4:5-11; 1 Petrus 2:5-7.

9. Fawar ḇeba kaku rosai ḇeḇeḇardi ro Mazmur 118:22?

9 Inja, Mazmur 118:22 ḇyardi kuker kaḇakḇok nari ḇeḇejadi ro abad ḇeramaya. Nari spampum ma smun Mesias i. Ḇape, nari ḇyeḇeḇawes kaḇer ma ḇyekarui dopir. Inja, Yesus iso monda ḇebuk fasaspar faro snonkaku sya. Iso eḇedari Refo ikofen, ”snonsnon oso ḇese isya ḇa ḇesma kwar papoik ro Allah fa ḇeḇuk koreriya maḇeko”.​—Kisah 4:12; Efesus 1:20.

10. (a) Rosai ḇeḇeḇardi ro Mazmur 16:10? (b) Rosai ḇefasnaḇair snar Mazmur 16:10 dawos kuker Daud i ḇa?

10 Mkorama kowawos mnuk ḇesewer ḇefawar kako kuker kaḇakḇok ḇeḇejadi ya. Kaḇakḇok ine ḇeḇejadi taun syaran oser rofyor ḇyeḇeḇardi kwar. Ine na nḇuk kakakyar ḇeko snar kaḇakḇok na ndarirya rofyor ḇeḇeḇardi fyoro kwar. Kowasya ro Mazmur 16, Daud ikofen ḇo doḇe, ”Nari pok fa wabur ayaḇa ro Kubir ya. Nari pok fa rwir manfamyan ḇesouser Ḇedi myam kubir yadori.” (Mazmur 16:10) Daud kyara ḇaḇeri nari imar ḇa ma isya ro Kubir. Allah Wos Ḇyena nakofenbos kaku snar Daud ḇyemansar ma ”ryoe ma sikrami ro Kota Daud”. (1 Raja-Raja 2:1, 10) Rarirya ido, mnuk ine dawos kuker mansei?

11. Fafisu risai Petrus fyasnaḇair Mazmur 16:10?

11 Taun syaran oser syadi rofyor Daud fyas wos anna ramnai, Petrus fyasnaḇair mansei sap ro Mazmur 16:10. Minggu ḇeḇeso rofyor Yesus imar kwar ma ḇyeḇeḇawes kaḇer, Petrus dawos ḇe snonkaku Yahudi syaran sya ma proselit. (Wasya Kisah 2:29-32.) Ḇyuk swarapepen ḇesi snar Daud imar ma sikrami kwar. Petrus i kako ikofen Daud ima ”myam rarpon kwar ma ikofen ro Wairek aḇiḇer ḇyedi”, Mesias i. Refoya ikofen ḇa sawos pampum Petrus wos ḇyena ḇa.

12. Rariso Mazmur 16:10 ḇyendarirya, ma ine nḇuk kakakyar ḇeko faro rosai?

12 Petrus fyasnaḇair roi ine kuker dap kaḇer Daud wos ḇyena ḇeḇefas ro Mazmur 110:1. (Wasya Kisah 2:33-36.) Rosai Petrus ikofen ro Syap Ḇesren ine nḇuk kakakyar ḇe snonkaku ḇebor sya snar Yesus ima ”[Tuan] ma Kristus”. Snonkaku sifawi Mazmur 16:10 ine ḇyendarirya kaku rofyor Yesus ḇyeḇeḇawes kaḇer. Ḇarpur mura, manwawan Paulus fyasna roi ḇemnis faro snonkaku Yahudi ro kota Antiokhia ḇero Pisidia. Simarisen kaku faro rosai Petrus fyasnaḇairna, inja simarisen sifawi nabor syadiwer. (Wasya Kisah 13:32-37, 42.) Inja, ine kako nḇuk kakakyar ḇeko snar rosai Refo ḇyardi kuker kaḇakḇokya na kokyarna. Imbude na ndarirya ro abad-abad naiwama.

FAFISU RISAI NARI KAḆAKḆOK ḆYENDARIRYA?

13. Rosai monda imbude kofuken kuker kaḇakḇok ya?

13 Na komarisen snar kofawi kaḇakḇok nari ndarirya kaku rofyor neḇardi kwar ro abad ḇe abad naiwara. Ḇape, imbude sino sisya sifuken, ’Fandun fa yawaf kawan kaku fa yasrow kaḇer kuker snonkaku yaswar sya ke? Fafisu risai nari kaḇakḇok ḇyendarirya?’ Yesus ikofenḇair manwawan ḇyesya roi oso fandunba fa sifawina ma sipok fa sifawina ḇa. Iba syadiwer roi ḇeḇejadina Mami mankundi iso ḇefawi ras ma fafisu ya. (Kisah 1:6, 7; Yohanes 16:12) Ḇape, roi ḇeḇeso nasya bisa kofawina kuker fafisu risai kaḇakḇok nari ḇyendarirya.

14. Rosai ḇeḇese ro Yesus kaḇakḇok ḇyedi kuker snonkaku ḇeḇeḇawes kaḇer ro fafisu ḇyedi ḇaim?

14 Kaḇakḇok nefandun kaku fa neḇefas ro Refo isoine Yesus kaḇakḇok ḇyedi. Rofyor Yesus ḇyeḇeḇawes kaḇer ḇa ido, kokame na kosrow kaḇer ḇa kuker snonkaku koswar ḇemar kwar sya. Inja, snonkaku ḇeḇeḇawes kwar ro Yesus fafisu ḇyedi ḇaim, raris Elia ma Elisa suḇawes ḇepon kwar ansya, ḇarpurya simar wer ma sḇe roref ro kubir. Ḇape, Yesus ”diḇri kwar ro marmarya”. Inja, ”nari imar werḇa; marmarya dufepen kankenem ḇyeja werḇa”. Ro nanki ’ikenem isof fyoro-fyoro’.​—Roma 6:9; Wahyu 1:5, 18; Kolose 1:18; 1 Petrus 3:18.

15. Rosai ḇefnai fa Yesus ḇeḇeyap ḇe ”ḇepon kakuya”?

15 Rofyor Yesus ḇyeḇeḇawes kaḇer ḇe nanki ḇe mankun rur, ima fawar ḇerandak kaku kuker kaḇakḇok ḇe nanki ḇefandun kaku. (Kisah 26:23) Ḇape, kaḇakḇok ine monda ḇa nari ḇeraḇe nanki. Yesus ḇyeasas faro manwawan ḇesouser ḇyesya nari sḇepoik fnoḇeki ro nanki. (Lukas 22:28-30) Ḇape, nari sisma barakas ani rofyor simar. Ramnai raris Yesus i, nari sikḇawes ḇe mankun rur. Paulus fyas snar ”Kristus ḇyeḇeḇawes ro marmarya. Ine fyasnai sasuref faro snonkaku ḇemar kwar ansi nari sḇeḇeḇawes wer”. Paulus ikofen wer snonkaku ḇese sino sisya ḇeḇeḇawes ḇe nanki kako, ”Oser-oser nari ḇyeḇeḇawes imnis rarwas ḇyedi: ḇepon kakuya Kristus; ḇarpurya ro fafisu Kristus kyaḇerma wer, insape rarwas snonkaku ḇesun ro Kristus kawasa ḇyesi.”​—1 Korintus 15:20, 23.

16. Fafisu risai kaḇakḇok ḇe nanki nari ḇyejadi?

16 Ro Paulus wos ḇyenane, bisa kofawi fafisu risai kaḇakḇok ḇe nanki nari ḇyejadi. Ine nari ḇeḇejadi ro fafisu Kristus kyaḇer muma wer. Saksi-Saksi Yahwe sfasnaḇair ro Refo fyoro kwar snar Kristus raramuma ḇyedi ḇyeḇerak ro taun 1914. Inja kokenem kaker ro Kristus ”raramuma” ḇyedi, ma papupes dunya ḇeḇarḇor ine fyanam kaku kwar.

17, 18. Rosai nari ḇeḇejadi kuker snonkaku bena ramrem ḇeḇeso sya rofafisu Kristus kyaḇer wer?

17 Refo fyasnaḇair wer kuker kaḇakḇok ḇe nanki, ”Naek srar nkomarisen insa mkakfawi kaku roi ḇekur snonkaku ḇemar kwar ansi, . . . Snar rofyor kokyar, mboi Yesus imar kwar ma ḇyeḇeḇawes wer, ma kokyar kako mboi ḇemar kwar ro Yesus nari Allah fyanjur si fasiwarpui . . . Ma ḇekenem kaker koya isof [Tuan] raramuma ḇyedi nari kopon ḇemar ansya ḇaḇeri. Snar rofafisu ssḇuk aḇyair, isoine rofafisu mananir malaikatya kyaru ma Allah kḇur ḇyedi ryok, ma nari [Tuan] mankundi dado ro boiyaswa . . . ma ḇemar ro Kristus nari sḇawes si ḇepon. Raimnai, ḇekenem kaker koya, nari koḇe ḇekanow fnoḇek si ḇemandep ro farsyos sansoren fakosrow [Tuan]. Rarirya nari kowarpu [Tuan] isof fyoro-fyoro.”​—1 Tesalonika 4:13-17.

18 Kaḇakḇok ḇerandak ḇe nanki ḇyejadi rofafisu Kristus kyaḇer muma wer. Snonkaku ḇena ramrem ḇekenem ro fafisu ḇaḇekandera ḇeba ya nari ’ḇeḇekanow . . . ḇemandep ro farsyos’. Rosai knam ro wos ani? Si ’ḇeḇekanow’ ’nari simar kamḇa’. Ine kyurfasna nari simar ro fafisu ḇekwan ḇa. Mboi sikam ’siḇe ḇesadwer. Roi ḇeḇesya ani nari ryarirya imnis arḇeḇer, rofyor kḇurya ryok papupes.’​—1 Korintus 15:51, 52.

19. Rosai knam ro wos ’kaḇakḇok ḇeḇye syadi’ ya?

19 Kirine, snonkaku Kristen ḇebor sya sisma ramrem ḇa ma skinfir si ḇa fa sḇepoik fnoḇek Kristus ro nanki. Ḇape, siwaf ”ras [Yahwe] ryamumaya”, isoine fafisu dunya ḇeḇarḇor neḇepyos kame. Snonkaku oso ḇaḇeri ḇefawi mnis papupes dunya ine nari ryama ya. Ḇape, aḇyair nabor nfasnaḇair snar papupes ani fyanam kwar. (1 Tesalonika 5:1-3) Rofyor dunya babo Allah ryama, nari kaḇakḇok ḇese nasya wer. Ro fafisuya, snonkaku nari sḇeḇeḇawes kaḇer ro supswan ma sisma saneraro fa sḇe snonkaku ḇenapes ma simar werḇa. Ine iso ’kaḇakḇok ḇeḇye syadi’ ḇardibur fafisu iwara snar si ḇeḇeḇawes ro bepon iwara ḇarpurya simar wer.​—Ibrani 11:35.

20. Rosai ḇefnai fa kokyar kaḇakḇok nari neḇefasos mnis kaku?

20 Refo doḇe snonkaku ḇeyek ḇe nanki nari sikḇawes ’imnis rarwas sedi’. (1 Korintus 15:23) Inja, na kokyar kaḇakḇok ro supswan kako nari Allah fyasos mnisna. Ḇape, imbude kofuken, ’Snonkaku ḇemar babo sya nari siḇawes ḇepon ro Ḇaḇepapoik Taun Syaran Oser Kristus ma snonkaku ḇefawi si siso na ḇesaser si ke? Allah manfamyan Ḇyesya ro fafisu iwara ḇefarkin pyum sya nari sḇeḇeḇawes ḇepon fa sifnoḇek Allah kawasa Ḇyesya ro dunya babo ke? Rariso kuker snonkaku ḇefawi ḇaim Yahwe sya? Fafisu risai ma rodiso nari sikḇawes ya?’ Imbude roi nabor nasya na kokarana. Ḇape, fandun ḇa fa kokara kerna ro kirine. Ipyum syadiya kowaf ma komam rariso Yahwe ifrur mnis roi nane ro fafisu iyama. Ine nari nun sneprei kaku ḇeko.

21. Rosai kakyar Bedi?

21 Ro fafisu kowaf ya, fandun kaku fa kosambraḇser kakyar koḇena ḇe Yahwe I. Roro Yesus i, ḇyeasas snonkaku ḇemar sya na sisya ro Yahwe swarapepen Ḇyedi ma nari ḇyawes kaḇer si. (Yohanes 5:28, 29; 11:23) Aḇyair ḇesewer snar Yahwe nari ḇyawes kaḇer snonkaku ḇemar sya nasnaibos kaku ro Yesus wos ḇyena kuker Abraham, Ishak, ma Yakub sko. Doḇe ro Yahwe mkasi, ”snonkaku syakam nari sikenem ro ḇarpon ḇyedi”. (Lukas 20:37, 38) Inja, raris Manwawan Paulus i, ko kako kona sano fa kokofen, ”Yana kakyar faro Allah . . . nari aḇiḇer ya isya.”​—Kisah 24:15.