Rwa ḇeri ḇe roi swewar na

Rwa ḇeri ḇe sasyos sarser

FARKARKOR 18

Kokarkar Awer Snar Yesus I?

Kokarkar Awer Snar Yesus I?

”Snonggaku ḇekarkar ḇa snar aya ima snonggaku ḇeaski rirya.”​MAT. 11:6, Terjemahan Dunia Baru.

DOYA 54 ”Nyan ya Isoine”

ROI NA KOFARKOR *

1. Rofyor wakofenḇair randak kakaku wafarkor ani faro snonggaku sya rosai sḇabir na?

WASWAREPEN kaker randak wafawi ma wasrow kwar kakaku ya ke? Kwara ido, rosai wafarkor ro Refo ima nasnai kaku ma nsun ro karkara na. Kwara snonggaku kam simarisen sfarkor rosai wakyar ani kwar. Wakyar kaku kakaku ro Refo na nafnoḇek si insama sismai aski ma payamyum ro fafisu iyama. (Mz. 119:105) Inja, waryaḇ kaku fa wakofenḇair ḇe kina ma bati besi faro kakaku wafarkor anna. Ḇape kakuya, snonggaku sya simewer srower nandi.

2-3. Ro Yesus fafisu ḇyedi, rosai snonggaku ḇebor sifrur faro i ma abar byaryas na?

2 Rofyor snonggaku sya simewer srower abar kobaryas na, kokandor awer. Rofyor Yesus isya ro supswan ine, ifrur mujisat sarirya. Nama nfasnai ismai papoik ro Allah I. Rariryano, snonggaku ḇebor spampum i. Conto oser iso, Yesus ḇyawes Lazarus i. Snonggaku ḇesampum sya smam kwar mujisat Yesus ifrur kwar anna. Ḇape, manfarkin agama Yahudi sya simewer sikyar Yesus iḇe Mesias dirya. Syadi wer siḇe smun Yesus ma Lazarus su!​—Yoh. 11:47, 48, 53; 12:9-11.

3 Yesus ifawi snar snonggaku ḇebor nari spampum i ma simewer sikyar i ḇe Mesias dirya. (Yoh. 5:39-44) Yesus ikofen ḇe Yohanes Ḇeḇebaptis manfamyan ḇyesi, ”Snonggaku ḇekarkar ḇa * snar aya ima snonggaku ḇeaski rirya.” (Mat. 11:2, 3, 6) Rosai ḇefnai fa spampum Yesus i?

4. Rosai na kawos ro farkarkor inera?

4 Ro farkarkor ine ma farkarkor ḇeuser na, nari kawos roi riḇeso ḇefnai fa snonggaku ḇebor ro abad randak sya sikyar faro Yesus i ḇa. Na kawos kako roi ḇefnai fa snonggaku ḇebor ro kirine sya spampum abar koḇaryas na. Ma roi fandun nari kawos iso, rosai na kofrur kaku na insama kokarkar awer.

(1) MOḆ YESUS RYAMA YA

Snonggaku ḇebor skarkar kukro moḇ Yesus ryama ma iba roya. Rariso roi ḇeraryana nafrur snonggaku ḇebor ro baboine sya skarkar? (Mam syos ḇe 5) *

5. Rosai ḇefrur snonggaku riḇeso sikyar ḇa Yesus ima Mesias sḇardi kwar ani?

5 Snonggaku ḇebor spampum Yesus snar sifawi kaku Yesus kina ḇyesya ma moḇ iba roya. Soḇo Yesus ima ifawinanem kaku ma smam ifrur mujisat na. Ḇape faro si, ima romawa sukan ai monda bena roinoḇa. Oso wer ido, Yesus ryama ker Nazaret, mnu oso skara ḇe mnu ḇefandun ḇa dirya. Ma Natanael, ḇarpur ya ḇeyakḇe Yesus manfamyan ḇyedi, randak ya dakkofen ḇo doḇe, ”Inja roi ḇeḇye oso nari ryama ro Nazaretke?” (Yoh. 1:46) Imbude Natanael kyara mnu ani ḇe mnu ḇepyum ḇa. Ḇaido, imbude iswarepen ḇardadi ḇero Mikha 5:2, ḇekofen Mesias nari ḇyeḇeaben ro Betlehem, ḇo ro Nazaret ḇa.

6. Snonggaku ḇero Yesus fafisu ḇyedi rosai na sifrur kaku insama sikyar ima Mesias dirya?

6 Rosai Syap-Syap Ibrani ḇyardi kwar na? Nabi Yesaya ḇyardi snar snonggaku ḇesampum Yesus sya simewer sbensewar fa sfawi ”moḇ ryama” ya. (Yes. 53:8) Iḇye kada snonggaku sine smam kaku moḇ Yesus ryama roya ma smam kara ḇardadi ḇekur Mesias i. Sifrur na ido, nari sifawi snar Yesus ḇyeḇeaben ro Betlehem ma ḇye kpu up ro Raja Daud i. (Luk. 2:4-7) Inja, moḇ ḇyeḇeaben kaku namnis kuker ḇardadi ro Mikha 5:2. Imboi ḇesampum Yesus sya sisewar kakaku ḇekur i na ḇa. Mboi skara ma nsun snemuk fasawsaw, ma iso ḇeḇewar fa skarkar.

7. Rosai ḇefnai kaku snonggaku ḇebor ro baboine simewer srower Saksi Yahwe syandi?

7 Snonggaku ḇero baboine sya skarkar snaro roi ḇemnis kako ke? Imbo. Yahwe manfamyan ḇebor ḇyesi sna roino manggun ḇa. Soḇo sima sakfarkor kaki ḇa. (Kis. 4:13) Snonggaku riḇeso soḇe Allah kawasa ḇyesi sima simnai ro farkarkor teologi ḇa inja sḇuk farkarkor Refo awer. Sia soḇe Saksi-Saksi Yahwe ima ”agama ro snonggaku Amerika sirya”. Ḇape, ro supswan ḇesiper Saksi-Saksi Yahwe syakam, sisya se peser ri 14 monda ḇeḇarek ro Amerika Serikat. Oso wer ido, ono sia soḇe Saksi sya sikyar faro Yesus i ḇa. Ro taun ma taun, Yahwe kawasa Ḇyesi ro supswan ḇesiper skursof si ḇe ”Komunis”, sor si ḇe ”mampaf ro snonggaku Amerika sya”, soḇo sima ”aliran sesat”, ma ”ekstremis” kako. Snonggaku ḇeḇor ḇerower roi sikofen nane simewer sisewar roi ḇekaku ḇekur Saksi Yahwe syandi. Ine nafrur simewer sḇesaksi Yahwe ri.

8. Raris Farfyar 17:11 ikofen ya, rosai snonggaku sya sisewar kaku fa sfawi Yahwe kawasa Ḇyesi ro baboine sya?

8 Rosai na wafrur kaku na insamaido wakarkar ḇa? Fandun fa snonggaku sisewar anun ḇesrow ma ḇekaku. Lukas, snon ḇefas syap Injil, ikako ḇyesewar rarirya. Imarisen insama snonggaku sya siwasya fasfas ḇyena ’insa sifawi roi ḇebor’ ḇekur Yesus i. Inja, ’ikukeḇ naḇye kaku roi ḇeḇesya anna kam kwar ro randak kakuya’. (Luk. 1:1-4) Snonggaku Yahudi ro Berea sakfrur rarirya kako. Rofyor srower randak angginem ḇeḇye ḇekur Yesus i, smamkara rosai ḇeḇefas ro Syap-Syap Ibrani na fa sbukimam roi ḇekaku rodiana. (Wasya Farfyar 17:11.) Fandun fa snonggaku sakfrur rarirya, ro kirine smamkara rosai Allah kawasa Ḇyesi sfarkorna kuker rosai Refo ikofen na. Sikako fandun fa sfarkor sarisa ro Yahwe kawasa Ḇyesi ro fafisu ine. Sisewar fa sfawi anun ḇekaku ido, nari ḇekursof Allah kawasa Ḇyesi sawyae si ḇa.

(2) ROFYOR SOR I FA IFRUR MUJISAT YESUS PYAMPUM NA

Snonggaku ḇebor skarkar kukro Yesus imewer ifrur mujisat sor na. Rariso roi ḇeraryana nafrur snonggaku ḇebor ro baboine sya skarkar? (Mam syos ḇe 9-10) *

9. Rosai ḇeḇejadi kuker snonggaku riḇeso fyor Yesus imewer fyasnaiḇair aḇyair oso ro boiyaswa?

9 Yesus farkarkor ḇyena napyum kaku rariryano, snonggaku riḇeso ro fafisu ḇyedi skara nasrow ḇaim. Sor insa Yesus ”fyasnai faro si aḇyair oso ro boiyaswa” fa nfasnaiḇair snar ima Mesias dirya. (Mat. 16:1) Imbude sor i fa ifrur roi ani snar skara sasar ḇardadi ḇero Daniel 7:13, 14 ya. Kakuya, ḇardadi ani insape nari ndarirya ro fafisu ḇerama ya. Rosai Yesus fyarkor anane nasrow kwar fa nafrur sikyar snar ima Mesias dirya. Fama, skarkar snar Yesus imewer ifrur mujisat sor na.​—Mat. 16:4.

10. Imnis kuker Yesaya ḇardadi ḇyena, moḇsa Yesus imbran fararmyan ḇyena rai?

10 Rosai Syap-Syap Ibrani ḇyardi kwar na? Nabi Yesaya ḇyardi kuker Mesias i, ”Nari iyawyuw ḇaido dar ḇa, ma mkarem ḇyena nari neḇerower ro sampak ḇa.” (Yes. 42:1, 2) Yesus imbran fararmyan ḇyena kuker syewar snonsnon ro manggundi ḇa. Ikako ḇyawes moḇ sbuki samsyom ḇepyum naḇa. Isansun syatu keagamaan ḇa kako ḇaido dor snonggaku sya fa sor i kuker nasan syowi ḇeḇeso ḇa. Rofyor semankara i, ma imbe smuni rariryano ro ḇarpon Raja Herodes i Yesus ifrur mujisat ḇa insama smanen i. (Luk. 23:8-11) Imbo Yesus ima ifrur mujisat ḇeḇeso kwar. Ḇape faro Yesus i, roi ḇefandun syadi isoine byaryas anggangginem ḇeḇye ya. Yesus ikofen ḇe manfamyan ḇyesi, ”Snar si ḇeḇewar Yarama ya.”​—Mrk. 1:38.

11. Snonggaku ḇero baboine sya sna kakara ḇesasar risai?

11 Snonggaku ḇero baboine sya skarkar snaro roi ḇemnis kako ke? Imbo. Snonggaku ḇebor sya smanen gereja-gereja ḇebana, ḇefamanggor kuker kareren ḇaido sonin ḇepyum ḇekakur na. Smanen kako manfarkin agama ḇesmai nasan ḇeḇesyowi na. Oso wer ido, simarisen ma siryaḇ faro munara-munara ro agama sena imboi sḇefnder snar munara anna neknam ro Refo ya ḇa. Ro munara ḇerarya na, sfarkor snonggaku sya ḇa fa sakfawi kakaku ḇekur Allah ma marisen Ḇyena. Imboi, korama ro fananjur ido, nari kofarkor rosai Yahwe marisen Ḇyena faro koni. Balai Karajan koḇena naba manggun ḇa ma nasren, ma nafo kuker famanggor ḇekakur ḇa. Bar naek ḇefarkin ro sidang sya sisansun syatu keagamaan ḇa ḇaido sor si kuker nasan ḇeḇesyowi ḇeḇeso ḇa. Farkarkor ḇebor ma kakyar koḇena neknam ro Refo ya. Rariryano, snonggaku ḇebor sya skarkar snar sḇaḇir nyan koḇeari na namnis kuker nyan sena ḇa. Sikako soḇo rosai kofarkor na namnis kuker marisen sena ḇa.

12. Raris Ibrani 11:1, 6 ikofen ya, fandun fa kakyar koḇena neknam ro rosai?

12 Rosai fandun kaku kofrur ya insama kokarkar ḇa? Manwawan Paulus ikofen faro snonggaku Kristen ro Roma sya, ”Snonkaku sikyar snar simnaf ḇararyas ma ḇaryas ani simnafi snar snonkaku ono sisya sḇaryas ro Kristus.” (Rm. 10:17) Inja, kosambraḇser kakyar koḇena kuker kofarkor Refo, na kakso munara-munara keagamaan ḇa smam ḇe roi ḇepyum ma smanen na mḇoi neknam ro Refo ya ḇa. Fandun fa kona kakyar ḇesambraḇ ma neknam ro fawawi ḇekaku kukro ”kakyar isyaḇa, snonkaku osoḇa kako ifrur Allah marisen ḇyedi”. (Wasya Ibrani 11:1, 6.) Inja, kofandun aḇyair ḇeba ro boiyaswa ḇa fa nfasnaiḇair kosmai kakaku ya kwar. Kofarkor kaku Refo ya ido, na isrow kwar fa kokyar kaku, ma nafrur koḇeḇirḇar ḇa.

(3) YESUS DAKSO ADAT ḆEBOR YAHUDI SENA ḆA

Snonggaku ḇebor skarkar kukro Yesus dakso adat ḇebor yahudi sena ḇa. Rariso roi ḇeraryana nafrur snonggaku ḇebor ro baboine sya skarkar? (Mam syos ḇe 13) *

13. Rosai ḇefrur snonggaku ḇebor skurpum Yesus i?

13 Ro Yesus fafisu ḇyedi, Yohanes ḇeḇebaptis manfamyan ḇyesi sikmom kaku kukro Yesus manfamyan ḇyesi sakfarfor ḇa. Yesus fyasnai fafisu ikenem kaker, na sfarfor ḇa. (Mat. 9:14-17) Rariryano snonggaku Farisi ma ḇesesya sawos pampum ker Yesus i kukro imewer iso adat senandi. Simsor fyor Yesus byuk pararei ḇe snonggaku ḇeduf ro Ras Mananai ya. (Mrk. 3:1-6; Yoh. 9:16) Ono wer ido, sawawow si ḇo soḇe sima siso sasoser faro Ras Mananai ya. Ḇape, ro fafisu ḇesena smam monda ḇo snonggaku sḇaboḇ ro bait. Simsor kaku rofyor Yesus irmom snonggaku ḇeḇaboḇ ansya. (Mat. 21:12, 13, 15) Ma rofyor Yesus byaryas ro rum ari ḇero Nazaret, snonggaku ḇero diansya simsor kaku rofyor Yesus byuk fawar ḇero fafisu iwara fa fyasnaiḇair sima sfandun manggunsi ma sna kakyar noḇa. (Luk. 4:16, 25-30) Ro Yesus ifrur nane nafrur fa snonggaku ḇebor skarkar.​—Mat. 11:16-19.

14. Rosai ḇefnai fa Yesus dawosbos adat ḇemnis ḇa kuker Allah Wos Ḇyena?

14 Rosai Syap-Syap Ibrani ḇyardi kwar na? Roro nabi Yesaya, Yahwe doḇe, ”Kawasa ine sfanam Aya ro swadon monda ma sesyowi Aya ro swardip sena monda, ḇape sne sena nabinggwanbur Aya; simgak faro Aya monda snar siso parenta snonggaku sfarkor ḇe si sya.” (Yes. 29:13) Ro Yesus fafisu ḇyedi, snonggaku smam sasoser ma adat na nefandun syadi ro Allah Wos Ḇyena inja skurpum Yahwe ma snonggaku iwan fa ḇe Mesias ani. Iso ḇewar fa Yesus dawosbos adat ḇemnis ḇa kuker Allah Wos Ḇyena.

15. Rosai ḇefnai fa snonggaku ro baboine simarisen Saksi-Saksi Yahwe sya ḇa?

15 Snonggaku ḇero baboine sya skarkar snaro roi ḇemnis kako ke? Imbo. Snonggaku ḇebor simarisen Saksi-Saksi Yahwe sya ḇa kukro sakso ras ḇeba ḇeknam ro Refo ḇa, raris ras ulang taun ma Natal. Sia wer simsor kukro Saksi-Saksi Yahwe sakso ḇa ro ras ḇeba negara sena ḇaido adat sifrur faro munara karamram ḇeknam ro Refo ya ḇa. Snonggaku ḇekarkar ansine imbude sikyar Allah imarisen nyan seari na. Ḇape, siso syadi adat na ḇardibur roi Refo ikofen na, inja sifrur Allah imarisen si ḇa.​—Mrk. 7:7-9.

16. Raris Mazmur 119:97, 113, 163-165 ikofen na, rosai kofrur kaku ma rosai kopok kofrur ḇa na?

16 Rosai na kofrur kaku na insamaido kokarkar ḇa? Fandun fa koswar Yahwe sasoser ma wos farkankin Ḇyena. (Wasya Mazmur 119:97, 113, 163-165.) Koswar Yahwe ido, nari komewer kakso rari imarisen ḇa na. Nari komam roi risai wer nbe roi ḇefandun syadi awer ro ḇaḇebati koḇena kuker Yahwe I.

(4) YESUS DAKSO WARPU RO POLOTIK NA ḆA

Snonggaku ḇebor skarkar kukro Yesus dakso warpu ro polotik na ḇa. Rariso roi ḇeraryana nafrur snonggaku ḇebor ro baboine sya skarkar? (Mam syos ḇe 17) *

17. Ro Yesus fafisu ḇyedi, snonggaku sikyar Mesias nari ifrur rosai?

17 Ro Yesus fafisu ḇyedi, snonggaku ḇebor simarisen sifrur fararwei ro polotik na. Soḇerada Yesus nari byuk ḇaḇemkei ro kandera sismai ro pamarenta Romawi sya. Ḇape fyor sidif Yesus i fa ḇye raja sedi, Yesus imewer. (Yoh. 6:14, 15) Ḇese wer ido, imam sya ma snonggaku ḇese riḇeso simewer Yesus ifrur fararwei ro polotik. Imam sya sifawi snar roi ani nari nafrur pamarenta Romawi simsor ma siyer kaḇer papoik sbuk kwar ḇe si fa sḇe imam ya. Inja, snonggaku ansine skarkar kukro simgak roi ḇeḇejadi ro polotik na.

18. Ḇardadi risai snonggaku ḇero Yesus fafisu ḇyedi sḇefnder na?

18 Rosai Syap-Syap Ibrani ḇyardi kwar na? Ḇardadi ḇebor nasya ḇefasnai kaku Mesias iso nari ḇekafyo mbroḇ ḇyesi. Ḇape fyor ifrur na ḇaim, raris ḇardadi ḇesena, na imar resari insama ḇyak namuk sasar koḇena. (Yes. 53:9, 12) Inja, rosai ḇefnai fa snonggaku Yahudi skara Yesus nari ifrur fararwei ro fafisu sedi? Snar sḇefnder ḇardadi ḇefasnaiḇair Mesias na ifrur samswen sena nakrenbur si ro fafisu anya ḇeri ḇa.​—Yoh. 6:26, 27.

19. Kakara ḇesasar risai ḇefrur fa snonggaku ḇebor sya skarkar?

19 Snonggaku ḇero baboine sya skarkar snaro roi ḇemnis kako ke? Imbo. Snonggaku ro baboine skarkar kukro kakso warpu ro polotik na ḇa. Simarisen kobuk suara koḇena fa kokinfir ḇepoik konsya. Ḇape, kofawi snar kokinfir snonggaku ḇekif konsya ido, imnis ra kopampum Yahwe I. (1 Sam. 8:4-7) Osower ido, imbude snonggaku skara koiso na ḇebawes rumfarkor ma rumḇeduf na kuker kofrur fararur ḇepyum ḇesena. Inja skarkar kako kukro smam koḇensewar fa kofrur mnai samswen ro dunya ine ḇa ḇo kobaryas ker.

20. Raris Yesus wos ḇyena ḇero Matius 7:21-23, roi ḇefandun kaku risai na kofrur na?

20 Rosai na kofrur kaku na insamaido kokarkar ḇa? (Wasya Matius 7:21-23.) Yesus iwan ko fa kobaryas, ma iso roi ḇefandun kaku fa kofrur ḇepon na. (Mat. 28:19, 20) Koḇuk swaruser koḇena awer faro roi ḇekur polotik ma sosial ro dunya ine. Koswar snonggaku ḇese ma kofawi samswen sena. Ḇape, kofawi nyan ḇepyum kaku fa kofnoḇek si iso kofarkor si fa sakfawi Karajan Allah ma kofnoḇek si fa sakḇebati kuker Yahwe I.

21. Snemuk rosai imbe kun na?

21 Ro farkarkor ine, kawos kwar roi rifyak ḇefrur snonggaku ḇebor ro abad randak ma baboine skarkar na. Inja kosasor kaku ko insama roi rifyak anna nafrur kokarkar ḇa kako. Ro farkarkor ḇeuser ya, nari kawos roi rifyak ḇese wer ḇefrur snonggaku sya skarkar. Inja iḇye kada kun snemuk fa komamwarek kakyar koḇena nsambraḇ pdef insama kokarkar ḇa.

DOYA 56 Wamnasen Napnapes

^ syos 5 Yesus ima guru ḇefawinanem kaku fafisu ikenem ro supswan ine, rariryano snonggaku ḇero fafisu ya simewer siso indi. Rosai ḇefnai ya? Ro farkarkor ine, nari kawos roi rifyak. Nari kawos kako rosai ḇefnai fa snonggaku ḇebor ro baboine sya skarkar kukro Yesus manfamyan ḇekaku ḇyesi rosai sawos ma sifrur na. Ma roi ḇefandun syadi iso, rosai kofrur kaku insama korkarkar awer. Ro farkarkor ine ma ḇeuser ya, na ifnoḇek snonggaku ḇebati kwar kuker Saksi-Saksi Yahwe mboi sun snemuk ḇaim fa sakḇe Saksi Yahwe.

^ syos 3 KNAM RO WOS ḆEḆESO: Ro farkarkor ine ma farkarkor ḇeuser na, knam ro wos snonggaku ”ḇekarkar” kyurfasnai ḇe snonggaku ḇemewer ḇeso Yesus snar roi oso ḇefnai ya.

^ syos 61 KAFKOFEN FARO SONIN: Filipus danun ḇe Natanael i fa isrow Yesus i.

^ syos 63 KAFKOFEN FARO SONIN: Yesus byaryas angginem ḇepyum.

^ syos 65 KAFKOFEN FARO SONIN: Yesus byuk pararei ḇe snon ḇramin ḇar ḇemar oso, ma snonggaku ḇesampum Yesus smam roi ani.

^ syos 67 KAFKOFEN FARO SONIN: Yesus manggundi rya ḇe bon.