Rwa ḇeri ḇe roi swewar na

Rwa ḇeri ḇe sasyos sarser

Manseiso ḇe Raja ro Karajan Allah?

Manseiso ḇe Raja ro Karajan Allah?

Allah fyarkin manfasfas Refo riḇeḇeso fa sfasepen pyum roi nari ḇefnoḇek ko fa kofawi manseiso Raja ḇero Karajan Allah. Sfas ḇo soḇe Raja ani nari

  • Allah iso ḇekinfir i. ”Yakanow raja Yakinfir kwar . . . nari Yaḇuk er-er sya fa nwa si ḇe waris ma nwa supswan ḇesiper.”​—Mazmur 2:6, 8.

  • Ḇye waris Raja Daud karapesa ḇyedi. ”Romawa oso ḇyeḇeaḇen faro ko kwar, roma oso ḇyeḇeḇuk faro ko kwar . . . Ḇaḇepapoik ḇyedi nari iba syadi pdef, ma aski nari ipok imnai ḇa faro Daud karapesa ḇyedi ma karajan ḇyedi. Nari sifrur i fa dores nako.”​—Yesaya 9:6, 7.

  • Ḇyeḇeaḇen ro Betlehem. ”Betlehem . . . , nari manḇepoik oso isasyar ro au faro Aya . . . Baba ḇyedi nari iryewen isof ro supswan pember ya.”​—Mikha 5:2, 4.

  • Snonkaku sya skurpum ma smun i. ”Skoryaye i, ma nkomam ima fyandun ḇa. . . . Siwankir i kukro ḇarḇor nkoḇena; sewayam i kukro sasar nkoḇena.”​—Yesaya 53:3, 5.

  • Ikḇok kaḇer ro marmar ya ma sesyowi i. ”Nari wapok fa wabur aya ro Kubir ya ḇa. Nari wapok fa rwir manfamyan ḇesouser Bedi myam kubir yadori ḇa. . . . Yaro ḇar raku Bedi nafrur fa yamarisen isof fyoro.”​—Mazmur 16:10, 11.

Yesus Kristus—Isrow Kaku fa ḇye Raja

Snonkaku oser monda ḇesrow kaku fa ḇepoik ḇe Raja raris rosai manfasfas sya sfas anna. Snonkaku ani iso Yesus Kristus i. Malaikat oso ikofen yoḇ Yesus snari, Maria i, doḇe, ”Manseren Allah nari ḇyuk faroi, karapesa nasan Daud, kpu ḇyedi, . . . ma nasan ḇyedi ipok imnaiḇa.”​—Lukas 1:31-33.

Yesus na ḇyepoik ro supswan ine ḇa. Mboi, nari ḇye Raja ro Allah Karajan Ḇyedi ro nanki ḇo ḇyeparenta mumfes faro snonkaku sya. Rosai ḇefnai fa Yesus iso ḇesrow kaku fa ḇye Raja? Kwarapan rosai Yesus ifrur kwar rofyor ikenem ro supswan ine.

  • Yesus iswar snonkaku sya. Yesus ifnoḇek snon ma bin, ḇebabo ma ḇesinan sya, myam si ro moḇ srama ya ḇaido nana sena ḇa. (Matius 9:36; Markus 10:16) Ras oso, snon ḇeduf pado dor Yesus i ḇo doḇe, ”Wamarisen ido Buk pararei ḇe aya!” Mura, Yesus iswar i, inja ḇye i fa iprei.​—Markus 1:40-42.

  • Yesus ikofenḇair nyan fa kofrur Allah imarisen. Doḇe, ”Mkopok mkoḇe manfyan faro Allah ma faro [arasai] ba.” Ikofen kako ḇo doḇe fandun fa kofrur pyum snonkaku ḇese raris moḇ komarisen sifrur pyum ko raya. Wos farkin ḇepyum nane sor na ḇe Sasoser Brawen. Oso wer ido, Yesus fyasnai ḇe ko fa kofawi Allah ima imarisen faro rosai kofrur na monda ḇa, mboi imarisen kako faro rosai kokara ma koḇaḇir na. Inja insama kofrur fa Allah imarisen, komam pyum kosnesna dona. (Matius 5:28; 6:24; 7:12) Ma Yesus ikofen snai ḇo doḇe imbe kosmai marasrisen ḇekaku ido, fandun fa kofawi rosai Allah imarisen na ma kofrur na ḇeri kada.​—Lukas 11:28.

  • Yesus fyasnai nyan rariso kofasnai saswar faro ḇesesya. Rosai Yesus ikofen ma ifrur na nsun kaku ro ḇerower i sya sisnesna. ”Kawasa ḇeḇor ḇemnaf farkarkor ḇyena sikam sikandor, snar fyarkor si imnis snonkaku ḇena papoik.” (Matius 7:28, 29) Yesus ikofen yoḇ si radine, ”Mkoswar mbroḇ mkoḇesi.” Ḇyenadiwarek kako snonkaku ḇefnai fa smun i ra imar ya. Doḇe, ”O, Mami, buk ampun farosi, snar sifawi rosai sifrur ineḇa.”​—Matius 5:44; Lukas 23:34.

Nane kam nfasnai Yesus i mande isrow kaku fa ḇye Raja. Kokyar nari ḇyepoik snonkaku sya kuker sawarwar ma frur pyum. Imbape, fafisu risaiso na ḇyepoik ya?