Rwa ḇeri ḇe roi swewar na

Rwa ḇeri ḇe sasyos sarser

Wafawi Ke?

Wafawi Ke?

Rofyor Yesus ḇyuk wos peper ”makei mkun sya” ine kyurfasnai danonef ke?

Inaimawa oso duf makei mkun oser, amfyanir ḇero Yunani ḇaido Romawi (abad ḇerandak SM isof ro abad ḇesuru M))

Fafisu oso, Yesus isya ryo sup Siria, provinsi oso ḇero Roma, iso moḇ ḇerwas ḇe Israel. Bin Yunani oso fyanami fa dor farfnoḇek. Yesus kyarem kuker ḇyuk wos peper fa ḇyukifasnai snonkaku ḇe Yahudi ḇa sya simnis raris ”makei mkun sya”. Ro ḇaḇ Sasoser Moses, makei sima smam si ḇe aiwan ḇeyarwarem. (Imamat 11:27) Inja, Yesus kyara fa imbe danonef bin Yunani ani ma snonkaku ḇese ḇe Yahudi ḇa sya ke?

Oroḇaḇeri. Fyor Yesus dawos ḇe manfamyan ḇyansi, knam ro wos ḇyena iso ro fafisuya fyakapon snonkaku Yahudi sya fa ifnoḇek si. Inja kuker wos peper, ikofen yoḇ bin Yunani ani ḇo doḇe, ”Kopok kun roḇean ḇefasos faro romawa sya ma neḇesawen faro [makei mkun sya, NW] ḇa.” (Matius 15:21-26; Markus 7:26) Faro snonkaku Yunani ma Romawi sya, makei ima aiwan siswar kaku snar ikenemkus ḇefanya ma ifnak kuker romawa ḇyesya. Inja, wos ”makei mkun sya” nkurfasnai ḇe wos ḇeḇuk sneprei. Bin Yunani ani ifawi ḇeri Yesus wos ḇyenane ma kyarem ḇo doḇe, ”Kaku ḇaboi Manseren, ḇape [makei mkun ya] dakan kako roḇean mom-mom ḇesapi ro meja tuan ḇyedi.” Yesus isandik bin ani snar kakyar ḇyedi ma ḇyuk pararei faro inai ḇyedi.​—Matius 15:27, 28.

Manwawan Paulus danun ḇe ḇeyun kapal sya fa sayun pdef awer, nane ananun ḇemnis rirya ke?

Fasfas kareren kapal ḇeba ḇeyun roḇeḇor (abad ḇerandak M)

Kapal ḇeyun Paulus i ḇe Italia isya isewar kaku fa ifrarpum wam doḇer ya. Rofyor sisya sipyar, manwawan Paulus danun ḇe ḇeyun kapal sya insama sayun pdef awer. (Farfyar 27:9-12) Nane ananun ḇemnis rirya ke?

Manḇeraswan ḇero fyor iwara sya sima sifawi kaku rofyor sayun ro Soren ro Fadu fafisu primya nari nun samswen fafayaḇa. Ro paik November faduri isof ro paik Maret faduri, jadi fa kapal na nafrar ḇa. Ḇape ayayun Paulus ikofen anya nejadi ro paik September ḇaido Oktober. Ro syap Epitome of Military Science, manfasfas Romawi oso ḇenir ḇe Vegetius (abad ḇefyak M) fyasnaiḇair ayayun ro soren radine, ”Paik-paik ono naisya namnis fa sayune, mboi paik-paik ono nasya sifawi mnisna ḇa, ma paik ḇese na jadi fa sayun ḇa.” Vegetius doḇe ro 27 Mei isof ro 14 September nama swan ya ibrin ma bisa fa sayune. Ḇape, ro 15 September isof ro 11 November ma ro 11 Maret isof ro 26 Mei ido, fafisu ḇyena sifawi mnisna ḇa ḇaido nari nun samswen. Paulus ima iso ker kapal na, inja ifawi mnis kaku swan ya kwar. Manfara ma ḇena kapal anya suyakfawi roi anane. Ḇape sumewer surower Paulus anun ḇyuk anna. Ḇarpur mura kapal anya nambroi.​—Farfyar 27:13-44.