Rwa ḇeri ḇe roi swewar na

Rwa ḇeri ḇe sasyos sarser

AWAWOS ḆEPON YA | FASASNA KUKER NANKI

Fasasna kuker Manseisi bero Nanki Sya

Fasasna kuker Manseisi bero Nanki Sya

Refo naser fasasna ḇepyum nabore, ine nafrur ko fa komampan rariso nanki ya isnai rai. Nkor Au fa wafarkor na insa ḇukimampan na. Kakuḇae, roi ḇero fasasna anna nari kofawi ḇeri nakam ḇa, ḇape fasasna ine na nafnoḇek Au fa wawasenkara kuker manseisi ḇekenem ro nanki monda ḇa, ḇape na wafawi kako rariso bisa sawyae Au.

YAHWE ISO ALLAH ḆEKAKI SYADI

”Ro boiyaswa karapesa ḇaḇesasoser oso, ma snon oso kyain ro karapesa ḇaḇesasoser ani. Snon ani ḇarpon ḇyedi isna imnis permata baiduri pandan (karui ḇekakur sananai ḇyedi ryumek) ma permata delima (karui ḇekakur sananai ḇyedi irik). Saseḇi oso isnai ḇezamrud (karui ḇekakur kaku, sananai ḇyedi ryumek), ḇeparek yar karapesa ḇaḇesasoser ani.”​—Fasasna faro Yohanes (Wahyu) 4:2, 3.

”Roi oso isnai raris busur ḇesae ro raryur mandep ro ras mekem. Rarirya neḇemam moḇ sananai kaku ḇero ris ḇyedi. Ḇeḇemam ani iso Yahwe baba ḇyedi moḇ isnai raya.”​—Yehezkiel 1:27, 28.

Fasasna ro manwawan Yohanes ma nabi Yehezkiel sumam nane, nfasnaḇair sananai ro Allah Ḇekaki Syadi, Yahwe I, kuker roi ḇepyan fa kokara na raris karui permata ḇesnai kaku, sasewi, ma karapesa ḇekaki Ḇyedi. Nane nfasnaḇair Yahwe ima imnis ra moḇ ḇepyum ḇeyun mananen, marisen, ma kananon.

Fasasna kuker Allah ine imnis kuker manḇefas mazmur wos ḇyena, ”Yahwe ima iba ma isyus kaku fa ismai sanandik. Ifrur makakak syadi ro allah ḇesesya. Snar allah nakam ro er sairiryakam sima allah ḇemaeja ḇa; imbape Yahwe, ima ifrur farsyos. Ḇaḇesyowi ma sananai isya ro ḇarpon ḇyedi; samambraḇ ma payamyum isya ro moḇ ḇesren ḇyedi.”​—Mazmur 96:4-6.

Yahwe iso Allah Ḇekaki Syadi, ḇape dor ko fa kofanam ḇe I ro nadi ma ḇyeasas nari ryower nadi koḇena. (Mazmur 65:2) Allah fyandun ma iswar kaku ko, iso ḇefnai fa kuker kakyar manwawan Yohanes fyas, ”Allah ikada isaswar.”​—1 Yohanes 4:8.

YESUS ISYA KUKER ALLAH

”[Manfamyan Yesus, Stefanus], ḇefo kuker Rur Ḇesren iwakwaker ḇe nanki ma myam payamyum Allah ma Yesus dores ro ḇar raku Ḇyedi. Inja ikofen: ’Kaku ḇeri yamam nanki ḇyas ma Rumkun Snonkaku dores ro Allah ḇarpon Ḇyedi.’”​—Farfyar ro Manwawansya (Kisah) 7:55, 56.

Fyoro ḇa rofyor Stefanus myam fasasna ine ḇaim, manfarkin agama Yahudi sya sidif snonkaku sya fa smun Yesus i raris moḇ sewayam Stefanus ani. Fasasna ine fyasnaḇairbos snar Yesus ḇyeḇawes kwar, ikenem ma ismai sanandik. Manwawan Paulus fyasḇair roi ine, ”[Yahwe] ḇyawes [Yesus i] fa kyain ro ḇar raku ḇyedi ro boiyaswa, kankain Kristus ikaki syadibur ro ḇeḇuk sasoser ḇeborsya kam, ḇesma papoiksya kam, ḇeḇeḇrusya kam, ma manseirya kaker ḇeḇesnonsnon ro supswan ine mondaḇa ma supswan nari ḇeramaya.”​—Efesus 1:20, 21.

Refo fyasnaḇair Yesus nya nasan ḇekaki monda ḇa, ḇape fyasnaḇair kako iswar kaku snonkaku sya raris Yahwe I. Ro fafisu Yesus ifarmyan ro supswan ine, ḇyuk pararei ḇe snonkaku ḇeduf, ḇeryarḇa, ma ḇyawes snonkaku ḇemar kwar sya. Fyasna iswar kaku Allah ma snonkaku sya kuker ḇyuk kankenem ḇyedi fa imar. (Efesus 2:4, 5) Kuker papoik ro Allah, nari Yesus ḇyuk barakas faro snonkaku ḇesouser sya.

MALAIKAT SYA SIFARMYAN ḆE ALLAH

”Aya [nabi Daniel] yamam pdef isof karapesa-karapesa nasya srirna, ramnai Mankun Ḇeumur Syadi Kaku [Yahwe] isya kyain. . . . Syaran oser kali syaran oser sisya ḇefarmyan I, ma syaran risamfur kali syaran risamfur sisya ḇeyores ro ḇarpon ḇyedi.”​—Daniel 7:9, 10.

Ro fasasna ḇero nanki ine, Daniel myam malaikat oser monda ḇa ḇape sibore. Inema fasasna ḇeba kaku! Malaikat iso mankun rur ḇena baba, sna fawawi ma sisambraḇ. Serafim ma kerub sisya rofandu si. Refo dap malaikat ansine syadi ro 250.

Malaikat sima ro randakya sikenem ro supswan ine ḇe snonkaku ḇa. Allah ifrur ḇepon malaikat sya rofyor snonkaku sisya ḇaim. Rofyor supswan ḇeḇepankayum, malaikat sya smamna ma sibras sifasnai sanandik.​—Ayub 38:4-7.

Nyan oser malaikat sya sifarmyan ḇe Allah iso siso ro fararur ḇefandun kaku isya sifrur ro supswan ine isoine baryas ankankinem ḇeḇye kuker Allah Karajan Ḇyedi. (Matius 24:14) Ine nefasna ro fasasna manwawan Yohanes myam na, fyas radine, ”Yamam malaikat oso ḇese iroḇ ro farsyos nanki. Malaikat ani dun ḇaryas ro Ankankinem Ḇeḇye ḇekain fyoroya ma ḇyaryas faro snonkaku ro sup ine; isoine faro er oser-oser, keret, wos, ma kawasa.” (Fasasna 14:6) Malaikat sya sawos ḇe snonkaku imnis randak yaḇa, ḇape sfarkin manḇaryas sya faro snonkaku ḇena sne ḇenapes.

SETAN IFROWES SNONKAKU RI YUTA MA YUTA

”Ḇaḇe embroḇ isya ro boiyaswa. Mikhael [Yesus Kristus] kuker malaikat ḇyesi se embroḇ korḇen ani. Ma korḇen ani kuker malaikat ḇyesi sifnoḇek i ḇo sisampum Mikhael. Ḇape korḇen ani ḇyeḇefrur kafyo. I ma malaikat ḇyesi ssḇuk wer faskain ro boiyaswa ḇa. Korḇen ḇeba ani ḇyeḇesawen ḇeḇondi! Ikada ikak sinan ani ḇenirḇe Ibiris, roḇa Setan (manfamyan Ibiris) ḇeḇeankarkar supswan ḇesiper. Ḇyeḇesawen fnoḇek malaikat ḇyesi ḇesupna.”​—Fasasna 12:7-9.

Nanki ya kyain pdef kuker payamyum ḇa. Ro awar sarisa snonkaku sya, malaikat oser isya imarisen sisyom i, ḇyemḇroḇ, ma ḇye Setan ḇaido ”Ḇesampampum”. Ramnai malaikat ḇesesya sisowarpu kuker i fa sḇemḇroḇ faro Allah ma sḇe hantu-hantu. Kuker rarmomen, sisampum Yahwe I ma sun ḇar ḇeba ro snonkaku sya fa sisampum farkankin ḇesaswar ḇerama ro Yahwe I. 

Setan ma hantu-hantu sya sifrur roi ḇeḇyeḇa ma sirarmomen. Sima mḇroḇ faro snonkaku ma siso ḇefnai kandera ḇebor ro supswan. Imnis raris, Setan myun rofanfan ma Ayub manfamyan ḇyesi. Myun kako Ayub roma inai risamfur ḇyesi kam kuker ḇyuk ”wam ḇeba” fa kyakok rum moḇ skain ro na. Ramnai, ”myun Ayub i kuker mui ḇesyur fafayaḇa ro webam ḇyeja isof ro bruri.”​—Ayub 1:7-19; 2:7.

Kniko monda, nari Allah myun Setan i. Snar ḇyeḇesawen kwar ḇe supswan inja, ifawi ”fafisu ḇyedi fyanam kwar!” (Fasasna 12:12) Setan ismai nyan oḇa, ma ine abar ḇepyum kaku!

SISO ḆERAMAKER SUPSWAN

’Snonkaku ro keret kam, wos, kawasa ma er Yesus ḇyak namuk si kwar faro Allah. Ifrur si fase er oser seimam-imam, insa suffarmyan Allah koḇedi, ma ssḇuk sasoser imnis wairek ro supna.’​—Fasasna 5:9, 10.

Raris Yesus ḇyeḇeḇawes ro supswan fa ikenem ro nanki, nari ḇesesya kako. Yesus ikofen faro manwawan ḇesouser ḇyesi, ”Yaramura ḇediwa insa yafasos moḇ faro mko. Ma . . . nari yakaḇer muma wer ma yun mkoḇe moḇ ayedi, insa moḇ rosai aya isya roya, mko kako mkoisya ro moḇ ani.”​—Yohanes 14:2, 3.

Snonkaku ḇeyek ḇe nanki sya sna aw oser. Na sḇeoser kuker Yesus i fa sifrur ḇaḇesasoser Karajan iso nari ḇyepoik faro snonkaku syakam ro supswan ḇesiper ma sḇuk barakas ḇebor faro si. Ine iso Karajan ḇaido Ḇaḇesasoser Yesus ikofen ḇe manfamyan ḇyesi fa senadiwarek na, ”Kma nkobedi ro boiyaswa, Nkofasren Snomḇri kada, Ḇaḇesasoser Bedi ryama kada, Marisen bedi ryarirya kada Ro supswan ine imnis ro boiyaswa.”​—Matius 6:9, 10.

ROSAI NARI SIFRUR RO NANKI YA

Manwawan Yohanes ryower, ”Mkaren ro karapesa ḇaḇesasoser ani kyaru naba, ’Baboine Allah rum kruḇen ḇyedi isya rofandu snonkakusya! . . . Nari ipyos mkarui nakambur mka sena, snar marmarya isyaḇa kwar; sne ḇefafardun, kankanes, roḇa dafduf naisyaḇa kako. Roi ḇeḇor ḇekwar napromes.’”​—Fasasna 21:3, 4.

Fasasna ine kyur ḇe fafisu Karajan Allah, iso ine Yesus ma snonkaku ḇeḇawes ro supswan fa sikenem ro nanki sya, nari smunpres dunya ḇero ḇaḇ Setan ḇaḇepapoik ḇyedi ma sifrur supswan ine ḇe firdaus. Roi nakam ḇefrur fa snonkaku sya sfafardun ma sekandera nari naisya werḇa. Iba syadiwer, marmarya kako nari isya werḇa.

Ḇape, snonkaku milyar ma milyar ḇemar kwar ma nari siḇawes fa sikenem ro nankiḇa sya na moḇsa sḇerai? Ro fafisu iyama, nari sismai aḇiḇer fa sikenem fyoro ro Firdaus ro supswan.​—Lukas 23:43.

Fasasna ine nḇuk kakyar ḇeko snar Allah Yahwe ma Rumkun Ḇyedi Yesus Kristus i, warpu malaikat ma snonkaku ḇeḇekowes kwar ro supswan sya kako, sikame siswar ko ma simarisen kokenem kuker payamyum. Infa wafawi nabor kuker rosai nari sifrurya ido, nkor Au fa swewar Saksi Yahwe sya ḇaido mam ro situs Web nkoḇedi ro www.pr418.com/bhw, ma wun syap Rosai Refo Fyarkor Ḇeko?