?Ol Witnes Blong Jehova Oli Fosem Ol Pikinini Blong Olgeta Blong Folem Bilif Blong Olgeta?
Nogat, from we wanwan man i mas jusum sipos hem i wantem wosipim God o nogat. (Rom 14:12) Ol Witnes blong Jehova oli tijim ol pikinini blong olgeta long ol rul blong Baebol. Be taem oli kam bigwan, olgeta nomo bambae oli jusum sipos oli wantem kam wan Witnes blong Jehova o nogat.—Rom 12:2; Galesia 6:5.
Olsem plante papa mo mama, ol Witnes blong Jehova tu oli wantem se ol pikinini blong olgeta oli gat wan gudfala laef. Taswe, oli tijim ol pikinini blong olgeta long ol samting we oli ting se i save givhan long olgeta. Eksampol, oli tijim pikinini blong i gat ol gudfala fasin mo gat wan bilif, mo i gat gudhan blong mekem sam wok. Ol Witnes blong Jehova oli bilif se Baebol nomo i save halpem man blong gat wan gudfala laef. From samting ya, oli traehad blong putum ol sas trutok ya long hat blong ol pikinini blong olgeta, taem oli stadi Baebol wetem olgeta mo tekem olgeta i go long ol Kristin miting. (Dutronome 6:6, 7) Ale, taem pikinini i kam bigwan, hem nomo i mekem prapa desisen blong hem sipos hem i wantem folem bilif blong ol perens blong hem o nogat.
?Ol Witnes blong Jehova oli baptaesem ol bebi?
Nogat. Baebol i no sapotem fasin ya blong baptaesem ol pikinini. Eksampol, Baebol i tokbaot ol faswan Kristin se, bifo we oli baptaes, fastaem oli harem gud nius, mo “oli glad” long hem, biaen oli tanem tingting blong olgeta mo oli baptaes. (Ol Wok 2:14, 22, 38, 41) Hemia i soemaot se bifo we man i baptaes, hem i mas kasemsave long ol tijing blong Baebol, i bilif long hem mo i mekem desisen blong folem ol tijing ya long laef blong hem. Hemia ol samting we wan bebi i no save mekem.
Taem pikinini i stap gruap, maet bambae hem i jus blong baptaes. Be fastaem hem i mas kasemsave se i minim wanem blong baptaes.
?Ol Witnes blong Jehova oli no moa joen wetem ol pikinini blong olgeta sipos oli jusum blong no baptaes?
Nogat. I tru se papa mo mama we oli Witnes oli harem nogud sipos pikinini i no folem bilif blong tufala, be oli gohed blong lavem hem, mo fren gud wetem hem nating sipos hem i no wantem kam wan Witnes.
?From wanem ol Witnes blong Jehova oli tekem ol pikinini blong olgeta i go wetem olgeta blong prij?
Mifala i mekem olsem from plante risen. a
Baebol i talem long ol papa mo mama se oli mas tijim ol pikinini blong olgeta long saed blong God, mo trenem olgeta blong oli wosipim hem. (Efesas 6:4) Wan haf blong wosip hemia blong talemaot bilif blong yumi long ol narafala, taswe wok blong prij i wan impoten samting blong trenem pikinini long hem.—Rom 10:9, 10; Hibrus 13:15.
Baebol i leftemap tingting blong ol yangfala blong oli “presem nem blong Hae God.” (Ol Sam 148:12, 13, Baebol Long Bislama) Wan impoten rod blong presem God hemia blong tokbaot God long ol narafala man. b
Taem ol pikinini oli prij wetem papa mo mama oli kasem ol gudfala samting from. Eksampol, oli lan blong toktok wetem enikaen man, mo oli wokem ol gudfala fasin olsem sore, kaen fasin, respek mo oli no tingbaot olgeta wan. Mo tu, wok ya i givhan long olgeta blong oli save gud stamba vas long Baebol we bilif blong olgeta i stanap long hem.
?Ol Witnes blong Jehova oli joen long ol pablik holide o ol narafala lafet?
Ol Witnes blong Jehova oli no joen long ol holide we i joen wetem ol lafet we ol jos oli stap mekem o long ol narafala lafet we God i no glad long hem. c (2 Korin 6:14-17; Efesas 5:10) Wan eksampol, mifala i no stap selebretem lafet blong betde o Krismas from se i kamaot long ol hiten man.
Be mifala i glad blong spenem taem wetem famle blong mifala mo givim ol presen long ol pikinini blong mifala. Mifala i no wet long sam spesel dei long kalenda blong famle i joen wanples mo givimaot ol presen, mifala i mekem samting ya enitaem nomo long yia.
a Blong talem stret, ol pikinini blong ol Witnes oli no save joen long wok blong prij sipos papa mo mama o wan narafala bigman i no stap wetem olgeta.
b Baebol i tokbaot sam pikinini we oli mekem God i glad, taem oli tokbaot bilif blong olgeta long ol narafala.—2 King 5:1-3; Matiu 21:15, 16; Luk 2:42, 46, 47.
d Mifala i jenisim sam nem.