Ol Witnes blong Jehova oli no joen long politik from we oli folem ol tijing blong Baebol. Oli no mekem kampen, vot from wan pati o man blong politik, holem wan posisen long politik, o joen long enikaen aksen blong traem jenisim gavman. Oli bilif se i stret blong folem rod ya, from ol samting we Baebol i talem.

•   Mifala i folem eksampol blong Jisas, we i no akseptem wan hae posisen long politik. (Jon 6:15) Hem i tijim ol disaepol blong hem se oli “no man blong wol,” mo i talem klia long olgeta se oli no mas tekem saed long ol problem blong politik.—Jon 17:14, 16; 18:36; Mak 12:13-17.

•   Mifala i holemstrong long Kingdom blong God, we Jisas i tokbaot taem hem i talem se: “Bambae oli talemaot gud nius ya blong Kingdom long olgeta ples long wol.” (Matiu 24:14) Mifala i representem Kingdom blong God mo talemaot se Kingdom ya bambae i kam, taswe mifala i no joen nating long politik blong ol kantri, hemia kantri we mifala i stap long hem tu.—2 Korin 5:20; Efesas 6:20.

•   From we mifala i no joen long politik, mifala i no fraet blong talemaot gud nius blong Kingdom blong God long olgeta man, nating se oli blong ol defdefren pati blong politik. Mifala i traehad blong soemaot long ol tok mo aksen blong mifala, se mifala i trastem Kingdom blong God blong stretem ol problem long wol.—Ol Sam 56:11.

•   Mifala i joen gud long olgeta ples long wol olsem wan famle nomo, from we mifala i no joen long ol defdefren pati blong politik. (Kolosi 3:14; 1 Pita 2:17) Taem ol skul oli joen long politik, ol memba blong olgeta oli seseraot.—1 Korin 1:10.

 Respektem gavman. Nating se mifala i no joen long politik, mifala i respektem gavman we i rul long ples blong mifala. Hemia i stret folem samting we Baebol i talem se: “I gud evri man oli putum olgeta oli stap aninit long ol haeman we oli stap rul.” (Rom 13:1) Mifala i obei long loa, pem takis, mo respektem wok we gavman i mekem blong halpem ol man. Mifala i no joen long enikaen aksen blong sakemaot gavman, be mifala i folem advaes blong Baebol blong prea from “ol king mo olgeta we oli gat paoa blong rul,” speseli taem oli mekem ol desisen we oli save afektem wosip.—1 Timoti 2:1, 2, futnot.

 Mo tu, mifala i respektem raet blong ol narafala man blong mekem prapa desisen blong olgeta long saed blong politik. Taswe, mifala i no mekem trabol long taem blong eleksen, o traem blokem ol man we oli jusum blong vot.

 ?I wan niufala samting we ol Witnes oli no joen long politik? Nogat. Ol aposol mo ol Kristin bifo oli mekem sem mak. Buk ya Beyond Good Intentions i talem se: “Ol Kristin bifo oli bilif se oli mas obei long gavman, be oli no bilif se oli mas joen long politik.” Buk ya On the Road to Civilization i talem tu se ol fas Kristin oli “no save holem wan posisen long gavman.”

 Taem ol Witnes oli no joen long politik, ?oli mekem denja long kantri? Nogat. Ol Witnes oli ol sitisen blong kantri we oli traehad oltaem blong holem pis wetem ol narafala, taswe gavman i no nid blong fraet se bambae oli mekem trabol. Traem tingbaot ripot ya blong Nasnal Akademi blong Sayens long Yukren long 2001. Ripot ya i tokbaot ol Witnes we oli no joen long politik se: “Maet samfala tede oli no laekem desisen ya blong ol Witnes blong Jehova. Hemia wan stamba risen from wanem Nasi mo Komunis gavman bifo oli agensem ol Witnes.” Be, nating se Soviet gavman i mekem i strong tumas long ol Witnes, oli “gohed nomo blong obei long loa. Taem oli wok long ol fam mo ol faktri, oli no giaman mo stil, oli traehad blong mekem i gud long ol narafala, mo oli no mekem denja long Komunis gavman.” Long en blong ripot ya, oli talem se tede tu, ol bilif mo fasin blong ol Witnes blong Jehova oli no “mekem denja long gavman mo spolem kantri.”