Ol Witnes blong Jeova oli statem wok blong bildim niufala hedkwota blong olgeta klosap long lek blong Sterling Forest, wan ples aotsaed long taon long Niu Yok. ?Olsem wanem oli protektem ol wael anamol mo ples we oli laef long hem?

Ol Witnes oli wokem wan fenis, we i raonem ples we wok i stap gohed long hem blong blokem ol wael anamol blong no kam insaed mo kasem kil. Hemia ol anamol olsem snek ya, rattlesnakes, mo ol totel we oli kolem eastern box turtles mo ol wood turtles ]. Fenis ya oli jekem oltaem blong meksua se i nogat anamol i kam insaed long ples we wok i stap gohed long hem, nao hem i nomo save gobak aotsaed bakegen. Taem bae wok i finis mo oli tekemaot fenis, eni snek we oli faenem klosap long ples ya, wan man we i kasem trening, bae i tekem mo putumbak long bus.

Wok blong katem ol tri i tekples long taem we ples i kolkol blong no spolem ol smol pijin ya bluebirds long taem we oli stap mekem ol nes blong olgeta. Taem wok i finis, bae ol Witnes oli putum ol bokis we i gat nes insaed, blong mekem se ol pijin oli save kambak.

Mo tu, ol Witnes oli wokem gud graon mo oli kliarem sam eria samwe long Oktoba mo Maj blong mekem se ol sid blong plantflaoa ya hyssop skullcapi save gru bakeken long ol ples ya. Wok ya i tekples afta we oli nomo faenem flaoa ya long Warwick long yia 2007.

Lek blong Sterling Forest, we i stap long boda blong Warwick, i fulap long defdefren kaen pijin mo fish blong wota,olsem fish ya trout, bass, pickerel, mo perch. Blong protektem lek ia, ol man we oli mekem ol plan blong wokem haus, oli jusum gud wanem kaen haos blong wokem. Olsem antap long ruf blong ol haosoli putum sam grin samting olsem grass, mekem se taem i ren, i no evri doti we i ronaot i go long lek. Mekem se, oli lukaot mo protektem gud ol samting raonabaot long lek ya.

Wan Witnes we i wok long projek ya i se, “Nating se i nidim wan gudfala plan mo plante moa taem blong mekem wok ya, be mifala i gat wok ya tu blong protektem ol laef samting ranabaot long Warwick.”