Go long ol haf insaed long hem

Go long lis blong ol haf

SAM MOA SAVE

Ol Smosmol Haf Blong Blad Mo Ol Rod Blong Katem Man

Ol Smosmol Haf Blong Blad Mo Ol Rod Blong Katem Man

Ol smosmol haf blong blad. I gat fo stamba samting we oli mekemap blad blong yumi. Fofala samting ya hemia ol red sel, ol waet sel, ol pletlet, mo plasma. Insaed long wanwan blong ol fofala stamba haf ya i gat plante narafala smosmol haf bakegen. Eksampol, insaed long ol red sel i gat wan protin we oli kolem hemoglobin. Ol man oli tekemaot hemoglobin ya long blad blong man no anamol, mo oli putum long ol meresin we oli yusum blong tritim ol man we bodi blong olgeta i no wokem naf blad (anemia), no oli yusum long man we i lusum tumas blad.

Plasma i wan narafala stamba haf blong blad we 90 pesen blong hem i wota nomo. Be insaed long plasma i gat plante smosmol haf olsem ol hormone, sam kaen sol, sam protin we oli kolem enzyme, mo sam kakae blong bodi, olsem ol minerol mo suga. Insaed long plasma i gat sam haf tu we oli mekem blad i strong, i no moa ron long soa, mo sam spesel protin blong faetem sik, mo i gat sam protin tu olsem albumin. Maet ol dokta oli save givim wan stik meresin long wan man, we long stik meresin ya i gat gamma globulin. Gamma globulin i wan smosmol haf we i kamaot long plasma blong blad blong narafala man we bodi blong hem i save finis olsem wanem blong blokem wan kaen sik. Ol waet sel oli wan narafala stamba haf blong blad, mo i gat plante smosmol haf long hem tu, olsem ol interferon mo ol interleukin, hemia sam haf we ol dokta oli yusum blong tritim sam sik we i kamaot from ol vaeras mo sam kaen kansa.

?Olsem wanem? ?Wan Kristin i save tekem wan tritmen we i yusum sam long ol smosmol haf ya blong blad? Baebol i no tokbaot evri samting long saed ya, taswe wanwan Kristin i mas mekem prapa desisen blong hem long fes blong God, we tingting blong hem i no jajem hem from. Samfala maet oli no wantem nating ol smosmol haf ya blong blad, from we oli tingbaot se long Loa we God i givim long ol man Isrel, hem i talem se blad we oli karemaot long wan anamol oli mas “kafsaedem i go long graon.” (Dutronome 12:22-24) Sam narafala Kristin we olgeta tu oli no agri blong tekem blad no wan long ol fofala stamba haf blong blad, maet oli agri blong kasem ol tritmen we oli wokem wetem sam smosmol haf insaed long ol fofala stamba haf blong blad. Ol Kristin ya oli tingting se blad nao i stamba blong laef, be smosmol haf we oli karemaot long fofala haf blong blad ya, hem i no stamba blong laef.

Taem yu mas mekem desisen se bambae yu tekem tritmen we i yusum wan smosmol haf blong blad no bambae yu no tekem, i gud yu tingbaot ol kwestin ya: ?Mi mi kasem save se sipos mi talem ‘no’ long ol meresin ya, bambae mi no save tekem sam meresin we dokta i givim blong faet agensem sik, mo sam meresin blong mekem blad i kam strong mo i no moa ron? ?Mi mi save eksplenem long dokta from wanem mi talem ‘yes’ no mi talem ‘no,’ long sam smosmol haf blong blad?

Ol rod blong katem man. Sam samting we ol dokta oli save yusum taem oli katem man, hemia we oli kolem hemodilution mo cell salvage. Sipos oli yusum hemodilution, i min se oli mekem blad blong man ya i ron i go long wan plastik. Ale, oli ademap spesel wota long smol blad we i stap long bodi blong man. Taem ol dokta oli finisim wok blong olgeta, oli mekem blad we i stap long plastik i ron i gobak long bodi blong man ya. Narafala samting we ol dokta oli save mekem hemia cell salvage, we i min se oli sevem blad we i ron taem oli katem man. Oli klinim blad ya, nao oli putum i gobak insaed long bodi blong man ya bakegen. Fasin blong wan dokta blong yusum ol rod ya, maet i no sem mak long fasin we narafala dokta i yusum. Taswe, wan Kristin i mas askem long dokta blong hem blong i eksplenem gud wanem we hem i wantem mekem.

Taem yu mekem desisen long saed blong ol rod ya we dokta i save yusum, i gud yu tingbaot: ‘?Olsem wanem sipos dokta i mekem blad blong mi i ron i go long wan plastik no i gotru long wan mesin we biaen i mekem blad ya i kambak insaed long bodi blong mi? ?Bambae mi tingbaot yet se blad ya i pat blong bodi blong mi, no tingting blong mi bambae i stikim mi se blad ya i olsem blad we i aot long bodi mo oli mas “kafsaedem i go long graon”? (Dutronome 12:23, 24) ?Olsem wanem sipos dokta i tekemaot sam blad long bodi blong mi, i mekem sam samting long blad ya blong jenisim smol, nao i putumbak long bodi blong mi? ?Tingting blong mi we mi trenem folem ol rul blong Baebol, bambae i trabol from? ?Mi mi kasem save se sipos mi talem ‘no’ long olgeta fasin blong yusum prapa blad blong mi, hemia i min se mi no agri blong oli mekem tes long blad blong mi, mi no save yusum mesin ya we i mekem wok blong kidni (hemodialysis), mo mesin we i mekem wok blong hat mo waet leva (heart-lung bypass)?’

Wan Kristin i mas mekem desisen blong hem wan sipos bambae hem i agri long samting we dokta i wantem mekem wetem blad blong hem taem oli katem hem. Wan Kristin i mas tingbaot samting ya tu, taem oli mas mekem ol tes long blad blong hem mo sam tritmen we oli yusum smol blad blong hem we oli karemaot, jenisim sam samting long hem, mo putum i gobak long bodi blong hem.