1, 2. ?Ol man tede oli safa from wanem samting? ?Mo from samting ya plante man oli askem wanem kwestin?

LONG wan kantri we faet i bin gohed long hem plante yia finis, plante taosen woman mo pikinini oli ded. Ol man oli hivimap ded bodi blong olgeta ya mo oli berem evriwan long wan bigfala hol. Ale, oli stanemap sam saen i goraon long bigfala gref ya. Long wanwan saen ya oli raetem kwestin ya se: “?From wanem?” Yes, taem ol man oli harem nogud bitim mak, samtaem oli askem kwestin ya. Taem faet, disasta, sik no narafala man i kilim i ded wan fren no famle blong olgeta, i spolem haos blong olgeta, no maet i mekem olgeta wanwan oli safa, oli askem kwestin ya. Oli wantem save from wanem trabol ya i kasem olgeta.

² ?From wanem God i letem man i safa? ?Sipos Jehova God i gat olgeta paoa, i gat lav, waes, mo stret fasin, from wanem wol ya i fulap long ol man we oli no laekem narafala man mo ol man we oli mekem i no stret? ?Yu yu bin askem ol kwestin ya samtaem?

3, 4. (a) ?Wanem i soem se i stret blong askem kwestin blong save from wanem God i letem man i safa? (b) ?Wanem tingting blong Jehova long saed blong rabis fasin mo fasin safa?

³ ?Olsem wanem? ?I stret blong askem from wanem God i letem man i safa? Sam man oli ting se man we i askem kwestin ya hem i no gat bilif, no maet oli ting se hem i no soem respek long God. Be taem yumi ridim Baebol, yumi luk se ol man blong God tu, we oli gat bigfala ona long God, oli bin askem ol kwestin ya. Tingbaot profet Habakuk. Hem i bin askem long Jehova  se: “?From wanem yu letem mi mi stap luk ol trabol ya olsem? ?Bambae yu yu stap lukluk ol trabol ya gogo kasem wetaem? Naoia raonabaot long mi, ol man oli stap faet oli stap kilkilim olgeta, mo oli stap spolem olgeta samting. Olbaot long evri ples, ol man oli stap rao, mo oli stap faet.”​—Habakuk 1:3.

⁴ ?Jehova i tok strong long profet Habakuk from we hem i askem ol kwestin ya? Nogat. God i putum ol tok ya blong Habakuk long Baebol. Mo tu, God i halpem Habakuk blong kasem klia save long bisnes ya mo i mekem bilif blong hem i kam strong moa. Jehova i wantem mekem samting ya long yu tu. Yumi no mas fogetem wanem we Baebol i talem se ‘hem i stap tingbaot yumi.’ (1 Pita 5:7) God i no laekem rabis fasin mo i no laekem tu blong luk man i safa. Filing we hem i gat long saed ya i strong moa i bitim filing we man i gat. (Aesea 55:​8, 9) ?Sipos i olsem, from wanem wol ya i fulap long fasin safa mo trabol?

5. ?Wanem risen we sam lida blong skul i givim blong eksplenem from wanem man i safa? ?Be Baebol i tijim wanem?

⁵ Ol man long ol defdefren skul oli askem ol lida blong skul blong olgeta se from wanem i gat plante tumas trabol long wol. Plante taem oli kasem ansa olsem se hemia wil blong God mo se, longtaem bifo finis, God i bin makemaot olgeta samting we oli mas hapen, wetem ol bigfala trabol tu. Ol lida blong skul oli  talem tu se, ol wei blong Bigman oli haed, yumi no naf blong kasem save long olgeta. Mo oli talem se God nao i mekem man i ded​—wetem ol pikinini tu—​from we hem i wantem we oli go stap wetem hem long heven. Be yu yu lanem finis se Jehova God i no stamba blong samting we i rabis. Baebol i talem se: “!God i gat olgeta paoa! ?Yufala i ting se hem i save mekem samting we i no stret?”​—Job 34:10.

6. ?From wanem plante man oli mekem mastik ya blong ting se God nao i mekem man i safa?

⁶ ?Yu yu save from wanem plante man oli mekem mastik ya blong ting se God nao i stamba blong fasin safa long wol? Plante taem oli talem se hemia fol blong God from we oli ting se God nao i stap rulum wol ya. Oli no gat save long wan trutok blong Baebol we i impoten tumas. Yu yu lanem trutok ya finis long Japta 3 long buk ya. Yu lanem se man we i rili stap rulum wol ya naoia, hemia Devel Setan.

7, 8. (a) ?Olsem wanem wol ya i soemaot fasin blong man we i rul long hem? (b) ?Olsem wanem sin mo ‘ol samting we yumi no tingbaot’ oli mekem man i safa?

⁷ Baebol i tok klia nomo se: “Olgeta man blong wol ya oli stap long paoa blong Setan.” (1 Jon 5:19) Taem yu tingting gud long tok ya, ating ol samting oli kliagud nao long tingting blong yu. Ol samting we oli stap hapen long wol ya oli soemaot fasin blong rabis enjel ya we i stap “giaman long olgeta man long wol, i lidim olgeta oli go krangke.” (Revelesen 12:9) Setan i no laekem ol man, hem i man blong giaman, mo hem i wantem nomo blong mekem narafala i harem nogud. Taswe, ol man long wol ya we i stap aninit long paoa blong hem, oli no laekem narafala man, oli stap giagiaman long olgeta, mo oli wantem mekem narafala i harem nogud. Hemia wan risen from wanem wol ya i fulap long trabol.

⁸ Wan narafala risen from wanem trabol i fulap long wol ya, hemia yumi bin tokbaot smol long Japta 3, se ol man oli no stret gud olgeta, oli gat sin stat long taem ya we Adam mo Iv tufala i agensem God long garen blong Iden. Ol sinman oli gat fasin ya blong wantem kasem paoa antap long narafala, mo from samting ya nao i gat ol faet, i gat man i mekem i strong tumas long  narafala, mo ol man oli safa. (Prija 4:1; 8:9) Wan narafala risen bakegen from wanem i gat trabol, hemia se “samting we yumi no tingbaot, i save kamaot long yumi enitaem nomo.” (Prija 9:​11, NW ) Jehova i no rulum wol, taswe hem i no stap protektem olgeta man, ale ol man oli safa from we samtaem oli stap stret long ples we trabol i kamaot long hem.

9. ?From wanem yumi sua se Jehova i gat wan gudfala risen blong letem fasin safa i stap gohed?

⁹ Yumi harem gud blong save se i no God we i stap mekem man i safa. I no God we i mekem ol faet i kamaot. I no God we i pulum man blong kilim narafala man i ded mo blong mekem i strong tumas long narafala man. Mo i no God tu we i stap mekem ol disasta oli spolem laef blong man. Be yumi nidim yet blong save se, ?From wanem Jehova i letem man i safa? Sipos hem i God ya we i gat Olgeta Paoa, hem i gat paoa blong stopem ol trabol ya. ?Ale from wanem hem i no mekem wan samting? God ya blong lav we yumi stat blong save hem finis, i mas gat wan gudfala risen blong mekem olsem.​—1 Jon 4:8.

10. ?Setan i putum kwestin long saed blong wanem, mo hem i mekem samting ya olsem wanem?

¹⁰ Blong faenemaot from wanem God i letem man i safa, yumi mas tingting i gobak long taem ya we trabol i kasem man fastaem. Taem Setan i pulum Adam mo Iv blong brekem loa blong Jehova, wan impoten kwestin i stanap. Setan i save se Jehova i gat bigfala paoa, taswe hem i no putum kwestin long saed blong paoa blong Jehova. Defren olgeta, Setan i putum kwestin long saed blong raet we Jehova i gat blong rul. Setan i talem se God i stap giaman mo i stap haedem sam gudgudfala samting long ol man blong hem. Taem hem i talem olsem, hem i stap minim se Jehova i no stap rulum man long fasin we i gud. (Jenesis 3:​2-5) Setan i wantem minim se ol man oli save harem gud moa sipos oli no stap aninit long rul blong God. Tru ya, hem i go stret agensem hae rul blong Jehova, i agensem raet we Jehova i gat blong rul.

11. ?From wanem Jehova i no kilim i ded ol stronghed ya long Iden?

¹¹ Adam mo Iv, tufala i agensem Jehova. I olsem we tufala i talem se: ‘Yumitu no nidim Jehova blong i rulum yumitu. Yumitu  naf nomo blong save wanem samting i gud mo wanem samting i nogud.’ ?Olsem wanem Jehova i save stretem bisnes ya? ?Olsem wanem hem i save tijim olgeta man wetem ol enjel tu se tingting ya i rong, mo se rul blong hem nomo i beswan? Maet sam man oli tingting se God i sud kilim i ded trifala stronghed ya wantaem nomo mo wokem sam narafala man bakegen. Be Jehova i talemaot finis tingting blong hem, hemia blong fulumap wol ya wetem ol pikinini blong Adam mo Iv. Mo hem i wantem we olgeta ya oli laef long paradaes long wol. (Jenesis 1:28) Oltaem nomo, samting we Jehova i talem i mas kamtru. (Aesea 55:​10, 11) Mo tu, sipos Jehova i kilim i ded trifala stronghed ya long garen blong Iden, bambae hem i no ansa long kwestin ya we i bin stanap, long saed blong raet we hem i gat blong rulum ol man.

12, 13. Givim wan pijatok blong soemaot from wanem Jehova i letem Setan i rulum wol ya mo from wanem God i letem ol man oli rulum olgeta.

¹² I gud yumi tingbaot wan pijatok. Tingbaot se wan tija i stap talem long ol studen blong hem olsem wanem oli save faenem ansa long wan kwestin we i had. Wan long ol studen we i stap, hem i gat save be hem i stronghed, ale hem i talem se rod we tija i folem blong faenem ansa long kwestin ya i rong. I olsem we hem i stap talem se tija i no naf blong tij. Ale studen ya i talem se hem i save wan rod we i moagud, blong faenem ansa long  kwestin ya. Sam narafala studen oli ting se hem i tok tru, ale olgeta tu oli mekem stronghed. ?Tija bambae i mekem wanem? ?Ol narafala studen bambae oli tingting olsem wanem sipos hem i sakemaot ol stronghed ya long klasrum? Maet samting ya bambae i mekem we olgeta tu oli bilivim ol stronghed ya. Ale maet oli no moa gat respek long tija ya, mo maet oli ting se hem i mekem olsem from we hem i fraet se ol stronghed ya bambae oli soemaot se hem i rong. ?Be olsem wanem sipos tija ya i letem stronghed studen ya i soemaot long ol narafala studen olsem wanem hem bambae i faenem ansa blong kwestin ya?

¹³ Jehova i mekem wan samting we i sem mak long wanem we tija ya i mekem. Tingbaot se taem trifala ya i stap toktok agensem God long garen blong Iden, i no trifala nomo i stap. I gat plante milian enjel oli stap wajem bisnes ya. (Job 38:7; Daniel 7:10) Wei we Jehova i jusum blong stretem bisnes ya i save gat paoa long tingting blong olgeta enjel ya, mo long ol narafala man tu we oli kam biaen. ?Ale, Jehova i mekem wanem? Hem i letem Setan i soemaot olsem wanem hem i save rulum ol man. Mo tu, God i letem ol man oli rulum olgeta aninit long Setan.

14. ?Wanem gudfala frut bambae i kamaot long desisen ya we Jehova i tekem blong letem ol man oli rulum olgeta?

¹⁴ Tija ya long pijatok blong yumi, i save finis se ol stronghed studen ya oli rong. Be hem i save se sipos hem i letem janis long olgeta blong traem pruvum toktok blong olgeta, bambae ol narafala studen oli save luksave klia hu i tru mo hu i giaman. Ale, taem ol stronghed studen ya bambae oli no naf blong ansa long kwestin ya, ol narafala studen bambae oli luksave se tija nomo i naf blong tijim olgeta. Nao biaen, sipos tija i putumaot eni studen we i mekem stronghed bakegen, bambae ol studen oli save se tija i mekem i stret nomo. Long sem fasin, Jehova i save se olgeta man mo enjel we oli gat gud hat bambae oli luk se Setan mo ol stronghed enjel blong hem oli giaman nomo mo se ol man oli no naf blong rulum olgeta. Bambae oli luksave trutok ya we Jeremaea i bin luksave bifo se: “Hae God. Mi mi save we i no gat man i save wanem samting bambae i kamtru long laef blong hem, mo we i no gat man i save kam bos long laef blong hem.”​—Jeremaea 10:23.

15, 16. (a) ?From wanem Jehova i letem ol man oli safa blong longtaem? (b) ?From wanem Jehova i no blokem ol trabol blong oli no kasem ol man?

¹⁵ ?From wanem Jehova i letem ol man oli safa blong longtaem? ?Mo from wanem hem i no blokem ol nogud samting, blong oli no kasem ol man? Ale, tingbaot pijatok blong tija ya bakegen. ?Wanem tu samting we tija ya bambae i no save mekem long ol stronghed studen ya? Faswan samting, tija ya bambae i no stopem stronghed studen ya. Hem i letem hem i soemaot rod we hem i ting se i stret. Seken samting, tija ya bambae i no givhan long studen ya blong pruvum toktok blong hem. Long sem fasin, tingbaot tu samting we bambae Jehova i no save mekem. Faswan samting, taem Setan mo olgeta we oli biaenem hem oli traem pruvum se toktok blong olgeta i tru, Jehova i no save blokem olgeta. From samting ya, Jehova i givim inaf taem long olgeta. Long ol taosen yia we man i laef long wol ya, oli bin gat janis blong traem plante defdefren kaen rul no gavman. Save blong man i kam antap long saed blong saens mo narafala save bakegen, be nogud fasin, fasin pua, fasin blong brekem loa, mo ol faet oli gohed nomo blong kam antap. Olgeta samting we oli bin hapen long taem we i pas oli soemaot i klia nomo se rul blong man i mestem mak blong hem.

¹⁶ Seken samting, Jehova i no halpem Setan blong rulum wol ya. Sipos God i blokem ol trabol oltaem blong oli no kasem man, bambae hem i sapotem tok blong ol stronghed enjel mo ol man ya. Sipos God i mekem olsem, bambae ol man oli ting se oli naf nomo blong rulum olgeta from we i no gat trabol i kasem olgeta. Tru ya, sipos Jehova i blokem ol trabol, i olsem we hem i sapotem giaman tok blong olgeta ya. Be, “God i no save giaman.”​—Hibrus 6:18.

17, 18. ?Jehova bambae i mekem wanem long ol trabol we oli kamaot aninit long rul blong ol man mo Setan?

¹⁷ ?Be olsem wanem long olgeta trabol, mo ol man we oli bin safa long taem ya we God i letem Setan i pruvum tok blong hem? Yumi no mas fogetem wan samting, hemia se Jehova i gat olgeta paoa. Taswe, hem i naf mo i wantem tu, blong mekem we ol man oli no moa safa. Yumi lanem finis se wol blong yumi we ol  man oli stap spolem, be God bambae i mekem i kam Paradaes. Ol trabol we oli kamaot long sin bambae oli finis taem ol man oli bilif long ransom sakrefaes blong Jisas, mo ded bambae i finis taem ol dedman oli laef bakegen. Olsem nao, bambae God i yusum Jisas blong “brekemdaon ol wok we Setan i mekem.” (1 Jon 3:8) Bambae Jehova i mekem olgeta samting ya oli kamtru long stret taem blong hem. Yumi mas glad we hem i no hareap tumas blong stretem bisnes ya, from we taem hem i soemaot longfala tingting nao, hem i givim janis long yumi blong lanem trutok mo blong mekem wok blong hem. (2 Pita 3:​9, 10) Naoia God i stap lukaot ol man we oli wantem wosipim hem mo i halpem olgeta blong stanap strong tru long eni hadtaem we oli save kasem long wol ya we i fulap long trabol.​—Jon 4:23; 1 Korin 10:13.

¹⁸ Maet samfala oli tingting se, olgeta trabol ya oli no save kamaot sipos God i bin wokem Adam mo Iv fastaem long wan fasin we tufala i no save kam stronghed. ?Be olsem wanem? ?Samting ya i tru? Blong ansa long kwestin ya, yu mas tingbaot wan sas presen we Jehova i givim long yu.

19. ?Wanem sas presen we Jehova i givim long yumi? ?Mo from wanem yumi mas tinghae long presen ya?

¹⁹ Olsem yumi luk long Japta 5, God i wokem ol man long fasin ya we oli fri blong jusum samting. ?Yu yu luksave se presen ya i sas tumas? God i wokem plante anamol, mo olgeta evriwan ya oli mekem samting folem waes we God i putum finis insaed long olgeta taem hem i bin wokem olgeta. (Ol Proveb 30:24) Ol man oli wokem sam masin we, taem yumi onem, oli mekem samting folem program we man i putum blong oli mekem, oli no save jusum blong mekem wan narafala samting. ?Yu ting se bambae yumi save  glad sipos God i wokem yumi olsem wan masin? Nogat. Yumi glad se yumi fri blong jusum se bambae yumi wanem kaen man, yumi glad blong save jusum ol fren blong yumi mo plante narafala samting bakegen. Yumi ol man, yumi laekem blong stap fri, mo God i wantem we yumi gat fasin fri ya.

20, 21. ?Wanem beswan rod blong yusum fasin fri ya we God i givim? ?Mo from wanem yumi mas wantem blong mekem olsem?

²⁰ Jehova i no wantem we man i mekem wok blong Hem from we narafala i stap fosem hem. (2 Korin 9:7) Tingbaot. ?Weswan long tufala samting ya i save mekem wan mama i hapi​—taem pikinini i talem se hem i laekem mama blong hem from we narafala i pusum hem blong talem tok ya, no sipos tok ya i kamaot long hat blong pikinini? Taswe i impoten blong tingbaot se, ?From we Jehova i wokem yu we yu fri blong jusum samting, bambae yu yu yusum fasin fri ya olsem wanem? Setan, Adam, mo Iv, trifala ya i yusum fasin fri blong trifala long wan rod we i nogud. Trifala i sakemaot Jehova God. ?Yu bambae yu mekem wanem?

²¹ Yu yu gat janis blong yusum nambawan presen ya long beswan rod. Yu save joen wetem ol milian man ya we oli stanap long saed blong Jehova. Oli mekem God i glad from we oli wok had blong pruvum se Setan i wan man blong giaman, mo se Setan i no naf nating blong rul. (Ol Proveb 27:11) Yu tu yu save mekem olsem sipos yu jusum stret rod blong laef. Nekis japta bambae i tokbaot samting ya.