Baebol Ya King James Version—?Plante Man Oli Save Long Hem Olsem Wanem?

LONG yia 2011, ol man long Inglan oli mekem aniveseri blong makem 400 yia blong Baebol ya King James Version. Oli mekem plante toktok long televisin mo radio long saed ya. Oli mekem ol bigbigfala miting, ol kos blong stadi mo ol tok blong man i serem save we hem i faenemaot long histri blong Baebol ya.

Prins Charles i lidim sam samting we oli joen long aniveseri blong Baebol ya. Baebol ya i olsem wan sas samting long neson blong Inglan from we hem i karem nem blong King James 1, we i King blong Inglan bifo. Baebol ya King James Version oli printim long manis Mei long yia 1611. ?Wanem i mekem se plante man we oli toktok Inglis oli laekem Baebol ya tumas?

Wok Blong Tanem Baebol i Kam Antap

Raonabaot long yia 1380, man ya John Wycliffe i tanem Baebol we fastaem i stap long lanwis Latin i go long Inglis. Wok ya blong hem i givhan long plante man we oli toktok Inglis blong oli wantem ridim Baebol long lanwis blong olgeta. Ol man we oli biaenem John Wycliffe, oli kolem olgeta ol Lolad. Olgeta ya oli karem ol hanraet blong Baebol long Inglis i go long ol man long plante ples. Ale 200 yia biaen, hemia samwe long medel blong ol yia 1500, ol man long plante ples long Yurop oli wantem tumas blong save ol tijing we oli stap long Baebol.

Wan narafala man we i tanem Baebol i kam long Inglis hemia William Tyndale. Hem i raetem New Testament. Hem i yusum ol hanraet blong Baebol we oli stap long lanwis ya Grik, nao i tanem i kam long Inglis mo wok ya blong hem i finis samwe long yia 1525. Smoltaem biaen, man ya Miles Coverdale, hem tu i tanem Baebol fulwan i kam long Inglis. Baebol blong hem i kamaot long yia 1535. Wan yia bifo long hem, hemia long yia 1534, King Henry 8 i seraot long Katolik Jos blong Rom. Hem i putumap hem wan i kam olsem hed blong Jos blong Inglan (Anglikan Jos). Hem i wantem mekem we posisen blong hem olsem hed blong jos i kam strong long tingting blong ol man, ale hem i mekem plan blong ol man oli tanem Baebol i kam long Inglis. Baebol ya oli kolem Great Bible mo oli printim long yia 1539. Saes blong hem i bigwan mo oli raetem ol ABC blong hem long wan naesfala stael we oli kolem Gotik.

Sam grup blong man we oli wantem jenisim ol samting we jos i mekem, oli aot long ples blong olgeta olbaot long Yurop, nao oli go stap long Geneva, long Swiselan. Ol man ya oli kolem olgeta ol Puritan mo ol Protestan. Olgeta ya nao oli wokem Baebol ya Geneva Bible long yia 1560. Baebol ya hem i faswan we i gat ol japta mo vas blong hem. Oli raetem long ABC blong Inglis we i isi nomo blong man i ridim. Baebol ya i go kasem Inglan mo kwiktaem nomo oli man oli laekem. Ale long yia 1576 oli printim Geneva Bible long Inglan tu. Long Baebol ya i gat ol map mo sam smosmol toktok blong eksplenem mining blong ol vas. Be sam man we oli ridim ol smosmol toktok ya oli kros from we ol tok ya oli agensem ol Pop blong Katolik Jos.

Wan Samting We i No Isi Blong Mekem

Baebol ya Great Bible i no gat plante man we oli laekem blong ridim. Mo Baebol ya Geneva Bible i gat sam man we oli no glad long ol smosmol toktok insaed long hem. Ale tingting i stap blong mekem wan narafala  Baebol bakegen. Ol man we oli mekem narafala Baebol ya, oli yusum Great Bible olsem fandesen blong wok blong olgeta. Oli putum wok ya long han blong ol bisop blong Anglikan Jos. Ale long yia 1568 oli printim Baebol ya we oli kolem Bishop’s Bible. Baebol ya, saes blong hem i bigwan mo oli flasem long plante naesfala stael blong hanraet. Be ol man we oli biaenem John Calvin, oli no agri long fasin we jos i stap singaot ol lida blong jos long sam spesel nem. Taswe oli no glad long nem blong Baebol ya we i yusum tok ya ‘bisop.’ Samting ya i mekem we i no gat plante man long Inglan we oli laekem Bishop’s Bible.

Long yia 1603, King James 1 i kam king blong Inglan. a Hem i talemaot se bambae hem i sapotem wok blong tanem wan narafala Baebol long Inglis. Hem i talem se Baebol ya i no mas karem eni toktok no tingting we i no stret, from we hem i wantem we olgeta man oli laekem Baebol ya.

King James i sapotem wok blong tanem Baebol. Oli jusum 47 man we oli gat save long wok ya, oli seraotem olgeta long sikis grup we oli stap long defdefren ples, ale ol grup ya wanwan oli mekem wok blong tanem sam haf blong Baebol. Oli yusum toktok we i stap long Baebol blong William Tyndale mo Baebol blong Miles Coverdale, taswe Baebol we oli mekem i klosap sem mak long Bishop’s Bible. Be oli karem sam tingting tu long Geneva Bible mo New Testament blong Katolik Jos blong taon ya Rheims, we oli wokem long yia 1582.

King James hem i wan man we i stadi dip long ol tok blong Baebol. Long fastok blong Baebol ya, ol man we oli tanem Baebol oli givim ona i go long King James from we hem nao i sapotem wok we oli mekem blong tanem Baebol ya. King James i hed blong Anglikan Jos long Inglan. Taswe wok we hem i mekem blong tanem Baebol ya, i givim tingting long ol man Inglan se hem i wantem we neson blong olgeta i joen gud.

Wan Nambawan Buk

Ol lida blong skul oli glad tumas we King blong olgeta i givim wan Baebol long olgeta. Baebol ya nao we oli mas ridim long olgeta jos. Be wan kwestin i stap se: ?Olsem wanem long ol man olbaot long kantri ya? ?Olgeta ya bambae oli glad long niufala Baebol ya?

Taem oli wokem Baebol ya fastaem, ol man we oli tanem Baebol ya oli raetem wan longfala fastok. Fastok ya i soemaot we oli wari long tingting blong ol man. Oli no sua sipos ol man bambae oli laekem niufala Baebol ya. I tru se i tekem samwe long 30 yia blong King James Version i tekem ples blong Geneva Bible. Be ol man oli laekem King James Version.

Wan buk (The Bible and the Anglo-Saxon People) i talem se ol man oli ridim Baebol ya [King James Version] from we hem i Baebol we Jos i agri blong yusum, be i no hemia nomo, oli ridim from we oli “tanem ol tok blong hem long fasin we i nambawan.” Wan narafala buk (The Cambridge History of the Bible) i talem se “long tingting blong ol man, ol tok blong [King James Version] oli tabu tumas, sem mak olsem we oli tinghae long voes blong God wantaem. Long tingting blong  plante Kristin man long Inglan, man we i traem jenisim eni toktok we i stap long King James Version, i olsem we hem i stap tok nogud long God stret.”

Hem i Go Kasem Olgeta Ples Long Wol

Ol fas man Inglan we oli go long Not Amerika, oli karem Geneva Bible i go wetem olgeta. Be biaen, King James Version tu i kasem plante ples long Amerika. Taem Paoa blong Inglan i go kasem plante moa kantri long wol, ol misinari blong Protestan Skul oli go kasem ol kantri ya tu mo oli tekem King James Version i go wetem olgeta. Plante long olgeta we oli tanem Baebol i go long lanwis blong ol manples, oli no gat save long lanwis Hibru mo Grik we oli raetem Baebol long hem fastaem. Taswe oli yusum ol tok blong King James Version long Inglis blong tanem Baebol i go long ol lanwis ya.

Wan bigfala Laebri long Inglan, nem blong hem British Library, i talem se tede yet “King James Version i nambawan Baebol we ol man oli stap printim moa i bitim ol narafala Baebol long Inglis.” !Sam man oli ting se namba blong ol kopi blong King James Version we ol man oli printim long wol, i bitim wan bilian!

Wan Taem We Jenis i Kam

Long ol handred yia we oli pas, plante man oli tingting strong se King James Version nomo hem i Baebol ya we i “tru.” Long 1870, ol man long Inglan oli jekem ol toktok blong Baebol ya King James Version blong mekem i kam niuwan bakegen, nao oli printim bakegen we nem blong hem English Revised Version. Biaen oli mekem wan narafala kopi blong hem long Amerika mo oli putum nem blong hem se American Standard Version. b Long 1982 oli printim sam moa kopi bakegen mo oli putum nem blong hem se Revised Authorised Version, mo long fastok blong hem oli talem se oli traehad blong kipim “stael blong raetem ol tok” olsem we i stap long King James Version we i bin kamaot long yia 1611, from we ol man oli tinghae long hem.

Baebol i buk ya we ol man oli salem moa i bitim ol narafala buk long wol. Mo long olgeta Inglis Baebol, King James Version nao we plante man oli laekem moa. Wan tija blong Yunivesiti, we nem blong hem Richard G. Moulton, i talem se: “Yumi mekem evri samting finis wetem ol hanraet blong Baebol we oli stap long Hibru mo Grik lanwis. . . . Yumi tanem ol hanraet ya oli go long defdefren lanwis, yumi ridim bakegen blong jekem mo yumi jenisim bakegen . . . Naoia i gat wan samting nomo i stap we yumi mas mekem wetem Baebol: Yumi mas ridim.”

Yes i klia se King James Version i wan long ol beswan Baebol we man i raetem. Ol man oli laekem Baebol ya mo oli tinghae long hem from ol tok blong hem oli naes tumas blong ridim long Inglis. ?Be olsem wanem long save we i stap long Baebol? Save ya i impoten tumas. Baebol i kamaot long God mo i soemaot long yumi rod we God bambae i yusum blong finisim ol trabol we oli stap kasem yumi tede. Nomata wanem Baebol we yu yu laekem blong ridim, ol Witnes blong Jehova oli glad blong givhan long yu blong stadi long Baebol.

[Ol futnot]

[Bokis/Foto blong pija long pej 27]

BAEBOL YA AMERICAN STANDARD VERSION

Long yia 1901 ol man oli printim Baebol ya American Standard Version. Oli yusum ol tok blong King James Version blong raetem Baebol ya. Fastok blong hem i talem se: “Mifala i luksave se ol tok blong [King James Version] i naes tumas mo i gat paoa.” Be American Standard Version i mekem wan bigfala samting we King James Version i no mekem.

Long fastok blong hem, hem i talem se: “Ol man long Amerika we oli ridim mo jekem bakegen ol tok blong Baebol ya [King James Version], oli tingting longtaem long wan kastom blong ol man Jiu we i talem se Tabu Nem blong God i tabu tumas blong man i talem. Oli tokbaot samting ya, nao olgeta evriwan oli agri long wan tingting nomo. Oli talem se Inglis Baebol, mo eni narafala kopi blong Oltesteman, i no mas folem kastom ya. Oli talem se bambae oli mekem sem mak olsem we plante misinari oli mekem taem oli tanem Baebol i go long ol narafala lanwis long wol tede.”

Nem blong God, hemia Jehova i stap long King James Version, be i no long evri ples. Nem ya i stap long fo vas nomo. Long Eksodas 6:3; Ol Sam 83:18; Aesea 12:2; mo Aesea 26:4. Be ol man we oli mekem Baebol ya American Standard Version we oli printim long 1901, oli putum nem ya blong God i gobak long ol stret ples blong hem samwe long 7,000 taem.

[Foto]

1901

[Bokis/Foto blong pija long pej 28]

WAN SPESEL NID

Long 1907, Watch Tower Bible and Tract Society blong ol Baebol Studen long Yunaeted Stet i askem ol man we oli printim Baebol, blong oli printim wan spesel kopi blong King James Version. Long kopi ya oli ademap wan haf biaen we oli kolem “Berean Bible Teachers’ Manual” (Buk Blong Ol Man Berea Blong Tijim Baebol). Smol haf we i givhan long man blong gat moa save long mining blong ol vas blong Baebol. Biaen ol Witnes blong Jehova oli kasem raet blong oli printim King James Version long ol masin blong olgeta blong printim buk. Long 1992 fulnamba blong ol kopi blong Baebol ya we ol Witnes oli printim, i kasem 1,858,368 kopi.

[Foto]

1907

[Bokis/Foto blong pija long pej 28]

WAN BAEBOL BLONG TEDE WE PLANTE MAN OLI LAEKEM BLONG YUSUM

Long ol 50 yia we oli pas, ol man oli wokem plante translesen blong Baebol (sam long ol Baebol ya oli printim long plante defdefren lanwis tu). Wan Baebol we plante man oli laekem blong yusum hemia New World Translation of the Holy Scriptures. Oli givimaot bitim 170 milian kopi blong hem finis we oli tanem fulwan no haf blong hem long 100 lanwis. Long Baebol ya i gat ol map, i gat wan diksonari blong ol wod, mo wan apendiks. Plante man oli laekem haf ya from we i halpem olgeta blong kasem klia save long wanem we Baebol i wantem talem long yumi tede.

[Foto]

1961

[Foto blong pija long pej 26]

1611

[Foto Credit Line long pej 26]

Art Resource, NY