Nambawan Buk We i Stap Kasem Tede

“I no gat wan narafala buk we ol man oli agensem olsem Baebol. Ol man we oli gat paoa, bigfala save, mo oli save toktok gud, oli mekem plante samting blong traem spolem buk ya, be oli no winim. Buk ya i stap kasem tede.”

?FROM wanem i stret we yu lukluk i go long Baebol? From we Baebol i tok blong God we i go long ol man. (2 Timoti 3:16) Sipos i tru se Baebol i tok blong God, yu yu stap mestem sam impoten samting taem yu no ridim.

Wan narafala risen from wanem yu mas lukluk i go long Baebol, hemia se hem i olfala moa bitim ol narafala buk. Ol man oli tanem Baebol i go long plante moa lanwis, mo oli seremaot plante moa Baebol i bitim ol narafala buk. Evri yia, Baebol nao hem i buk we ol man oli salem moa i bitim ol narafala buk.

Yes, Baebol hem i tok blong God we i go long ol man, hem i olfala moa long ol narafala buk, mo ol man oli salem mo oli pem Baebol bitim ol narafala buk. Be yumi sapraes moa taem yumi tingbaot se long ol yia bifo, ol man oli traehad plante taem blong spolem buk ya. Wan man blong stadi long Baebol long ol yia 1800, nem blong hem Albert Barnes, i talem se: “I no gat wan narafala buk we ol man oli agensem olsem Baebol. Ol man we oli gat paoa, bigfala save, mo oli save toktok gud, oli mekem plante samting blong traem spolem buk ya, be oli no winim. Buk ya i stap kasem tede.”

Albert Barnes i luk se taem ol man oli traem plante taem blong spolem Baebol be Baebol i stap yet, samting ya i pulum tingting blong man blong wantem save moa from wanem oli no naf blong spolem Baebol. Hem i talem se: “I no gat wan ami we i winim plante faet, olsem Baebol. Ol stonwol we ol soldia oli mekem blong haed long hem long taem blong faet, be oli no save stanap strong plante yia olsem Baebol. Mo ol bigfala ston long solwota we taem ol wef oli kilim olgeta plante taem oli jenis, be i no gat wan samting i save jenisim Baebol.”

Plante buk blong bifo oli lus finis, no ol man oli spolem olgeta, no oli fogetem olgeta. Be Baebol i stap kasem tede, nating se ol man oli mekem plante samting blong traem spolem. Sam man oli putum laef blong olgeta long denja, blong mekem se ol man oli save gat wan Baebol. Be sam narafala man oli tekemaot Baebol long ol man we oli wantem tumas blong ridim, mo oli bonem plante man wetem Baebol blong olgeta long fored blong ol man.

?From wanem plante man oli laekem Baebol tumas, be sam narafala oli no laekem nating? ?Buk ya i winim wanem faet? ?Hu ol man we oli traem blong spolem? Mo samting we i moa impoten se, ?from wanem hem i stap kasem tede? ?From wanem ol tok blong hem oli impoten long yu? Ol pej we oli kam biaen bambae oli tokbaot ol kwestin ya.

[Foto blong pija long pej 3]

(Lukluk niuspepa)

OL YIA WE OL MAN OLI WOKEM OL BAEBOL

 1513 B.K.T. Oli raetem Baebol long lanwis Hibru,

–samwe long yia 98 K.T. Arameik, mo Grik

100 Oli mekem i kam wan buk, nao i isi blong karem

405 Jerome i tanem i go long lanwis Latin

1380 John Wycliffe i tanem Baebol long Latin i go long Inglis

1455 Gutenberg i printim fas Baebol

1525 William Tyndale i tanem i go long Inglis

1938 Oli printim long bitim 1,000 lanwis

2011 Baebol i stap long bitim 2,500 lanwis