Go long ol haf insaed long hem

Go long lis blong ol haf

Plante Man Oli Agensem Baebol

Plante Man Oli Agensem Baebol

Plante Man Oli Agensem Baebol

I TEKEM bitim 1,600 yia blong oli wokem ol hanraet blong Baebol. Moses i raetem fas buk blong Baebol, mo samwe long wan handred yia afta we Jisas Kraes i bon long wol, wan disaepol blong hem i raetem las buk blong Baebol.

Plante man oli traem blokem ol man blong oli no ridim Baebol. Fasin ya i stat long ol yia bifo long Kristin Taem (B.K.T.), i gohed long ol yia 500 K.T. kasem ol yia 1500 K.T., mo oli stap mekem yet tede. a Jeremaea, wan profet blong God we i laef bitim 600 yia bifo we Jisas Kraes i kam long wol, i tokbaot wan taem we oli traem spolem Baebol.

King i No Glad Long Tok Blong God, Ale Hem i Agensem

God i talem long profet Jeremaea blong i raetem tok blong hem long wan buk. Buk ya i tok agensem ol man Juda long taem blong Jeremaea, from we oli mekem sin. Hem i givim woning long olgeta se sipos oli no jenisim fasin blong olgeta, bambae ol ami oli kam spolem bigfala taon blong olgeta, Jerusalem. Baruk we hem i sekretari blong Jeremaea, i go long haos blong God long Jerusalem, mo i ridim ol tok blong buk ya long ol man. Hem i ridimaot tok ya wan moa taem long fored blong ol haeman blong Juda, nao olgeta oli karem buk ya i go long King Jehoeakim. Taem King i harem ol tok blong buk ya, hem i no laekem nating. Ale hem i katem ol pej blong buk ya long ol smosmol pis mo i bonem long faea.—Jeremaea 36:1-23.

Biaen, God i talem long Jeremaea “blong i tekem wan narafala buk bakegen, nao i raetemdaon evri samting long hem we i stap long fas buk ya we king i bonem.” (Jeremaea 36:28) Samwe long 17 yia biaen, ol ami oli spolem Jerusalem olsem we God i bin talem long Jeremaea. Ol man Babilon oli kilim i ded plante haeman blong taon ya, mo oli tekem ol man oli go kalabus long Babilon. Tok we Jeremaea i raetem, wetem ol samting we oli hapen long taem ya, i stap long buk blong Jeremaea kam kasem long taem blong yumi.

Plante Narafala Man Tu Oli Bonem Baebol

Bifo long taem blong ol Kristin, i no Jehoeakim nomo we i traem blong bonem Tok blong God. Afta we gavman blong Gris i seraot, ol man Isrel oli stap aninit long rul blong ol king long laen blong Selusid. Wan long olgeta, nem blong hem Antiochus Epiphanes, i rul long yia 175 B.K.T. kasem 164 B.K.T. King ya i wantem se ol man we hem i rul long olgeta, oli folem kalja blong ol man Gris. Blong mekem olsem, hem i traem blong fosem ol man Jiu blong oli folem kastom, fasin blong laef, mo skul blong ol man Gris.

Samwe long yia 168 B.K.T., Antiochus i go long haos blong Jehova long Jerusalem, mo i stilim ol samting long haos ya. Hem i bildim wan olta antap long olta we i stap finis. Olta ya i blong god ya Sus, we i god blong ol man Gris. Mo tu, Antiochus i blokem ol man Jiu blong oli no moa folem loa blong Sabat dei, mo hem i talem se ol boe blong olgeta oli no mas sakomsaes. Sipos oli no obei, bambae hem i kilim olgeta oli ded.

Antiochus i wantem spolem skul blong ol man Jiu, ale hem i traem blong spolem olgeta hanraet we Loa blong God i stap long olgeta. Nating se hem i mekem samting ya long olgeta ples long Isrel, be hem i no naf blong spolem olgeta hanraet blong Baebol long lanwis Hibru. Maet sam man Jiu we oli stap long Isrel oli haedem gud sam long ol hanraet ya. Mo ol man Jiu we oli laef long ol narafala ples, oli kipim gud sam kopi blong Baebol.

Loa Blong Diocletian

Wan narafala haeman we i traem blong spolem Baebol, hemia Hedgavman blong Rom we nem blong hem Diocletian. Long yia 303 K.T., Diocletian i stanemap loa agensem ol Kristin, mo biaen hem i ademap ol loa we oli strong moa. Sam man blong raetem histri oli kolem taem ya se, “Taem We Ol Man Oli Mekem i Strong Bitim Mak Long Ol Kristin.” Fas loa we Diocletian i stanemap, se oli mas bonem ol hanraet blong Baebol, mo oli mas spolem ol haos miting blong ol Kristin. Harry Y. Gamble, we i wan tija long Yunivesiti blong Virginia, i raetem se: “Diocletian i save se nomata wanem ples we ol Kristin oli stap long hem, be oli mas holem ol hanraet blong Baebol. Hem i save se ol hanraet ya oli impoten tumas long ol Kristin.” Man ya Eusebius blong Sisaria, long Palestaen, i laef long taem blong Diocletian mo hem i raetem stori blong ol skul. Hem i talem se: “Mifala i luk wetem prapa ae blong mifala taem oli spolem ol haos prea go kasem fandesen blong olgeta, mo taem oli bonem tabu buk ya Baebol long faea, long maket ples.”

Tri manis afta we Diocletian i stanemap loa blong hem, mea blong taon ya Cirta long Not Afrika, we naoia nem blong taon ya Constantine, i talem long ol Kristin se oli mas givim olgeta “hanraet blong loa” we oli holem mo ol “kopi blong Baebol” blong olgeta. Sam narafala stori blong taem ya, oli talem se ol Kristin oli no wantem givim hanraet blong Baebol blong olgeta blong ol man oli spolem, ale ol man oli mekem i nogud long olgeta mo oli kilim olgeta i ded.

Tingting We i Pusum Olgeta Blong Oli Traem Spolem Baebol

Jehoeakim, Antiochus, mo Diocletian oli gat wan tingting nomo, hemia blong spolem mo finisim Tok blong God. Be nating se oli mekem plante samting blong traem spolem Baebol, Baebol i stap yet. Ol man we oli rul long Rom afta long Diocletian, oli talem se oli Kristin. Be plante man oli gohed yet blong traem spolem Baebol. ?From wanem?

Ol haeman mo ol lida blong skul long taem bifo oli talem se, taem oli bonem Baebol, oli no stap traem blong spolem Baebol. Oli talem se oli stap traem nomo blong mekem we Baebol i no go long han blong ol man. ?Be from wanem ol lida blong skul oli no wantem se Baebol i go long ol man? ?Mo wanem samting we ol skul oli mekem blong blokem ol man blong oli no ridim Baebol? Bambae yumi luk.

[Futnot]

a B.K.T. i minim Bifo Kristin Taem mo K.T. i minim Kristin Taem.