?From Wanem Plante Man Oli Kros?

I HAD blong kasem save long samting we i pulum man blong kros. Ol man blong sayens tu oli talem se oli no gat plante save long saed ya. Be plante man we oli stadi gud long tingting blong man, oli talem se ol man wanwan oli save kros from defdefren samting.

Maet wan man i save kam kros from we hem i harem nogud, mo i no glad long wan samting. Plante taem, man i save kros from we narafala i mekem i no stret long hem. Man i save kam kros tu sipos narafala i tok nogud long hem mo i no gat respek long hem. Mo tu, sipos man i ting se narafala i stap daonem posisen blong hem mo i spolem gudnem blong hem, man ya i save kam kros.

Olgeta man wanwan oli save kros from defdefren samting. Maet wan man i kros from wan samting be narafala i luk se samting ya i oraet nomo. Maet samting we i mekem wan olfala i kros i defren long samting we i mekem wan yangfala i kros. Sem mak long man mo woman, mo ol man we oli gruap long defdefren kastom. Mo tu, fasin blong ol man i defdefren taem oli fesem ol samting we i save mekem olgeta oli kros. Sam man oli kros wanwan taem nomo, mo oli kwik blong fogetem nogud samting we narafala i mekem long olgeta. Be sam narafala man oli save kros kwik, mo oli save stap kros blong plante dei, wik, mo manis.

I gat plante samting raonabaot long yumi we oli save mekem yumi kam kros. Mo antap long hemia, ol man oli harem nogud kwiktaem moa bitim bifo taem oli fesem ol samting ya. ?From wanem? Wan risen se plante man tede oli stap tingbaot olgeta nomo. Baebol i eksplenem se long taem blong ol las dei, ‘bambae ol man oli save tingbaot olgeta nomo, mo bambae oli wantem mane tumas. Bambae oli man blong tok flas, we tingting blong olgeta i go antap tumas, mo oli save tok nogud long ol man. Oli man we oli no kea, mo oli praod tumas.’ (2 Timoti 3:1-5) ?Olsem wanem? ?Vas ya i talemaot klia ol fasin we plante man tede oli gat?

I tru, taem ol man we oli tingbaot olgeta nomo, oli no kasem samting we oli wantem, plante taem oli kam kros. I gat sam narafala samting tu we i mekem se plante moa man oli stap kros. Yumi traem tingbaot sam long olgeta.

Eksampol We Papa Mama i Soemaot

Ol papa mama oli save gat bigfala paoa long fasin blong pikinini, stat taem hem i smol kasem we hem i kam yangfala. Wan man we i stadi long tingting blong ol man, nem blong hem Harry L. Mills, i talem se: “Taem ol pikinini oli luk ol man raonabaot long olgeta oli kros, olgeta tu oli folem fasin ya.”

Wan pikinini we i gruap wetem ol man we oli kam kros from ol smosmol samting nomo, hem i stap lanem se taem hem i kasem wan trabol, hem i mas kros. Samting ya i sem mak olsem wan smol tri we man i wasem oltaem wetem wota we i gat smol posen long hem. Maet tri ya i gru, be hem i no save gru gud, mo bambae hem i no save kam wan naesfala tri. Long sem fasin, kros i olsem wota we i gat smol posen long hem, mo pikinini we i gruap wetem ol man we oli gat fasin ya, bambae i kam wan bigman we i stap kros krangke from ol smosmol samting nomo.

Ol Taon We Ol Man Oli Fasfas Tumas

Long ol yia 1800, samwe long 3 pesen blong ol man long wol oli laef long ol taon. Long yia 2008, namba ya i go antap long 50 pesen, mo ol man oli ting se long yia 2050, namba ya bambae i go antap long 70 pesen. Plante moa man oli go laef long ol taon we fulap man oli fasfas finis long olgeta, mo samting ya i mekem se oli kros moa mo oli harem nogud. Yumi traem tingbaot Mexico City, wan long ol taon long wol we i bigwan moa long ol narafala taon, mo we ol man long hem oli plante we oli plante  bitim mak. Ol trak oli fasfas tumas, mekem se ol man oli harem nogud moa. Long taon ya, i gat samwe long 18 milian man mo sikis milian trak. Wan man blong raetem niuspepa i talem se Mexico City i “save kam wan taon long wol we ol man blong hem oli taed mo sik from we oli bisi tumas. Ol trak we oli ron long rod oli plante tumas, mo hemia i mekem se ol man oli kros gogo oli faerap long ol narafala.”

Taem ol man oli fasfas tumas long wan taon, sam narafala samting i save kamaot we i mekem se ol man oli harem nogud. I gat ol doti we i stap long win, plante noes, i no gat naf rum blong slip, ol man oli raorao from we oli blong defdefren laen, mo fasin blong brekem loa i kam antap tumas. Taem ol samting ya oli kam antap moa, i isi nomo blong ol man oli harem nogud, oli kros, mo oli no moa gat longfala tingting.

Trabol Long Saed Blong Mane

Trabol long saed blong mane long ful wol i mekem se plante man oli wari tumas mo oli fraet. Long yia 2010, i gat wan ripot we tu grup (International Monetary Fund, United Nations International Labor Organization), i mekem. Ripot ya i talem se: “Ol man oli ting se i gat bitim 210 milian man long wol we oli no gat wok.” Sore tumas, taem bos i sakemaot  ol man long wok, bighaf blong olgeta ya oli no gat mane long bang, mo oli no gat wan narafala rod blong kasem mane.

Ol man we oli gat wok, olgeta tu oli wari. Wan long tufala grup ya i talem se, long fulwol ol man oli stap kam taed mo sik from we oli tingting tumas long wok blong olgeta. Wan man blong givim advaes, nem blong hem Lorne Curtis, we i stap long Ontario, Kanada, i talem se: “Ol man oli fraet blong lusum wok blong olgeta, mo taem wan samting i hapen, wantaem nomo, oli ting se saye, bos bambae i sakemaot olgeta. Ale, oli rere oltaem blong rao long ol maneja blong olgeta mo ol narafala wokman blong pruvum se wok blong olgeta i gud.”

Man i Tingting Nogud Long Narafala Mo i Mekem i No Stret

Traem tingbaot. Yu yu rere blong resis wetem plante man, be yu faenemaot se yu wan nomo we bambae oli fasem tufala leg blong yu long jen. ?Bambae yu yu harem olsem wanem? Bambae yu harem nogud. Hemia nao wanem we plante milian man oli harem taem ol narafala oli agensem olgeta from kala blong skin blong olgeta, no from sam narafala samting. Taem ol man oli luk se i gat sam samting we i blokem olgeta blong oli kasem wok mo haos mo ol narafala samting we oli nidim blong laef, mo i blokem olgeta blong oli skul gud, oli kam kros.

Long sem fasin, tingting blong man i save foldaon olgeta mo hem i save harem nogud bitim mak, taem ol narafala oli mekem ol fasin we i no stret long hem. Sore tumas, bighaf blong yumi i harem nogud finis  from fasin ya. Bitim tri taosen yia bifo, waes King Solomon i talem se: “Ol man we oli gat paoa oli stap mekem i strong tumas long ol narafala man. Oli stap spolem olgeta, mo oli stap mekem olgeta oli harem nogud, we oli stap krae from, be i no gat man we i save givhan long olgeta.” (Prija 4:1) Taem plante moa man oli mekem i no stret long ol narafala, mo i gat smol man nomo blong givhan long olgeta, i isi nomo blong oli kam kros.

Ol Muvi Mo Televisin

Ol man blong stadi oli askem long bitim wan taosen pikinini, se televisin mo ol muvi we oli raf oli mekem wanem long olgeta. Man ya, James P. Steyer, we i statem grup ya Common Sense Media, i talem se: “Ol pikinini we oli wajem bakegen mo bakegen ol muvi we oli raf, bambae oli gruap wetem tingting ya se raf fasin i gud nomo, oli no moa blokem nogud fasin ya, mo oli no moa gat sore.”

I tru, bighaf blong ol yangfala we oli wajem raf fasin oltaem long televisin, oli no kam ol man blong brekem loa. Be plante taem, ol muvi mo televisin i givim tingting se i oraet nomo blong kam kros taem yumi kasem trabol. Samting ya i mekem se tede ol yangfala oli no moa harem nogud taem oli luk raf fasin.

Paoa Blong Ol Rabis Enjel

Baebol i talem se wan paoa we yumi no save luk, hem nao i pusum ol man tede blong oli kros tumas. ?Hemia i minim wanem? Bifo olgeta, wan enjel i kam stronghed nao i agensem God ya we i gat Olgeta Paoa. Nem blong rabis enjel ya Setan, we long lanwis Hibru i minim “Man we i Agens.” (Jenesis 3:1-13) Samtaem biaen, Setan i pulum ol narafala enjel blong olgeta tu oli agensem God.

Olgeta long heven oli sakemaot ol stronghed enjel ya oli kamdaon long wol. (Revelesen 12:9, 10, 12) Mo tu, ol rabis enjel ya oli “kros tumas” from we oli save se oli gat smol taem nomo blong olgeta i stap. Taswe, nating se yumi no naf blong luk ol rabis enjel ya, be yumi luksave ol samting we oli stap mekem. ?Yumi luksave olsem wanem?

Setan wetem ol rabis enjel blong hem oli luk se yumi gat plante slak fasin. Taswe oli pulum yumi blong ‘kam enemi, nao yumi stap faet, mo yumi stap jalus, mo yumi stap kros, mo yumi stap leftemap yumi nomo. Yumi stap rao oltaem, nao yumi stap seraot from. Yumi wantem kasem mak blong narafala man, mo yumi stap mekem ol narafala samting olsem.’—Galesia 5:19-21.

Yu Mas Blokem Kros

Tru ya, ol man oli stap kasem plante trabol, oli wari tumas, mo tingting blong olgeta i no stap kwaet. Taswe, yumi kasem save from wanem oli harem nogud mo oli kros, taem oli stap mekem wok blong olgeta evri dei.

!Samtaem yumi harem se yumi wantem kros long narafala mo faerap! Be ol advaes we i kam biaen bambae i givhan long yumi blong yumi bos long yumi taem yumi kros.

[Bokis blong pija long pej 5]

YU YU GAT WAN PROBLEM SIPOS . . .

▶ Yu stap kam kros taem yu mas wet blong pem samting long stoa.

▶ Yu rao oltaem wetem ol fren blong yu long wok.

▶ Yu no save slip gud long naet from we yu stap tingting long samting we i mekem yu yu kros long dei ya.

▶ I had blong yu fogivim olgeta we oli mekem yu yu harem nogud.

▶ Yu no stap bos long tingting blong yu.

▶ Yu stap sem no yu harem nogud afta we yu kros. a

[Futnot]

[Bokis blong pija long pej 6]

NAMBA BLONG OL MAN WE OLI KROS

Wan grup long London, Inglan (Mental Health Foundation), i mekem wan ripot (Boiling Point—Problem Anger and What We Can Do About It) we i talem se:

84 pesen blong ol man we oli wok, oli taed mo oli sik moa naoia from wok blong olgeta, i bitim faef yia bifo.

65 pesen blong ol man we oli wok long ofis, oli bin faerap long kros samtaem no oli luk narafala i faerap long kros.

45 pesen blong ol wokman oli faerap long kros long ples blong wok.

Klosap 60 pesen blong ol man oli no go long wok, from we oli taed tumas.

33 pesen blong ol man Briten oli kros tumas long ol man we oli stap raonabaot long olgeta, nao oli no moa toktok long olgeta.

64 pesen blong ol man oli agri se ol man oli stap kam kros moa.

32 pesen blong ol man oli talem se oli gat wan fren no famle we i no save blokem kros.

[Tok blong pija long pej 5]

?Taem yu faerap long kros, samting ya i mekem wanem long pikinini blong yu?

[Tok blong pija long pej 6]

?Yu yu folem fasin blong kros mo faet we yu stap luk long muvi mo televisin?