?I Stret Blong Kakae Betelnat?

LONG Saot Esia, wan man we i stap wokbaot long rod i smael bigwan. Ol tut blong hem oli blak mo maot blong hem i fulap long spet we i red we i red. Hem i spet olbaot long graon, mo spet ya i mekem ol doti red mak long rod. Man ya i stap kakae betelnat.

Long Is Afrika, Pakistan, India, Saotis Esia, Papua Niugini, mo Maekronesia, i gat plante handred milian man we oli kakae betelnat. Namba blong olgeta i samwe long 10 pesen blong olgeta man long wol. Plante man, wetem pikinini blong olgeta tu, oli salem betelnat long maket mo long rod. Samfala we oli wantem pulum plante man oli kam pem betelnat, oli putum ol kalakala laet long stoa blong olgeta. Mo i gat ol naes gel oli wok blong olgeta, we oli putum ol klos blong soemaot bodi blong olgeta.

Long olgeta ples long wol, ol man oli winim plante bilian vatu long betelnat. ?Be wanem ya betelnat? ?From wanem plante man oli kakae? Taem man i kakae betelnat oltaem, ?samting ya i mekem wanem long bodi blong hem? ?Baebol i talem wanem long fasin blong kakae betelnat? ?Man i mas mekem wanem blong sakemaot fasin ya?

?Wanem Ya Betelnat?

Betelnat i frut blong wan pamtri we nem blong hem areca (betel pamtri) [Areca catechu], hemia wan tri we i stap long ol ples long Pasifik mo long Saotis Esia [Piper betle]. Nem ya betel i kamaot long wan rop we nem blong hem betel pepa. Ol man we oli stap kakae betelnat, oli tekem wan frut blong areca, oli kavremap long lif blong betel pepa, mo oli putum smol waet paoda long hem we oli kolem laem. Taem oli putum laem long frut mo lif ya, betelnat i gat moa paoa. Samfala oli ademap sam samting bakegen blong mekem i tes gud, maet wan samting we i swit, wan samting we i smel gud, no tabak we man i kakae.

Ol samting ya we man i kakae wetem betelnat i mekem se spet blong hem i ron plante, mo i red we i red. Taswe oli spet plante, mo oli spet taem oli stap ron long trak tu. !Man we i stap wokbaot long rod i mas lukaot gud!

!Oli Stap Lukaot Trabol Nomo!

Wan buk (Oral Health) i talem se: “Longtaem finis i kam, ol man oli kakae frut blong Areca. Oli kakae taem oli joen wanples, taem oli mekem kastom, mo taem oli mekem sam spesel samting long jos. Plante man oli ting se betelnat i no save spolem olgeta. Oli talem se taem oli kakae, oli harem se evri samting i gud nomo, bodi blong olgeta i kam hot, mo oli glad tumas. . . . Nating se oli talem olsem, be i gat plante samting we i soemaot se betelnat i save spolem man.” ?Hem i spolem man olsem wanem?

Ol man we oli wok blong traem blokem ol drag, oli ting se wan samting we i stap long betelnat i save pulum man blong i wantem kakae bakegen mo bakegen. !Yes, samfala oli save kakae 50 betelnat long wan dei! Sloslo, tut blong olgeta i kam blak, mo sik i stat long mit blong tut blong olgeta. Sem buk yet i talem se, ol man we oli stap kakae betelnat oltaem oli save kasem wan sik we i mekem se skin insaed long maot blong olgeta i kam red, mo i rafraf. Mo sik ya i save kam nogud moa taem i mekem skin blong maot i brokbrok, nao sik ya i go dip moa insaed long skin (oral submucous fibrosis).

Ol man we oli kakae betelnat oli save kasem kansa blong maot (oral squamous cell carcinoma). Samtaem kansa i save kamaot long trot blong man tu. Long Saotis Esia plante man oli gat kansa blong maot. Long Taewan, klosap 85 pesen blong ol man we oli kasem kansa blong maot, hemia ol man we  oli stap kakae betelnat. Mo tu, wan niuspepa blong Jaena (The China Post) i talem se. “I gat 10 bigfala sik we plante man oli ded from, wan long olgeta hemia kansa blong maot. Long ol foti yia we oli pas, namba ya i go antap klosap fo taem.”

Sem samting i stap hapen long sam narafala ples. Wan grup blong ol dokta long Papua Niugini, i raetem long niuspepa (Papua New Guinea Post-Courier) se: “Ol man Niugini oli laekem tumas blong kakae betelnat. Be betelnat i stap kilim 2,000 man long wan yia, mo i mekem se plante man oli sik.” Mo wan dokta we i stap raetem ol buk i talem se: “Taem man i kakae betelnat oltaem, hem i kasem plante sik sem mak olsem wan man we i stap smok,” mo hem i kasem sik blong hat tu.

?Baebol i Talem Wanem?

Baebol i no wan buk blong meresin, mo hem i no tokbaot betelnat. Be i gat sam rul long Baebol we oli save givhan long yumi blong yumi no kasem tumas sik, yumi klin, mo laef blong yumi i kam gud moa. Yu traem tingbaot ol vas ya blong Baebol, mo ol kwestin we oli kam biaen long olgeta.

‘Ol fren. Yumi mas mekem yumi klin. Olgeta samting long bodi blong yumi mo long tingting blong yumi we oli stap mekem yumi doti long fes blong God, yumi mas sakemaot olgeta evriwan. Mo yumi mas traehad blong mekem fasin blong yumi i klin, i tabu, from we yumi stap ona gud long God.” (2 Korin 7:1) ‘Yufala i mas givim olgeta laef blong yufala i go nomo long hem olsem wan sakrefaes we i tabu, mo we God i glad blong tekem.’ (Rom 12:1) ?Be olsem wanem long wan man we i kakae betelnat nao i spolem bodi blong hem? ?God i luk se hem i klin mo i tabu?

“From we yumi joen long God nomo, yumi gat laef.” (Ol Wok 17:28) ‘Evri samting we oli gud mo evri presen we oli nambawan oli kamaot long heven nomo.’ (Jemes 1:17) Laef i wan gudfala presen we God i givim. ?Be olsem wanem sipos wan man i stap gohed oltaem blong mekem wan samting we i save givim sik long hem? ?Hem i tinghae long laef ya we God i givim?

“I no gat man we i save wok blong tu masta wantaem.” (Matiu 6:24) “Mi mi no save letem wan samting nating i kam masta blong mi.” (1 Korin 6:12) ?Olsem wanem? Sipos wan man i wantem mekem God i glad, ?i stret we hem i folem wan fasin we i no klin gogo fasin ya i bos long hem?

“Yufala i mas lavem ol man we oli stap raonabaot long yufala.” (Mak 12:31) “Sipos wan man i lavem ol man we oli stap raonabaot long hem, bambae hem i no save mekem i nogud long olgeta.” (Rom 13:10) Taem man i kakae betelnat mo i spet olbaot long rod mo ol narafala ples, hem i mekem ples i doti mo i save givim sik long narafala. ?Olsem wanem? ?Yu ting se man ya i lavem ol narafala man?

‘Wanem sid we man i planem, be frut blong hem nomo, man ya bambae i mas kakae.’ (Galesia 6:7, 8) Hemia wan samting we i tru, mo i stap hapen oltaem long laef. Taswe, sipos yumi planem fasin we i nogud, bambae yumi kasem frut we i nogud.  Be sipos yumi folem fasin we i gud long laef blong yumi olsem we God i wantem, bambae yumi kasem frut we i gud. Be i no hemia nomo, bambae yumi glad olwe. Maet yu yu wantem mekem samting we i stret long tingting blong God mo yu wantem gat wan gudfala laef, be yu stap kakae betelnat oltaem. ?Yu save mekem wanem blong winim fasin ya? I gat tri step we plante man oli traem finis mo oli givhan long olgeta. I gud yu prea, mo yu tu yu traem folem trifala step ya.

Tri Step Blong Sakemaot Fasin Ya

1. Yu mas gat strong tingting blong sakemaot fasin ya. Maet yu save se wan fasin we yu stap mekem bambae i spolem bodi blong yu. Be save ya nomo i no naf blong mekem se yu gat strong tingting blong sakemaot fasin ya. Plante man oli save se bambae oli sik mo oli ded sipos oli kakae betelnat, oli smok tabak, no oli tekem drag, be samting ya i no blokem olgeta. Taswe, sipos yu wantem se tingting blong yu i strong blong sakemaot fasin ya, fastaem yu mas save God mo yu mas kasem save se hem i lavem yu tumas. Taswe, i gud yu stadi long Baebol. Hibrus 4:12 i talem se: “Tok blong God i wan samting we i laef, mo i stap wok.”

2. Yu prea long God blong i givhan long yu. “Sipos yufala i wantem samting, yufala i mas gohed blong askem, nao bambae yufala i save kasem, mo yufala i mas gohed blong lukaot, nao bambae yufala i save faenem, mo yufala i mas gohed blong kilkilim doa, nao bambae doa i save open long yufala.” (Luk 11:9, 10) Sipos yu prea long tru God Jehova blong i givhan long yu mo i givim paoa long yu, hem i no save tanem baksaed long yu. Fas Jon 4:8 i talem se: “God i stamba blong fasin ya blong lavem man.” Sam samting we oli hapen long laef blong aposol Pol oli mekem hem i save samting ya. Hem i raetem se: “Mi mi naf blong mekem evri samting from we hem i stap givim paoa long mi.”—Filipae 4:13, NW.

3. Yu lukaot ol fren we oli save givhan long yu. Ol man we yu joen wetem olgeta, oli save pulum yu long gudfala rod no long rod we i nogud. Ol Proveb 13:20 i talem se: “Sipos man i go joen long ol waes man, bambae hem i save kam waes, be sipos hem i go mekem fren wetem ol man we oli no gat hed, bambae hem i spolem hem nomo.” !Taswe, yu mas waes taem yu jusum ol fren blong yu! Plante man mo woman we naoia oli Witnes blong Jehova oli bin kakae betelnat bifo. Be taem oli joen wetem ol Witnes mo oli stadi long Baebol, samting ya i givhan long olgeta blong oli winim doti fasin ya.

 [Bokis/Foto blong pija long pej 16, 17]

OLI SAKEMAOT BETELNAT

Wekap! i askem kwestin long faef man mo woman we bifo oli sakemaot betelnat. Yumi ridim toktok blong olgeta.

?Wanem i mekem se yu yu stat blong kakae betelnat?

Pauline: Taem mi mi smol, papa mama blong mi tufala i givim betelnat long mi. Hemia kastom blong mifala long vilej blong mi long Papua Niugini.

Betty: Taem mi mi gat tu yia nomo, papa blong mi i givim betelnat long mi. Taem mi mi kam yangfala, oltaem mi karem plante betelnat wetem mi. !Mi olsem tri blong betelnat stret! Oltaem nomo mi mas kakae betelnat. !Taswe, fas samting we mi mekem taem mi girap long moning, mi kakae betelnat!

Wen-Chung: Mi mi stat blong kakae betelnat taem mi gat 16 yia. Mi wantem se ol narafala yangfala oli glad long mi. Olgeta oli ting se wan yangfala we i kakae betelnat, ‘hem yes.’ Oli ting se hem i bigman finis.

Jiao-Lian: Mi mi salem betelnat blong kasem mane. Mi wantem meksua se betelnat blong mi i beswan. Ale mi stat blong testem, nao samting ya i lidim mi blong kakae betelnat oltaem.

?Betelnat i mekem wanem long bodi blong yu?

Jiao-Lian: Maot blong mi insaed mo afsaed, wetem ol tut blong mi, oli red we oli red. Mi mi sem blong luk ol foto blong mi long taem ya. Ol soa oli stap kamkamaot yet long maot blong mi.

Pauline: Ol soa oli kamkamaot long maot blong mi, mi wantem traot, mo bel blong mi i ron.

Betty: Bodi blong mi i godaon kasem 35 kilo. Hemia i smol we i smol long wan woman we i longfala olsem mi. Ol tut blong mi oli no naes nating. Mo plante taem mi brasem olgeta wetem aean bras blong traem klinim olgeta.

Sam: Bel blong mi i ron mo i gat sik long mit blong ol tut blong mi. !Evri tut blong mi oli folfoldaon, wan nomo i stap! Ating mi mi spolem olgeta tu, taem mi brasem olgeta long aean bras blong traem klinim olgeta.

?From wanem yu sakemaot betelnat?

Pauline: Mi mi ridim long 2 Korin 7:1 se, God i wantem we yumi ‘sakemaot olgeta samting long bodi blong yumi we oli stap mekem yumi doti.’ Mi mekemap tingting blong mi se mi mas traehad blong mekem God i glad.

Sam: Mi mi wantem se tabu spirit blong Jehova God i wok long laef blong mi. Ale taem mi harem se mi wantem kakae betelnat, mi prea long Jehova blong i givhan long mi. Hem i ansa long prea blong mi. Klosap 30 yia nao mi no moa kakae betelnat.

Jiao-Lian: Mi mi ridim Baebol gogo mi kasem vas ya we i talem se: “Yufala i man nogud, yufala i mas wasem han blong yufala.” (Jemes 4:8) Wantaem nomo, tok ya i kasem tingting blong mi. Mi mi save se betelnat i spolem bodi blong man, be mi stap kakae mo mi stap salem. Mi stap tingting se: ‘?I stret we mi mekem olsem?’ Stret long taem ya nomo, mi mekem desisen blong ‘wasem han blong mi.’ Hemia i min se, mi sakemaot fasin ya we i stap mekem mi mi doti mo mi no fren wetem God.

?Wanem gudfala samting we yu kasem taem yu sakemaot betelnat?

Wen-Chung: Mi mi kakae betelnat from we mi wantem se ol fren blong mi oli laekem mi. Naoia mi gat ol fren we oli moa gud olgeta, hemia Jehova mo ol Kristin brata mo sista blong mi.

Sam: Naoia bodi blong mi i strong gud, mo mi fren gud wetem Jehova. Mi no moa westem mane blong mi long betelnat, taswe mi save mekem i gud moa long famle blong mi.

Pauline: Mi mi harem olsem se mi brekem ol jen we oli fasemtaet mi, mo mi klin tu. Ol tut blong mi oli waet mo oli strong. I no moa gat skin blong betelnat wetem ol doti red mak olbaot long haos mo yad blong mi.

Betty: Bodi blong mi i kam gud mo tingting blong mi i no moa stikim mi. Naoia mi mi naf blong mekem tu wok wantaem. Mi mi wan tija long skul mo mi mekem wok blong God fultaem.

[Ol foto]

Betty

Pauline

Wen-Chung

Jiao-Lian

Sam

[Foto blong pija long pej 15]

(Lukluk niuspepa)

Man we i kakae betelnat oltaem i save kasem bigfala sik

Tut i doti mo mit blong tut i gat sik long hem

Skin blong maot i brobrok

Kansa blong maot

[Tok blong pija long pej 14]

Betelnat we oli kavremap long lif blong betel pepa