Baebol—Ol Profet Tok Blong Hem Oli Kamtru Haf 2

!Kamaot Long Babilon!

I gat eit haf we bambae oli kamaot long ol “Wekap!” blong tokbaot ol profet tok blong Baebol. Ol haf ya bambae oli ansa long ol kwestin ya: ?Ol profet tok ya oli kamaot long waes blong man nomo? ?Wanem samting i pruvum se oli kamaot long God? Mifala i askem long yu blong yu lukluk ol pruf ya.

LONG Haf 1, yumi bin lukluk gud long tri profet tok blong Baebol we oli tokbaot laen blong Ebraham. God i mekem ol bubu blong Ebraham oli kam neson blong Isrel, mo i yusum neson ya blong mekem ol promes blong hem oli kamtru.

Babilon i wan narafala kantri we Baebol i tokbaot plante, antap moa long ol yia 600 B.K.T. Bambae yumi tingting gud long tri profet tok blong Baebol we oli tokbaot kantri ya. Bambae yumi luk sipos oli pruvum se Baebol i kamaot long God.

Profet Moses i givim woning long ol man Isrel bifo, i se: ‘Hae God i God blong yumi, mo sipos yufala i go mekem wosip long ol narafala  god, hem bambae i kilim yufala i ded.’ (Dutronome 8:19; 11:8, 9) Be ol man Isrel oli no lesin. Bakegen mo bakegen oli tanem baksaed long Jehova, mo oli mekem wosip long ol aedol.—1 King 14:22-24.

Sloslo God i kam taed long ol man Isrel, nao hem i letem olgeta oli go long han blong ol man Babilon. King Nebukadnesa blong Babilon i lidim ol ami blong hem oli agensem Isrel, nao oli raonem taon ya Jerusalem. ?Olsem wanem? ?Baebol i talemaot samting ya? Yes, profet Jeremaea i talemaot 20 yia bifo. Yumi traem luk ol tok blong hem.—Jeremaea 25:1.

Fas profet tok: ‘Yufala [ol man Isrel] i no wantem lesin long Hae God. Nao from samting ya, hem i talem se, “Bambae mi mi sanem tok i go long King Nebukadnesa blong Babilonia, blong [ol man Babilon] oli kam faet agens long yufala long Juda. Olgeta samting long kantri ya bambae i kam nogud olgeta, mo bambae [yufala] i kam man blong wok blong king ya, gogo kasem seventi yia.”’—Jeremaea 25:7-11.

?Tok ya i kamtru olsem wanem?: Ol ami blong Nebukadnesa oli raonem Jerusalem mo oli blokem gud. Long yia 607 B.K.T. oli spolem gud taon ya. Oli spolem sam narafala taon long Juda tu, olsem tufala taon ya Lakis mo Aseka. (Jeremaea 34:6, 7) Ol man Jerusalem we oli no ded, Nebukadnesa i tekem olgeta oli go kalabus long Babilon blong 70 yia.

Ol samting blong bifo we oli faenemaot:

● Baebol i talem se Nebukadnesa nao i king blong Babilon long taem ya we ol ami blong Babilon oli spolem Jerusalem. Ol samting we ol man oli digimaot long graon, oli pruvum se tok ya i tru. Wan medol we oli wokem long gudfala ston ya onikis, i stap long taon ya Florence, Itali. Ol tok we i stap long medol ya i olsem: “Taem Nebukadnesa, king blong Babilon i laef, hem i wokem samting ya blong ona long god blong hem, Merodak.” Nebukadnesa i rul long yia 624 B.K.T. go kasem yia 582 B.K.T.

● Wan buk (The Bible and Archaeology) i talem se ol samting we oli digimaot long graon long taon ya Lakis oli soemaot se: “Ol ami we oli spolem gud taon ya [Lakis] oli raf we oli raf, mo oli bonem taon ya long faea we i hot bitim mak. Hemia i mekem se ol haos we oli simen oli kam das nomo.”

Namba tu profet tok: “Bambae yufala [ol man Jiu we oli kalabus] i stap long Babilonia gogo kasem seventi yia, mo biaen, [mi Jehova] bambae mi kam tekemaot yufala, mi tekem yufala i kambak long stret ples blong yufala bakegen [kantri blong Juda], olsem we mi promes finis.”—Jeremaea 29:10.

 ?Tok ya i kamtru olsem wanem?: Ol man Jiu ya oli stap kalabus long Babilon blong 70 yia, stat long 607 B.K.T. go kasem 537 B.K.T. Nao King Sirus blong Pesia i letem olgeta oli gobak long ples blong olgeta, blong oli bildim bakegen haos blong Jehova long Jerusalem.—Esra 1:2-4.

Ol samting blong bifo we oli faenemaot:

● ?Olsem wanem? ?Baebol i tru taem i talem se ol man Isrel oli stap kalabus blong 70 yia long Babilon? Wan man Isrel we i digim graon blong faenem ol samting blong bifo, nem blong hem Ephraim Stern, i talem se: “I no gat wan pruf se ol man oli bin stap long kantri blong Isrel long ol yia 604 B.K.T. kasem 538 B.K.T. Long ol yia ya i no gat man nating we i stap long olgeta taon ya we ol man Babilon oli spolem.” Hemia i stret long ol yia we ol man Isrel oli stap kalabus long Babilon long 607 B.K.T. go kasem 537 B.K.T.—2 Kronikel 36:20, 21.

● Long ol ples long Mesopotemia, ol man oli raet long ol ston we oli wokem long sofmad. Wan ston we oli kolem Ston blong Sirus, oli wokem long yia 539 B.K.T. Hemia nao yia we King Sirus blong Pesia i winim Babilon. Long ston ya oli raetem se: “Mi mi Sirus, . . . king blong Babilon.” Hem i gohed olsem: “Mi mi gobak long sam tabu taon long narasaed blong Reva Taegris [we hem i talem nem blong olgeta finis]. Longtaem finis ol haos prea long ol taon ya wetem ol aedol we oli stap insaed long olgeta, oli brobrok. . . . Mi mi hivimap ol man we oli stap long ol ples ya (bifo) mo mi letem olgeta oli go tekembak ples blong olgeta.”

Ol tok long ston ya i talem sem samting we profet tok blong Baebol i talem, se ol man Jiu we oli kalabus bambae oli gobak long ples blong olgeta. Profet tok ya, oli raetemdaon 200 yia bifo we i kamtru.

Namba tri profet tok: “Kantri ya Babilonia, hem i naes moa, i winim olgeta narafala kantri long wol, . . . Be mi bambae mi spolemgud kantri ya, olsem we mi spolemgud Sodom mo Gomora bifo. Bambae i no moa gat man i stap long ples ya bakegen samtaem.”—Aesea 13:19, 20.

?Tok ya i kamtru olsem wanem?: Long yia 539 B.K.T., ol man Babilon oli sek long ol ami blong Media mo Pesia we oli kamtru, nao oli spolem bigfala politik paoa ya Babilon. a Taon ya i no moa kamgud bakegen. Sloslo, hem i godaon gogo i kam nogud, we ‘man i no moa stap long hem.’—Jeremaea 51:37.

Ol samting blong bifo we oli faenemaot:

● Babilon i lus olgeta. Taswe wan man blong hae save, nem blong hem Tom Boiy, i talem se “long ol yia 1500 kasem 1700, ol man Yurop we oli wokbaot olbaot mo olgeta we oli raetem ol stori blong bifo” oli save se taon ya i impoten tumas, be oli no save faenem “stret ples blong hem.”

● Long Inglan, Masta H. R. Hall i bin lukaot long wan haos blong kipim ol samting blong Ijip mo Asiria bifo. Long yia 1919, hem i tokbaot Babilon se: “Hem i wan bigfala hip blong ol stonwol we oli folfoldaon . . . mo sanbij i kavremap olgeta.”

?Yumi lanem wanem from ol save ya? I klia se bakegen mo bakegen, ol profet tok blong Baebol oli kamtru. !Ol profet tok blong Juda mo Babilon oli kamtru stret olsem Baebol i talem!

God i letem ol man Babilon oli spolem Jerusalem from we oli no lesin taem hem i talem se oli mas sakemaot ol nogud fasin. Ol man Isrel oli stap kalabus long Babilon blong 70 yia, mo biaen oli letem olgeta oli gobak long Jerusalem. Ol man Media mo Pesia oli spolem taon ya Babilon long fasin we Baebol i talemaot. I no moa gat man i stap long taon ya samtaem. Hemia sam nomo long ol profet tok blong Baebol.

Ol Wekap! we oli kam biaen bambae oli tokbaot sam profet tok we oli kamtru long ol yia 1 K.T. b kasem 100 K.T. Ol profet tok ya tu oli mekem se yumi trastem moa ol tok blong Baebol.

[Ol futnot]

[Bokis/Tok blong pija long pej 26]

(Lukluk niuspepa)

OL YIA WE BABILON I RUL

Samwe long yia 732 B.K.T.:

Aesea i talemaot se Babilon

bambae i foldaon

(B.K.T.)

647 Jeremaea i stat wok

olsem wan profet

632 Babilon i winim Asiria

625 Nebukadnesa i stat rul

617 Oli tekem Daniel mo Esikel

i go long Babilon

607 Nebukadnesa i Ol man Jiu oli kalabus

spolem Jerusalem long Babilon blong 70 yia

582 Rul blong Nebukadnesa

i finis

539 Ol man Media mo

Pesia oli winim Babilon

537 Oli letem ol man Jiu oli

gobak long Jerusalem

[Tok blong pija long pej 26]

Ol tok long Ston blong Lakis i agri wetem tok blong Jeremaea se ol man Babilon oli winim Juda

[Tok blong pija long pej 27]

Ston blong Sirus i talem se hem i letem ol man we hem i holem olgeta oli kalabus, oli gobak long kantri blong olgeta

[Foto Credit Lines long pej 27]

Page 26, Lachish Letter: Photograph taken by courtesy of the British Museum; page 27, Cyrus Cylinder: © The Trustees of the British Museum