PLANTE milian man oli save se skae mo wol i stat olsem wanem taem oli ridim long Baebol. Stori ya i kamaot 3,500 yia bifo, mo ol man oli save gud ol fas tok blong hem, we i talem se: “Bifo we bifo olgeta, God i mekem skae mo graon.”

Be ol lida blong ol skul we oli talem se oli Kristin, wetem ol man we oli bilif se God i mekem heven mo wol long sikis dei stret, oli twistim stori ya blong Baebol. Mo oli mekemap plante narafala stori we oli no laenap nating wetem Baebol. Mo ol stori ya oli agensem ol save blong ol saentis tu. Nating se i olsem, plante man oli bilif long olgeta, mo oli sakemaot stori we Baebol i talem. Oli talem se hemia wan stori we ol man nomo oli mekemap.

Plante man oli no save trutok se skae mo graon i stat olsem wanem. Sore tumas long ol man olsem, from we Baebol i eksplenem long fasin we i klia nomo. Mo tu, samting we Baebol i talem i laenap wetem ol save we ol saentis oli faenemaot. !Yes, bambae yu sapraes sipos yu save stori we Baebol i talem!

Stori blong Baebol i stanap long trutok ya se, i gat wan God i stap we hem i gat olgeta paoa. Hem nao i mekem olgeta samting. ?God ya hem i hu? ?Wanem fasin blong hem? Baebol i soemaot se hem i defren olgeta long ol narafala god we ol man oli stap wosipim. Hem i God ya we i mekem olgeta samting, be plante man oli no save hem.

• God i laef i stap. Hem i no wan paoa nomo we i no gat ol fasin blong hem, mo we i stap flot olbaot long skae mo wol. God ya i gat ol tingting blong hem, ol filing blong hem, mo ol samting we hem i wantem mekem.

• God i gat bigfala paoa mo waes. Hemia nao from wanem ol samting we oli stap raonabaot long yumi, oli nambawan tumas, speseli ol laef samting.

• God i mekem olgeta samting we yumi save luk mo yumi save tajem. Taswe bodi blong hem i mas defren long ol samting ya. God hem i spirit.

• God i no gat stat blong hem mo bambae hem i no gat en blong hem. Taswe, i no gat man we i mekem God.

• God i gat wan nem blong hem, we i stap plante taosen taem long Baebol. Nem ya hem i Jehova.

• Jehova God i lavem ol man mo i kea long olgeta.

Baebol i talem se God i mekem “skae mo graon.” Toktok ya i no soemaot se hem i tekem hamas yia blong mekem olgeta samting ya, mo se hem i yusum wanem rod blong mekem ol samting ya. ?Be olsem wanem long tingting ya se God i mekem skae mo wol long sikis dei we wanwan long olgeta i gat 24 aoa? Tingting ya i no stanap long Baebol. Plante saentis tu oli no agri long samting ya. Yumi traem luk samting we Baebol i rili tijim.

• Baebol i no sapotem bilif ya se God i mekem olgeta samting long ol dei we wanwan long olgeta i gat 24 aoa.

• Plante taem, Baebol i yusum tok ya “dei” blong minim wan taem we i gat stat mo en blong hem. Be samtaem, Baebol i no talem stret se ol dei ya oli longfala olsem wanem. Stori blong Jenesis i soemaot samting ya.

• Long stori ya, ol sikis dei ya wanwan oli longfala olsem plante taosen yia.

• Bifo we fas dei i stat, God i mekem skae mo wol finis, be i no gat laef samting.

• I klia se ol sikis dei ya oli longfala taem. Long ol dei ya, Jehova God i mekemrere wol ya blong ol man oli save laef long hem.

• Baebol i no agensem samting we ol saentis oli talem, se skae mo wol oli stap plante bilian yia finis.

Plante man we oli no bilif long Baebol, oli ting se ol laef samting oli kamaot taem sam kemikol * oli stap jenis sloslo. Oli talem se wan smosmol samting we man i no save luk, i kam wan bebet nao sloslo i stap kam plante, mo i jenis i kam olgeta laef samting tede. Sipos tijing ya i tru, hemia i min se ol man we bren blong olgeta i wok long fasin we i nambawan tumas, oli kamaot long wan bebet nomo.

Plante man we oli bilif se Baebol i tok blong God, olgeta tu oli agri long tijing ya. Oli bilif se long stat olgeta, God i mekem wan laef samting we i smol tumas, nao man i no save luk. Afta, samting ya hem wan i mekem hem i kam plante, mo i jenis gogo i kam ol laef samting. Be Baebol i no talem olsem.

• Baebol i talem se Jehova God i mekem ol defdefren kaen tri mo flaoa, mo ol defdefren kaen anamol. Mo hem i mekem wan man mo wan woman we tufala i stret gud olgeta, tufala i naf blong tingting, lavem ol man, kam waes, mo mekem fasin we i stret.

• I klia se afta we ol yia oli pas, ol anamol oli jenis smosmol no oli jenis bigwan, be oli no jenis i kam defren kaen samting, oli anamol yet. Mo hemia i sem mak long ol flaoa mo ol tri.

• Baebol i laenap wetem save blong ol saentis se olgeta laef samting oli save jenis smol, be oli no kam defren samting.

Long medel blong ol yia 1700, wan man Inglan we i stap stadi long ol laef samting, nem blong hem Alfred Russel Wallace, hem i agri wetem wan tijing blong Charles Darwin. Tijing ya i se ol pikinini blong ol laef samting we oli strong moa, olgeta nao oli laef, ol narawan oli ded, ale ol strong wan oli gat pikinini bakegen, nao olgeta we oli strong moa oli laef, gogo i gohed olsem kasem tede. Long fasin ya, ol laef samting oli stap jenis i kam defren samting. Be Masta Wallace i talem tu se: “Ol man we oli stap lukluk gud ol samting mo oli tingting gud, bambae oli kasem save se i mas gat wan Man we i waes we i waes we i wokem ol samting olsem ol smosmol sel, blad, olgeta samting long wol, mo ol sta. Hemia from we ol samting ya oli wok folem wan plan.”

Klosap tu taosen yia bifo long taem blong Masta Wallace, Baebol i talem finis se: “Yumi no save luk ol fasin ya blong [God] stret long ae blong yumi. Hem i God. Hem i stap oltaem, mo paoa blong hem i no save finis. Be i stat long taem ya we hem i mekem wol ya fastaem, i kam kasem tede, hem i bin mekem ol fasin ya blong hem oli klia, blong yumi luk. Yumi save faenemaot long ol samting blong wol ya we hem i bin mekem.” (Rom 1:20) I gud yu tekem smol taem blong tingting dip long ol nambawan samting we yu luk raonabaot long yu, olsem wan smol gras, mo ol bigbigfala samting long skae. Taem yu tingting gud long ol samting olsem, bambae yu luksave se i gat wan God i stap.

Be maet yu askem se: ‘Sipos i gat wan God we i mekem olgeta samting ya mo hem i gat lav, ?from wanem hem i letem ol man oli stap harem nogud? ?Hem i no moa wantem save long ol man we hem i mekem olgeta? ?Wanem bambae i hapen long fiuja?’ I gat plante narafala trutok long Baebol. Ol save mo ol tingting blong ol man, wetem ol tijing blong ol jos, oli haedem ol trutok ya, ale plante man oli no save long olgeta. Ol Witnes blong Jehova we oli wokem magasin ya, oli glad blong givhan long yu. Yu save stadi long Baebol, blong yu save God ya we i mekem olgeta samting, mo blong yu save samting we bambae i hapen long ol man.